2-05-16841/6

1 2 – 05 – 16841 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja „22“mail 2006.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 05 – 16841 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: Jõhvi Vallavalitsuse avaldus hagita menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule R A (isikukood: xxx) eestkostja määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Jõhvi Vallavalitsus (asukoht: Keskväljak 4, 41595, Jõhvi linnas, konto nr.221010951025 esindajad: Hansapangas); Avaldaja lepinguline esindaja: Ü S (isikukood: xxx, amet: puuetega inimeste hoolekande spetsialist, elukoht: xxx); Muud asjast puudutatud isikud: 1) Osaühing Häcke AA Hooldekodu (registrikood: xxx, asukoht: Aa küla, Jõhvi s/jsk., 43311, Ida – Virumaal, konto nr.1015270578 Hansapangas); Lepingulist esindajat protsessis ei ole; 2) R A (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Lepingulist esindajat protsessis ei ole; Kohtuistungi aeg: toimumise „03“mai 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Kohtuistungi sekretär Laila Üleoja ning avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse, lepinguline esindaja volikirja alusel Ü S; RESOLUTSIOON: Jõhvi Vallavalitsuse avaldus rahuldada. Määrata täiealisele isikule, R A (isikukood: xxx, elukoht: xxx), eestkostjaks Ü S (isikukood: xxx, töökoht: Jõhvi Vallavalitsuse puuetega inimeste hoolekande spetsialist, elukoht: xxx) tähtajaga kuni kolmeks 1 2 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Teha eeskostjale Ü S ülesandeks täisealise isiku R A (isikukood: xxx) kõigi asjade ajamine. Mitte lubada täiealisel isikul R A (isikukood: xxx) endal teha ilma eestkostja eelneva nõusolekuta mitte mingisuguseid tehinguid või toiminguid, välja arvatult mitmepoolsed tehingud, millest ei teki R A (isikukood: xxx) otseseid tsiviilkohustusi või kui R A (isikukood: xxx) täidab tehingu vahenditega, mille annab temale selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks, kas eestkostja, Ü S või Ü S nõusolekul kolmas isik. Täisealisele isikule R A määratud eestkostja kohustuste lõpetamise või pikendamise küsimuse vaatab kohus uuesti läbi hiljemalt „21“mail 2009.a.. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas (riigilõiv, ekspertiisitasud ning muud R A eestkostja määramisega ja eestkostja kohustuste täitmisega seotud kohtuvälised kulud) panna avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse, kanda. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „22“mail 2006.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 3 Edasikaebamise kord: Vastavalt TsMS §532 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD Jõhvi Vallavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses täisealisele isikule, R A (isikukood: xxx), eestkostja määramise nõudes, paludes määrata täisealise isiku R A eestkostjaks, Jõhvi Vallavalitsuse puuetega inimeste hoolekande spetsialisti Ü S põhjusel, et R A on Jõhvi linna elanik, kelle aadressiks on: xxx, ja kes asub Osaühingus Häcke AA Hooldekodu Jõhvi Linnavalitsuse korralduse nr.705 alusel. ATEK –i otsusega 05.märtsist 2004.a. on R A määratud raske puue. Iseseisvaks eluks ja tehingute tegemiseks R A võimeline ei ole. Avalduse kohaselt, ei suuda R A teha iseseisvalt vajalikke tehinguid ning alla kirjutada dokumentidele. Palub määrata R A eestkostja. Eestkostjaks palub määrata Jõhvi Vallavalitsuse puuetega inimeste hoolekande spetsialisti Ü S. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 3 4 Avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse, lepinguline esindaja volikirja alusel, Ü S palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja ennast määrata täisealise isiku, R A, eestkostjaks. Palub ennast määrata eestkostjaks R A kõigi asjade ajamiseks, kuna täisealine R A pole võimeline iseseisvalt tehinguid teostama, samuti pole ta võimeline iseseisvalt toime tulema oma eluga, mille tõttu ta paigutatigi hooldekodusse. Taotles tsiviilasja lahendamist ilma eestkostetavat, täisealist isikut R A, ära kuulamata, kuna kohtule esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt ei võimalda R A tervislik seisund temal avaldada kohtule oma tahet eestkostja määramise küsimuses, samuti võib kohtu poolt R A ärakuulamise protseduur iseenesest kahjustada R A tervist. Kohus rahuldas taotluse. Muu asjast puudutatud