KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasi nr 3-1765/04 07.12.2004.a.Tallinnas Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste arutas avalikul kohtuistungil S.M. (S.M.) kaebust AS Falck Eesti 20.05.2004.

§ 501

ja 502 olid Tallinna Linnavolikogu jaoks delegatsiooninormideks osas, milles reguleeriti Tallinna linna territooriumil tasulise parkimise ala piiride määramist, parkimistasu määra või diferentseeritud määrade kehtestamist ning viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas diferentseeritud määrade kehtestamist. Määruse nr 9 lisa punkti 4.4. teise lausega on lubatud

§ 502

lg-s 1 määratletud viivistasu määrata siis, kui parkimistasu on makstud, kui seda tõendav dokument ei ole sama punkti esimeses lauses nõutaval viisil sõiduki esiklaasi või esiukseklaasi taha paigutatud. Sellega on volikogu andnud parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule õiguse viivistasu nimel rahatrahve määrata. Volikogu on muutnud

§ 501

lg-s 1 seadusandja poolt fikseeritud viivistasu mõiste ning ületanud sellega

§ 502

lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi piire, mistõttu käsitletav lause on vastuolus PS § 3 esimese lausega “riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel“ ja PS § 154 esimese lausega “kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt“. Põhiseaduse § 3 ja § 154 esimestest lausetest tuleneb seaduslikkuse nõue, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse õigusaktid peavad olema kooskõlas seadustega. Määruse nr 9 lisa 4.4 teine lause ei ole kooskõlas

§ 502

lg-ga 1 ja on seetõttu vastuolus PS §-dega 3 ja 154 ning tuleb jätta vaidluse lahendamisel kohaldamata. Eeltoodud põhjustel palub kaebuse esitaja tühistada viivistasu otsus nr 041246 ja mõista vastustajalt 1 välja kaebuse esitaja õigusabikulud. Kohtuistungil kaebaja esindaja väitis, et tegelikult oli armatuurlauale asetatud V. A.`i nimele väljastatud puudega inimese parkimiskaart, mis võis jääda kuidagi märkamata, kuna see oli asetatud paremale poole. Kaebajale ta ei teatanud kohtuistungi ajast, kuna on kogemata jätnud kohtumääruse p 4 tähelepanuta, enne istungit on hilinemisega püüdnud kaebajaga kontakteeruda, kuid ei saanud teda kätte ja seetõttu ei jõudnud kohtuistungi ajast teatada; aadressi ta ei tea; kontakttelefoni numbrit ei olnud võimalik koheselt hankida. A.V. ei saanud kohtusse ilmuda haiguse tõttu, kuigi S.Soeson püüdis teda veenda kohtusse tulema. Ta ei ole ise kontrollinud, missugusest ajast missuguse ajani kehtib A.V.`e nimele väljastatud parkimiskaart, usaldas teiste selgitusi, kuid kaardi teise poole andmeid, so. kehtivuse aja kohta, ei ole kontrollinud. Ei ole kohtule esitada kaardi teise poole andmeid ka valguskoopiana; ei ole esitada valguskoopia kontrollimiseks originaal-dokumenti. Kaebuse esitaja esindaja esitas arve nr 34 20.06.04.a., mille kohaselt S.M. (ik xxxxxxxxxx) peab tasuma kokku 3776,00 krooni. Kassa sissetuleku orderi nr 5 kohaselt 20.06.04.a. on maksja M. tasunud arve nr 34 alusel 3776,00 krooni. Riigilõivu on kaebuse esitamisel tasutud 21.06.04.a. 14 krooni ja 40 senti. Palub jätta vastustaja õigusabitasu taotlus rahuldamata . Vastustajal puudus vajadus võtta esindaja asja kohtulikule arutamisele, kuna haldusorgan peab ise olema suuteline kaitsma oma õigusi ja huve kohtus . Riigikohtu HK otsuses nr 3-3-1-19-01 on asutud samasele seisukohale. Vastustaja seisukohad Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. J.Kutsar kinnitab, et sõiduauto Honda oli pargitud Lai t 12 20.05.04.a. ja sõidukis ei olnud parkimiskaarti asetatud nähtavalt ei vastavalt eeskirjadele ega muul väidetud viisil, s.o. väidetavalt esiklaasi või armatuurlaua paremal poolel. Lai t 12 maja juures asub baar, mille külastajad ja ka töötajad sõidukite parkimisel jätavad sageli parkimise eest tasumata ning kuritarvitavad õigusi. Kui ta koostas viivistasu otsuse koos kahe teise kontrolöriga ( Juta Rosin ja Aita Metsaviir), siis ta ei teadnud, et selles asjas esitab kaebaja esindaja kohtule A.V.`e nimele väljastatud parkimiskaardi. Ta leiab, et seda kaarti võidakse kuritarvitada või kasutada tuttava poolt, kuna juhtumisi tunneb J.Kutsar A.V.t . Ta teab, et A.V. `e abikaasa töötab Lai t 1, A.V. juhib ise sõidukit ja tal on isiklik sõiduauto Suzuki. Sõiduauto Honda reg numbriga 497 AKU on mitmel korral pargitud olnud Lai tänaval Stripi – baari juures ja peaks olema veel juhtumeid, mil sõiduki parkimise eest oli tasumata. Teab vähemalt ühel korral tehtud viivistasu otsust samal ajavahemikul – so 10.06.04.a. Kaebaja isiklikult ei ole pöördunud vastustaja poole, ei ole soovinud ka vaideid esitada. Kuna kaebaja ei ole ise kohtusse ilmunud, A.V. jäi kohtusse ilmumata, kaardi andmed on kontrollimata, siis J.Kutsar leiab, et kaebuse asjaolud on tõendamata ning A.V. ei pruugi üldse asjaga seotud olla. Kui kaardi valguskoopiat lausa ei kuritarvitata, siis vähemalt ei ole kaebuse andmed leidnud tõendamist ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Pargitud sõiduki seotus A.V. `e isikuga või temale antud sooduskaardiga ei ole tõendatud. Kohapeal ei olnud ei sõiduki omanikku ega A.V.t, et oleks koheselt saanud kontrollida parkimise asjaolusid. P.Paal leiab, et viivistasu otsuse koostamise ajal oli see tehtud kooskõlas kehtiva õigusnormiga. 2 Riigikohtu poolt on tunnistatud vaidlusaluse määruse nr 9 lisa p 4.

