2-05-1891 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Istungisekretär Kristel Glaser Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05- 1891 (vana number 2/221-3830/05) Tsiviilasi T.Me hagi A.Me vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised Hageja: T.M () lepinguline esindaja J.B (isikukood); Kostja: A.M ( 07.02.2006.a. Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Jagada T.Me ja A.Me ühisvara järgmiselt:
- Jätta Tatajana Meose lahusvaraks: 1.1.korteriomandi kinnistu, kinnistusraamatu registriosa järgmised vallasasjad: teler „Philips“; sektsioonikapp; laud (raamat); triikmasin „Philips“; tolmuimeja „Elektrolux“; pesumasin „Candy“; külmkapp „Fagor“.
- Jätta A.Me lahusvaraks järgmised vallasasjad: kirjutuslaud; magamistoa diivan; köögimööbel (komplekt); tugitoolid- 2 tk; riietekapp; villast vaip.
- Mõista T.Melt A.Me kasuks välja hüvitis enamsaadud vara osa eest 502 950 (viissada kaks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuda A.Mele kolme
(3)kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude jaotus Välja mõista A.Melt:
- T.Me kasuks tasutud riigilõiv 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni;
- Riigituludesse asja läbivaatamiskulud 185 (ükssada kaheksakümmend viis) krooni 70 senti. Riigi tuludesse mõistetud kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
- Maksekorralduse selgituste reale tuleb märkida kohtumaja, mille menetluses olevas kohtuasjas nõue tasutakse, kohtuasja number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus jagada hageja ja kostja ühisvara järgmiselt: jätta Tallinnas Liikuri 16-23 asuv korteriomand hagejale, jagada ühivarasse kuuluv mööbel ja kodutehnika vastavalt hageja ettepanekule, hagejalt mõista kostja kasuks välja enamsaadu arvel hüvitis. Hagiavalduse ja lisade kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 14.06.1986.a ja pooled lahutasid abielu 18.02.2003.a. Poolte abielu ajal 01.06.1995.a on erastatud 3-toaline korter üldpinnaga 59,9 m2 aadressil Liikuri 16-23, Tallinnas kostja nimele ja nimetatud korter on kantud kinnistusraamatusse: Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriosa nr 40682, omanikuna sisse kantud A.M. Hageja hindas hagi esitamise ajal korteri väärtuseks 700 000,00 krooni. Korteri palus hageja jätta endale. Poolte abieluajal on soetatud kodune vara, mille väärtus oli 12 500,00 krooni. Hageja palus jagada vara järgmiselt:
- Jätta kostjale:kirjutuslaud väärtusega 300,00 krooni; magamistoa diivan väärtusega 400,00 krooni; köögimööbel (komplekt) väärtusega 500,00 krooni; tugitoolid- 2 tk. väärtusega 600,00 krooni; riietuskapp väärtusega 500,00 krooni; vaip villast väärtusega 1000,00 krooni. Kokku vara väärtusega 3300,00 krooni.