isik, Osaühing Häcke AA Hooldekodu, esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu 12.jaanuaril 2006.a.. Kohtule pole laekunud Osaühingult Häcke AA Hooldekodu kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamiseks või tsiviilasja arutamiseks ilma Osaühingu Häcke AA Hooldekodu esindaja osavõtuta. Muu asjast puudutatud isik, täisealine isik R A, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse käes allkirja vastu 12.jaanuaril 2006.a. (kätte toimetatud Osaühingu Häcke AA Hooldekodu administratsiooni kaudu, kus täisealine R A asub). Avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse, lepinguline esindaja volikirja alusel Ü S taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud muude asjast puudutatud isikuteta. Kohus rahuldas taotluse. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. Jõhvi Linnavalitsuse korraldusega nr.705 21.oktoobrist 2003.a. (tl.5). Ekspertarst L S 02.märtsist 2004.a. otsusega R A tervisliku seisundi koha (tl.6). Jõhvi Linnavalitsuse ja Osaühingu Häcke AA Hooldekodu vahel sõlmitud R A hoolduslepinguga nr.5 (tl.7). Jõhvi Vallavalitsuse kirjaliku arvamusega 23.märtsist 2006.a. (tl.27), milles Jõhvi Vallavalitsus palub täisealise isiku R A eestkostjaks määrata Jõhvi Vallavalitsuse puuetega inimeste hoolekande spetsialisti Ü S. Avalduse kohaselt leiab Jõhvi Vallavalitsus, et R A ei ole suuteline mitte mingisuguseid tehinguid ise tegema. Avaldaja taotleb Ü S määramist R A eestkostjaks, kuna Ü S Jõhvi Vallavalitsuse töötajana saaks kõige paremini kaitsta R A varalisi ning isiklikke õigusi ja huve. Jõhvi Vallavalitsus on teadlik, et Jõhvi Vallavalitsus on kohustatud hoolitsema R A ülalpidamise eest ning lähtuma oma tagavuses igati eestkostetava huvidest. Jõhvi Vallavalitsus palub R A määrata eestkostja kolmeks aastaks. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr.12 26.aprillist 2006.a. (tl.32-33), mille kohaselt ei põe R A ühtegi vaimuhaigust. R A esineb väljendunud 4 5 nõdrameelsus, tõenäoliselt alkoholi surrogaatide tarvitamisest põhjustatud raske ajukahjustuse tagajärjena. Kolme aasta jooksul ei ole R A intellektuaalsed võimed ja mälu taastunud, mis annavad põhjust arvata, et need võimed ei taastu R A tõenäoliselt ka järgnevate aastate jooksul. R A tervislik seisund ei võimalda temal aru saada oma tegudest ja oma tegusid juhtida ning selline R A seisund on kestev. R A tervislik seisund ei võimalda temal hinnata, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve ning see suutmatus on kestev. Kuna R A tervislik seisund ei võimalda temal endal sooritada ka väiksemaid tehinguid ja toimetusi väljaspool hooldekodu, siis see määrab ka eestkostja ülesannete ringi. Kuna R A seisundis ei ole ette näha paranemist, siis määrab see eeldatava aja, mille jooksul vajab R A eestkostjat. Ekspertiisiakti kohaselt, ei võimalda R A tervislik seisund temal avaldada kohtule oma tahet eestkostja määramise küsimuses ja tema kohtu poolt istungil ärakuulamine võib kahjustada R A tervist. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §526 sätteid, mille kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta; 5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Eestkostja ei või olla määratud ühe korraga auemaks kui kolmeks aastaks. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt TsÜS §8 loetakse füüsilise isiku teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS §10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS §11 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Aga samuti kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi 5 6 tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS §11 lg.4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Jõhvi Vallavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et täisealine isik R A ei suuda alkoholi surrogaatide tarvitamisest põhjustatud muude psüühikahäirete tõttu (nõdrameelsuse vormis) kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtide, millega seoses on seaduse kohaselt R A piiratud teovõime. Kohus luges tõendatuks, et täiealise isiku R A üle tuleb sisse seada hooldus Jõhvi Vallavalitsuse kaudu. Täisealise isiku R A eestkostjaks tuleb määrata Jõhvi Vallavalitsuse puuetega inimeste hoolekande spetsialist Ü S. Kõik R A hooldusega seotud kulutused tuleb jätta Jõhvi Vallavalitsuse kanda. Johannes Külaots Kohtunik 6