1. teise lause vastuolu põhiseadusega ja seda ei pea enam käesolevas asjas tegema. Lahendist ei tulene, et vaide või kohtuasja lahendamise ajaks ei peaks kaebaja oma väiteid tõendama. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud kaebuse asjaolusid ja väiteid. Kaebuse esitaja ei ole ise kohtusse ilmunud, puuduvad muud asjassepuutuvad tõendid, kaebuses esitatud väited on paljasõnalised. J.Kutsar on ise olnud sündmuse juures, ta on kontrollinud kohapeal asjaolusid ja tänasel istungil selgus seotult A.V.`e nimega, et J.Kutsar oleks kaardi olemasolul sõidukis koheselt seda märganud lisaks põhjusel, et tuttava nimele väljastatud kaart oleks äratanud topelttähelepanu. J.Kutsar ei teostanud kontrolli mitte üksi, vaid koos kahe teise töötajaga ja ei ole alust tema ütlustes kahelda. Kui kaart oleks sõidukis tõepoolest ka olnud, ei oleks see kõigile kontrolöridele jäänud märkamatuks. Asjas ei ole tõendatud, et sõiduki Honda omanik sõidutas A.V.t või et A.V. on seotud selle sõidukiga. Ei ole välistatud, et isiku kaart võib olla kasutusele võetud valguskoopiana isiku teadmata või kasutatakse tuttava kaarti. Kuid käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist kaebuse esitaja põhiväide, et sõiduk oli pargitud märgitud aadressil ja ajal puudega isiku teenindamiseks. Parkmiskontrolli ajalugu kinnitab, et sõiduk Honda parkimisel viivistasu otsuse tegemise ajal tehti tasumise kontroll ja sõiduki parkimise eest oli tasumata. Kaebuse esitaja nime kirjapilt on kaebusel, volitusel, andmebaasi administraatori
2. novembris 2004 väljastatud dokumentidel erinev ja vastustaja ei oska selgitada kohtule, missugune neist variantidest on õige . Palub välja mõista kaebajalt kohtukuluna õigusabitasu summas 708 krooni. Esitab kohtule arve nr 66-04, mis väljastati AS Falc Eestile tasumiseks 20.10.04.a.; maksekorralduse nr 71848 20.10.04 a., mille alusel on AS Falck Eesti tasunud Aksum Konsultile õigusabi tasu arve 66-04 alusel 20.10.
3. Õigusabileping on sõlmitud eelkõige vajadusest osutada õigusabi küsimustes, milles on tekkinud õiguslikud probleemid ja käesolevalt on kaebuse esitaja esindaja ise pidanud vajalikuks algatada Linnavolikogu õigusaktide suhtes põhiseaduslikkuse kontroll seotult tema enda kaebustega halduskohtule ja ta on pidanud vaidlust keerukaks. Kohtu seisukohad ja otsus Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Jüri Kutsar koostas 20.05.04.a. kell 18.17 sõiduautole Honda registreerimismärgiga 497 AKU viivistasu otsuse nr VTO 041246 parkimise eest tasulisel parkimisalal Tallinnas Lai t 12 parkimistasu maksmata. Otsusega määrati

