2-05-539/1

2-05-539 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-539 (endine nr: 2-1480/05) Tsiviilasi A.G hagi I.S vastu elatise nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Eelistungi toimumise aeg Eelistungil osalenud isikud - hageja: A.G (endine perekonnanimi T, kostja: I.S kostja esindaja: I.K
3. veebruar 2006.a - hageja: A.G; kostja: I.S; kostja esindaja: I.K RESOLUTSIOON
4. Kinnitada A.G ja I.S poolt kohtule esitatud kompromissleping, mille kohaselt : 1.
5. Kostja maksab elatist poja K.S, sündinud, ülalpidamiseks igakuiselt summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates hagiavalduse esitamisest 22.02.2005.a kuni poja täisealiseks saamiseni 09.01.2010.a.
6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-539 A.G hagis I.S vastu elatise nõudes.
7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks Harju Maakohtu kantselei kaudu
8. veebruaril 2006.a ja toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 22.02.2005.a kohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista elatise suuruses 2500 krooni kuus poolte ühise alaealise lapse K.S ülalpidamiseks. 26.01.2006.a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, millest nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja maksab elatist poja K.S ülalpidamiseks igakuiselt summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 09.01.2010.a alates hagiavalduse kohtusse andmisest 22.02.2005.a. 13.02.2006.a toimunud eelistungil jäid pooled esitatud kompromissi juurde ning palusid kohtul kompromiss vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et on kokku leppinud menetluskulude kandmises selliselt, et kumbki pool kannab kulud ise. Kohus selgitas menetlusosalistele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Indrek Parrest kohtunik