lg 1 sätestab: "Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi." Tsiteeritud säte laiendab oluliselt isikute kaebeõigust võrreldes kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud Planeerimis- ja ehitusseadusega. Selle varasema seaduse § 26 lg 1 nägi ette kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks selgesõnalise kaebeõiguse üksnes neile isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud. Kehtiva
lg 1 sõnastusest ilmneb selgesõnaliselt, et kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks on isikul kahel juhul: 1) kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga; 2) kui selle planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
lg 1 järgi pole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib
lg 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Antud detailplaneering on koostatud üldises korras, mis ei nõua naaberkruntide omanike kooskõlastusi. Detailplaneering on läbinud seaduses ettenähtud avalikustamise, mille käigus oli asjast huvitatud isikutel võimalus esitada vastuväited. Avalikustamise perioodil ei laekunud ühtegi vastuväidet. Piirinaabri kooskõlastuse puudumine ei saa käesoleval juhul olla detailplaneeringu tühistamise aluseks. xxxxx ja xxxxx kinnisasjad asuvad Lahemaa Rahvuspargi territooriumil.
lg 3 kohaselt ei laiene detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord looduskaitse all olevatele maa-aladele. Maavanema ettepanekus viidatakse
Kuid detailplaneeringu kohustuslikud kooskõlastused määrab
Seadus sätestab, et enne planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu 3 3-05-633 koostamist korraldav maavanem või kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja detailplaneeringuvastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatav ala. Sama paragrahvi lg 3 p 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse: kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – kohalik omavalitsus.
Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab kohalik omavalitsus, kes teatab vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku koha ja aja. Haldusasja materjalide kohaselt avaldas Vihula vallavalitsus vastava kuulutuse 08.04.2004 ajalehes “Virumaa Teataja” . Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat (antud planeeringul oli avaliku väljapaneku kestus 15.-29.04.2004). Vastavalt PLS § 20 on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kinnistu xxxxx avaliku väljapaneku kestel ei laekunud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Avaliku arutelu kohta on koostatud 29.04.2004 protokoll. Huvitatud isikuid kohale ei tulnud. Haldusasja materjalide järgi on Jõhvi Halduskohus haldusasjas 3-286/ 2004 31.01.2005 jätnud kaebuse esitaja L.L taotluse kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks Vihula Vallavolikogu 12. mai 2004 otsuse nr 211 “Detailplaneeringu kehtestamine xxxxx xxxxx külas (katastritunnus xxx:xxx:xxx)” tühistamiseks rahuldamata, seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumisega ning lõpetanud asjas menetluse. Haldusasja menetluses osalesid L.L, tema esindaja V.L, Vihula Vallavolikogu esindajad E.T, L.L, T.N, kolmandad isikud K.K ja Rafiko OÜ
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.