§ 50

.2 lg 1 ja lg 6 alusel tasumisele summa 480 krooni.

§ 50

. 1 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.

§ 50.2 lg 6 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas.

Kaebuse esitajale määrati

§ 50. 2 lg 1 ja 6 alusel viivistasu summas 480.krooni.

3 Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ on kehtestatud tasulise parkimise ala ja parkimistasu. Vaidlust ei ole küsimuses, et Lai t 12 parkimisel oleks kaebaja pidanud tasuma parkimistasu, välja arvatud juhul, kui ta sõidutas invaliidi. Ka ei ole vaidlust küsimuses, kas S.M. tasus parkimise eest. Kaebaja esindaja kinnitab, et S.M. ise ei ole tasunud parkimistasu. Kaebaja ei vaidlusta viivistasu summa suurust. Seotult Riigikohtu otsusega 18.11.04.a. nr 3-4-1-14-04 puudub vajadus lahendada taotlus tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 lisa p 4.

1. teine lause. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. ülalmärgitud määruse p 7.1 kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Punkt 7.4 kohaselt tõendab maksuvabastust kommunaalameti poolt väljastatud vastav soodusluba. Kaebuse esitaja leidis, et kaebajal on maksuvabastus juhul, kui ta teenindab liikumispuudega inimest. Kaebaja esindaja väidetel teenindas S. M. puudega inimest - A.V.t. Kaebuse toetamisel leidis esindaja S.Soeson, et puudus kohustus jätta nähtavale kohale maksuvabastust tõendav dokument; S.M. oli teinud kõik, et teha nähtavaks A.V.e nimele antud puudega inimese sõiduki parkimiskaart ; ta sõidutas A.V.t. Määruse p 4.1 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Parkimistasu tasumise kinnituseks on p 4.3 kohaselt: nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet; parkimisautomaadi pilet; parkimise kuukaart; mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal. Määruse p 4.
2. kohaselt tuleb nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana. S.Soeson jäi selgitustes vastuoluliseks. Kui kaebaja leiab, et ta ei pidanud A.V.`e nimele väljastatud kaarti asetama nähtavale, siis jääb arusaamatuks, miks kaebaja püüdis teha kõikoleneva, et sooduskaart asetada nähtavale kohale. Kaebuse esitaja sündmuse ajal ei ole püstitanud küsimust õigusaktide kehtivusest. Parkimistasu maksmisest on vabastatud p 7.
3. kohaselt liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Parkimiskaardi väljastab Tallinna Kommunaalamet. Kaebuse esitaja esindaja esitas kohtule A.V.e nimele väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi valguskoopia parkimiskaardile kantud osaliste andmetega; esitatud valguskoopia osalt ei nähtu selle kaardi kehtivuse aeg. S.Soeson tunnistas, et ta ise ei ole kontrollinud kaardi kehtivust, ta usaldas vaid vahendatud selgitusi, kaardi teine pool on tal samuti kontrollimata, originaali kohtu tarvis ei ole esitada, temale oli üle antud kaart selle ühepoolse valguskoopiana. Kohus märgitu tõttu ei saanud kohtuistungil kontrollida, kas A.V.