- Jätta hagejale: teler „Philips“ väärtusega 500,00 krooni; sektsioonikapp väärtusega 300,00 krooni; laud (raamat) väärtusega 100,00 krooni; triikmasin „Philips“ väärtusega 300,00 krooni; tolmuimeja „Elektrolux“ väärtusega 1500,00 krooni; pesumasin „Candy“ väärtusega 3000,00 krooni; külmkapp „Fagor“ väärtusega 3500,00 krooni. Kokku vara väärtusega 9200,00 krooni. Hageja palus välja mõista temalt kostja kasuks 352 950,00 krooni ( s.o.1/2 ülalnimetatud korteri väärtusest) + 2950,00 (enamsaadud vara hüvitamine rahas). Kohtukulud palus hageja välja mõista kostjalt. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung Hageja jäi esitatud nõude juurde, kuid leidis, et seoses korterite hinnatõusuga on tõsunud ka korteri väärtus. Samas ei nõustunud hageja kostja poolt nimetatud korteri väärtusega. Kostja tunnistas hagi koduse vara koosseisu ja väärtuste osas ja oli nõus hageja poolt esitatud jagamisettepanekuga. Kostja vaidles vastu hageja poolt nimetatud korteri hinnale ja leidis, et korteri väärtus on umbes 1,3 miljonit krooni. Samuti soovis kostja, et hageja annaks temale elamispinna, mitte raha. Kohtuistungil esitasid pooled kohtule eksperthinnangu korteri väärtuste osas. Hageja küll leidis, et korter ilmselt nii palju ei maksa, kuid kuna hindamine oli tellitud koos kostjaga, siis ta nõustus hinnanguga. Kostja oli samuti hinnanguga nõus. Kostja soovis, et kohus määraks otsuses tähtaja, milleks hageja peab kompensatsiooni maksma- 3 kuud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 14 lg 1 sätestab, et abikaasade poolt abielu ajal omandatud vara on nende ühisvara. PrKS § 18 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ja lg 5 sätestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinnas Liikuri 16-23 asuv korteriomand ja hageja poolt koduse vara nimekirjas märgitud esemed on ostetud abielu ajal (tl 6-8). Poolte vahel ei ole ka vaidlust koduse sisustuse esemete ja tehnika koosseisu ja väärtuse üle. Kohtule esitatud eksperthinnangu nr 22913 järgi on korteriomandi, mis asub Liikuri 16-23, Tallinn turuväärtus 24.01.2006.a seisuga üks miljon krooni (tl 46-53). Kuigi poolte vahel oli olnud korteriomandi väärtuse osas lahkarvamus, nõustusid nii hageja kui kostja kohtuistungil sellega, et korteri väärtuseks vara jagamisel on 1 miljon krooni. PkrS § 19 lg 1 sätestab osade võrduse põhimõtte ühisvara jagamisel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kostja nõustus koduse vara ja tehnika osas hageja poolt tehtud ettepanekuga. Kohus kinnitab käeoleva otsusega nimetatud jagamise ettepaneku ja määrab ära asjad, mis jäävad hagejale ja asjad, mis jäävad kostjale. Hagejale jääb seejuures koduse sisustuse esemeid väärtusega 9200 krooni ja kostjale 3300 krooni. Korteriomandi palus hageja jätta tema ainuomandisse. Kostja vaidles hageja ettepanekule vastu, kuid ei esitanud ühtegi asjaolu, miks tuleks korter jätta talle. Kummagi vanemaga elab üks lastest. Pooled leidsid, et kaasomandisse korteriomandit jätta ei tuleks. Kostja ainus vastuväide korteri osas oli, et tema soovib hagejalt vastu korterit mitte raha. Kohus leiab, et korteriomand tuleb jätta hageja ainuomandisse. PrkS § 19 lg 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Ühisvara väärtus oli kokku 1 012 500 krooni, millest 1/2 on 506 250 krooni. Hagejale jääb vara jagamisel vara 1 009 200 krooni ja kostjale 3300 krooni. Seega on hageja tulenevalt PrkS § 19 lg 4 kohustatud kostjale hüvitama enamsaadud vara väärtuse summas 502 950 krooni. Kohus selgitab kostjale, et seaduse kohaselt on teiselt abikaasalt enamsaadu katteks võimalik välja mõista vaid rahaline hüvitis, korteri ostmiseks ei saa teda kohustada. Saadud hüvitisega on võimalik soetada vajalik elamispind. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 tulenevalt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtpäeva. Kostja palus määrata kindlaks tähtaeg, mille jooksul hageja peab talle tasuma enamsaadud vara hüvitiseks määratud summa. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja jääb ilma korteriomandi osast, mis oli poole poolt abielu ajal ühiselt soetatud, on tema soov saada selle eest rahalist kompensatsiooni mõistiku aja jooksul asjakohane ja õigustatud. Kostja poolt palutud tähtaeg – 3 kuud otsuse jõustumisest alates- on mõistlik. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 2600 krooni (tl 21). Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi kokku 185.70 krooni (tl 20, 33-35, 40-41). Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kohtukulud välja mõista kostjalt. Maimu Laumets Kohtunik