`e nimele väljastatud kaart oli ja on kehtiv. Kohus oli korraldava määrusega juhtinud kaebaja esindaja tähelepanu vajadusele esitada kohtule tõendid; kohus oli teinud kaebaja kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks. Kaebaja esindaja on saanud kohtumääruse ja kohtukutse kätte aegsasti enne asja kohtulikku arutamist, s.o juba 01.07.04.a. (väljastusteade). Kaebuse esitaja ei ilmunud asja kohtulikule arutamisele, kohtul oleks õigus jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse esitaja asja kohtulikule arutamisele mõjuva põhjuseta ei ilmu. Kuna kaebaja asja kohtulikule arutamisele ei ilmunud, samas oli ilmunud tema volitatud 4 esindaja S.Soeson, siis leidis kohus, et kaebus tuleb lahenda ilma kaebaja isikliku kohalolekuta ja olemasolevate tõendite pinnalt. Esindaja edasilükkamise taotlust ei esitanud ja leidis, et kohtuasja lahendamine on võimalik ja asja saab lahendada olemaolevate andmete ja tõenditega. Kohtule ei ole esitatud kontaktandmeid ühenduse saamiseks kaebajaga või väidetavalt asjas osalenud A.V.ega. S.Soeson tunnistas, et ta ei ole kaebajale õigeaegselt teateid edastanud, tal ei ole kohtule esitada kaebaja aadressi, esindusleping oli sõlmitud suuliselt ja ta ei omagi kaebaja aadressi. Esindaja selgitas kohtule, et ta suhtleb kaebajaga telefoni teel, kuid ta ei osanud kohtule öelda kaebaja telefoni numbrit, kohus palus kaebaja esindajal kohtuistungi ajal välja selgitada kaebaja kontaktandmed või telefoni number, kuid kaebuse esitaja esindaja kinnitas, et see ei ole võimalik. Kohus oli kohtumääruses selgitanud vajadust esitada tõendeid ja kuna kaebuse andmetel osales sündmuses väidetavalt A.V., siis kohus oli teinud ettepaneku kaebajal garanteerida märgitud isiku ilmumine kohtusse tunnistajana, kui kaebaja soovib esitada kohtule tõendeid. Kaebuses ei olnud esitatud taotlust tunnistajana A.V.e ülekuulamiseks ja kohtusse kutsumiseks, ning puudusid aadressandmed kohtu vahetuks suhtlemiseks A.V.ega. S.Soesoni väidetel ta oli hakanud kohtuistungi päeval A.V.t otsima ja A.V. oli lubanud ilmuda kohtusse, kuid peale lõunat olevat A.V. pidanud lahkuma haiglasse ja viibib kas haiglas või ei saa tulla haiguse tõttu. Tõendit selle kohta esitada ei ole. Kaebuse on koostanud S.Soesoni väidetel tema kaebaja eindajana. Volikiri (tlk 6) 11.06.04.a. on antud M. S. poolt OÜ Aaloe Konsultatsioonid tema esindamiseks viivistasu otsuse nr 041246 20.05.04.a. kaebuse osas. S.Soeson ei osanud selgitada, miks volituses ja kaebuses on kaebaja perekonnanimi kirjutatud erinevalt, ta on oma väidetel volikirja kirjutanud passi andmetel. HKS § 15 lg-st 3 tulenevalt lasub kaebuse esitajal kohustus tõendada oma väiteid vastavate tõenditega. Kohus on püüdnud kaebajat aidata ja suunata, et asja arutamine oleks võimalik ning kaebajal vajadusel ja võimalusel oleks tõendid esitatud. Üldjuhul on tõendamiskohustus õigusrikkumist väitval asutusel või ametiisikul; tõendamiskohustuse põhimõttest kõrvalekaldumist on loetud kohtupraktikas lubatavaks seoses parkimiskorra rikkuja väljaselgitamisega. Käesolevalt ei ole vaidlust küsimuses, kes parkis tasulisel parkimiskohal. Kuna kaebaja ei esitanud tasulisel parkimisalal parkimisel parkimistasu maksmist tõendavat või tasu maksmisest vabastavat dokumenti, oli parkmisjärelvalvet teostaval isikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Viivistasu otsuse vaidlustamisel on kaebajal õigus vaidlustada asi kohtus, kuid kaebuse saab kohus rahuldada, kui kaebaja tõendab, et tal oli õigus parkida . Kohus arvestab, et kaebajal on kvalifitseeritud õigusnõustaja ja kaebuse menetlemisel esindajana S.Soeson on õigustatud valima kaebuse toetamise taktika ja meetmed. Viivistasu otsuse teinud J.Kutsar`i ütlustega on leidnud kinnitamist, et sõiduauto Honda parkis Tallinnas Lai t 12 20.05.04.a.; tehti ka kontroll mobiilse parkimise tasu maksmise kohta ja parkmiskontrolli ajalugu kinnitab, et sõiduki parkmist kontrolliti viivistasu otsuses VTO 041246 20.05.04.a. kell 18.17 märgitud ajal. J.Kutsar isiklikult kontrollis kahe teise kontrolöri juuresolekul, et sõiduki esipaneelil või mujal nähtaval kohal ei olnud parkimiskaarti või puudega isiku parkimiskaarti, nii nagu on väidetud kaebuses või nagu seda väitis olevat paigutatud S.Soeson. Kaebuse väited selles osas on paljasõnalised. S.Soeson ise kohapeal ei viibinud ja midagi rohkemat lisada ei osanud. TsMS § 90 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks 5 tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdiarvamus. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 91 lg 1). Tõendeid esitavad pooled ja teised protsessiosalised. Kohus võib teha pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus on oma kohustuse täitnud; kaebajal lasus kohustus aidata kaasa kohtuasja õigele, igakülgsele ja kiiremale lahendamisele Kaebaja esindaja pidas võimalikuks asja lahendada olemasolevate andmete pinnalt. Kuna kaebuse väidetel oli S.M. vabastatud parkimistasu maksmisest põhjusel, et ta teenindas puudega inimest, väidetavalt A.V.t, siis on kohtule vaja tõendada, et sõidukijuht teenindas Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa p 7.1 ja p 7.
4. tingimustele vastavat isikut. Kaebuse esitaja saab maksuvabastusele toetuda juhul, kui ta tõendab, et teenindas liikumispuudega või pimedat inimest, kellel on maksuvabastust tõendava dokumendina väljastatud kommunaalameti soodusluba. Asja arutamisel jäi tõendamata, et pargitud sõiduk oli seotud puudega isiku teenindamisega. Kaebuse arutamisel ei ole kohtule tõendatud, et S.M. sõidutas või teenindas puudega isikut A.V.t. J.Kutsari ütlustega on leidnud kinnitamist, et sündmuse ajal ei olnud kohapeal ka S.M.t või A.V.t, mistõttu kohapeal ei olnud rohkemat võimalik fikseerida. Kaebuse asjaolusid ei saanud esindaja täpsustada, kuna ta ise ei ole vahetult sündmustes osalenud. Kohtuasja arutamisel ei ole kohtule esitatud tõendeid, et A.M. oli parkimisel seotud sündmuse ajal A.V.e teenindamisega; usaldusväärselt ei tõendatud ka asjaolu, kas A.V.e nimele on väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart (puudub võimalus võrrelda koopiat originaaliga); esitatud kaardi valguskoopiast ei nähtu selle kehtivuse aega. Kuna protsessiosalised möönsid õigesti, et isegi kui kontrollida A.V.`e sooduskaardi kehtivust ja eeldades, et see on kehtiv, on kaebuse esitaja jätnud tõendamata, et tema pargitud sõiduk oli seotud puudega isiku- A.V.`e- teenindamisega sündmuse ajal ja kohas. Asja kohtuliku arutamise ajal esindajal ei olnud esitada dokumenti, kas kaebuse esitaja perekonnanimi on kaebuses märgitud S.M. või volikirjal kirjutatud S.M. või M. S. ( tlk 21). Kohus lähtub kaebaja nime vormistamisel esitatud kaebuse kirjapildist ja lisaks rahvastikuregistri andmebaasis esitatust. Volkirja kantud andmed ühtivad rahavastikuregistri andmetega. Kohus leiab, et kuna kaebuse väide, et S.M. teenindas liikumispuudega või pimedat isikut 20.05.04.a. kell 18.17 Tallinnas Lai t 12 ja parkis oma sõiduki selleks märgitud aadressil puudega isiku tenindamiseks ei ole leidnud tõendamist, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kaebuse ülejäänud väiteid kohus ei pea hindama. Kaebuse esitaja kantud kohtukulu taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebuse mitterahuldamisel kannab kohtukud kaebuse esitaja tulenevalt HKS § 92 lg-st 1, mille kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Vastustaja esindaja on tõendanud, et AS Falck Eesti õigusabi on tasutud ja kantud summas 708 krooni. Kaebaja esindaja leidis, et vastustaja poolt õigusnõustaja abi kasutamine on põhjendamatu, kuna haldusorgan peab saama ennast esindatud kohtuasjades, mis on seotud tema tegevusega. Vastustaja leidis, et tegemist on keeruka õigusliku vaidlusega, kuna kaebaja esindaja oli sisuliselt püstitanud linnavolikogu haldusakti sätete osas küsimuse kasutatud õigusnormi vastavuses põhiseadusele. Kohus leiab, et vastustaja õigusabitasu kuulub hüvitamisele osaliselt. Kui võrrelda kaebaja esindaja ja vastustaja esindaja esitatud õigusabikulu nõuete suurust, siis kaebaja esindaja on hinnanud tehtud tööd sedavõrd suureks, et vastustaja õigusabitasu eeldatavalt sama tööde mahu juures on oluliselt väiksem. Kohus leiab, et vastustajal on õigus kasutada õigusnõustaja abi tulenevalt PS §-st 12 ja seda vaatamata asjaoludele, et tema töötajad peaksid olema suutelised ennast esindama neid 6 puudutavates kohtuasjades. Parkmisteemaline kohtuasja vaidlus Tallinna linnas on muutunud keerukaks ja vajab kvalifitseeritud nõustaja abi. Samas leiab kohus, et kaebaja esindaja tehtud töö ei ole olnud mahukas ega keerukas, kuna kaebaja esindaja on ära kasutanud konkreetse kohtuotsuse motiveerivat osa ega ole ise sinna midagi lisanud, puudub sisuline töö tõenditega ja need on kogumata. Samas mahus on antud juhul vajanud nõustaja abi AS Falck Eesti ja nähtuvalt toimiku materjalidest, ei ole kohtule asjas esitatud vastuväiteid ega lisatud materjali, mis võimaldaks väita, et kohtuasja lahendamiseks koguti esindaja abiga tõendeid või materjali; et kohtuasjas on tehtud teoreetiline ettevalmistav töö seoses mõne õigusnormi võimaliku põhiseaduslikkuse kontrolli taotlusega või vajadusega. Kirjalikku analüüsi kohtule ei esitatud, mis ei välista, et esindaja pidi olema valmis esitama vastuväited suuliselt ja selles mõttes tegema vajalikud ettevalmistused. Kaebuse materjal ei ole mahukas. Kohus leiab, et kaebajalt kuulub väljamõistmisele vastustaja õigusabitasu summas 500 krooni, mis on õiglane ja vastab tegelikult tehtud töö sisule ja mahule. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 93 lg 1 ning § 31 lg-d 1, 4 ja 5 kohus OTSUSTAB: Jätta S.M. kaebus täielikult rahuldamata ja jätta tema kohtukulud tema kanda. Mõista välja S.M.lt ja tasuda AS-le Falck Eesti õigusabitasu 500 ( viissada) ) krooni. Otsuse peale on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikust kuulutamisest. Karin Kalmiste Kohtunik 7