← Eesti

3-04-440/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.

  1. a Tallinn Haldusasja number 3-2635/2004 Haldusasi X OÜ kaebus Tallinna Kesklinna vanema
  2. juuli 2004 korralduse nr. 676 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.03.2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja X OÜ, vastustaja Tallinna Kesklinna vanem, kolmas isik OÜ Y RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18.03.2005 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 18.03.2005 (HKMS § 31 lg 1, 5). ASJAOLUD
  3. juunil 2004 toimunud Narva mnt 31 mitteeluruumi enampakkumisel osalesid OÜ Aragorn (reg. nr. 1), OÜ Y (reg. nr. 2) ja OÜ X (reg. nr. 3) (registreerimisleht, toimiku lk. 11). Pakkumiste lehelt nähtuvalt tegid pakkumisi osalejad nr. 1 ja 3 ning mitteeluruum otsustati müüa lõpphinnaga 880 000 krooni osalejale nr. 3 (toimiku lk. 12). 29.06.2004 registreeris Tallinna Kesklinna Valitsus enampakkumisel osalenud OÜ Y avalduse 28.06.2004 toimunud enampakkumise tulemuse tühistamiseks. Avalduse kohaselt viidi enampakkumine läbi 10 minuti jooksul. Selle aja vältel kõrgendati ruumide alghinda 20 korral. OÜ Y soovis suurendada viimasena pakutud hinda (880 000 krooni). OÜ Y esindaja tõstis käe, et pakkumist suurendada, kuid samal ajal luges enampakkumise läbiviija enampakkumise lõpetatuks ning OÜ Y pakkumist ei võetud enam arvesse. Avalduse kohaselt oli pakkumine OÜ Y nimel esitatud õigeaegselt ning puuduvad õiguslikud alused selle mittearvestamiseks (toimiku lk. 13-14). 05.07.2004 Tallinna Kesklinna vanema korraldusega nr. 676 (toimiku lk. 16) tunnistati nurjunuks Narva mnt 31 asuva mitteeluruumi erastamiseks
  4. juunil 2004 toimunud avalik enampakkumine. Korralduse andmise aluseks olid MEES § 5 lg 1 ja lg 4, Vabariigi Valitsuse
  5. juuni 1996 määrusega nr. 175 kinnitatud Mitteeluruumide erastamise korra punktid 7, 16 ja 17, osaühingu Y
  6. juuni 2004 avaldus ja mitteeluruumi erastamise avaliku 1 enampakkumiskomisjoni
  7. juuli 2004 protokoll. Korralduse motiivide kohaselt tunnistati enampakkumine nurjunuks, kuna pole võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud isik, OÜ Yi esindaja, tõstis registreerimisnumbrit nr.
  8. 30.07.2004 esitas kaebuse esitaja korralduse peale vaide (toimiku lk. 17-21). 18.10.2004 Tallinna Kesklinna vanema korraldusega nr. 867 täiendati Tallinna Kesklinna vanema 05.07.2004 korralduse nr. 676 preambulat täiendavalt viidetega mitteeluruumide erastamise korra punkti 12 alapunktile 6 ja punkti 18 alapunktile
  9. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega
  10. novembrist 2004 nr. 2194-k jäeti kaebuse esitaja vaie rahuldamata (toimiku lk. 22-25). Korralduse kohaselt oleks komisjoni esimees, nähes pakkuja nr. 2 poolt registreerimisnumbri tõstmist, pidanud katkestama haamrilöögi tegemise ja jätkama avaliku suulise enampakkumise läbiviimist. Seetõttu rikkus mitteeluruumi erastamise enampakkumiskomisjon avaliku suulise enampakkumise läbiviimise korda, lugedes
  11. juunil 2004 peale OÜ Yi poolt registreerimisnumbri tõstmist avaliku suulise enampakkumise lõppenuks ning tunnistades OÜ X ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanuks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  12. Tallinna Kesklinna vanema 05.07.2004 korralduses leitud faktiline alus (pole võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud isik, OÜ Y esindaja, tõstis registreerimisnumbrit nr. 2) ei vasta korralduse preambulas toodud õiguslikule alusele, nimelt mitteeluruumide erastamise korra punkti 18 alapunktile 1, vastavalt millele enampakkumise tulemusi ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud enampakkumise läbiviimise korda. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 18 alapunkti 1 kohaselt enampakkumise tulemust ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud enampakkumise läbiviimise korda. Seega Mitteeluruumide erastamise korra punkti 18 alapunkti 1 kohaselt pidi Tallinna Kesklinna vanem enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks tuvastama enampakkumiskomisjoni poolt enampakkumise läbiviimise korra rikkumist. Asjaolu, kas OÜ Y esindaja tõstis registreerimisnumbrit enne enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilööki, mille enampakkumise komisjoni poolt tähelepanuta jätmine võis põhjustada enampakkumise nurjumist või samaaegselt sellega, mis tuli Mitteeluruumide erastamise korra punkti 12 alapunktidest 5 ja 6 tulenevalt jätta arvestamata, jäi Tallinna Kesklinna vanema poolt üldse tuvastamata. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 18 alapunktis 1 toodud faktilise aluse tuvastamata jätmisel ei olnud erastamise kohustatud subjektil õigust vastavalt samale normile tunnistada enampakkumist nurjunuks. Korralduses tuvastatud faktiline alus ei vasta ka OÜ Y väidetele, vastavalt millele tõstis ta käe samaaegselt koos enampakkumise lõppemisega. Korralduses toodud faktilise aluse mittevastavusel õigusliku alusega ei vasta kaevatav korraldus HMS §-le
  14. Korralduse andmisel rikuti HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, vastavalt millele on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma selleks tõendeid omal algatusel. Tuvastades kaevatavas korralduses, et pole võimalik tuvastada OÜ Y poolt registreerimisnumbri tõstmise ajahetke, leidis Tallinna Kesklinna vanem sisuliselt, et ei ole välistatud OÜ Y poolt registreerimisnumbri tõstmine nii enne enampakkumise lõppemist, mida tuleb lugeda enampakkumise nurjumist põhistavaks asjaoluks, kui ka peale seda, mis tuli jätta tähelepanuta. Kaevatava korralduse punktiga 1 otsustas Tallinna Kesklinna vanem tunnistada enampakkumine nurjunuks. Sellisel juhul pidi 2 ta HMS § 56 lg 3 järgi märkima kaalutlused, millest ta on lähtunud haldusakti andmisel ehk motiveerima, miks on enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja OÜ Y huvi kaalukam kui kaebuse esitaja huvi saada erastatava vara omanikuks.
  15. Korralduses leitu, et pole võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud OÜ Yi esindaja tõstis registreerimisnumbri nr. 2, on vastuolus haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega. Vastavalt enampakkumiskomisjoni esimehe K. S. vaidemenetluse käigus antud seletusele (12.08.2004 protokoll), vastuseks tema küsimusele, kas number tõsteti enne haamrilööki, koos sellega või otse peale seda, oli üldine arvamus, et number tõusis peale haamrilööki. Komisjoniliikmete arvamuste vastuolulisuse korral oli Tallinna Kesklinna vanem HMS § 6 järgi kohustatud välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma tõendeid omal algatusel. Haldusasja õigeks lahendamiseks olulise tähtsusega asjaolude tuvastamata jätmisel rikkus Tallinna Kesklinna vanem korralduse andmisel eeltoodud uurimispõhimõtet. HMS § 63 lg 2 p 3 järgi ei saa olla tõendiks Tallinna Kesklinna korralduse preambulas viidatud mitteeluruumide erastamise avaliku enampakkumiskomisjoni 01.07.2004 protokoll. Mitteeluruumide erastamise kord ei näe ette enampakkumiskomisjoni liikmete poolt mitteeluruumide erastamist puudutavate otsuste tegemist ega komisjoni liikmete koosoleku protokollimist peale enampakkumise lõppemist. Protokollis tuvastatu ei vasta OÜ Y enda väidetele. OÜ Y 29.06.2004 avalduse kohaselt tõstis ta käe samal ajal, kui enampakkumine lõpetati. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 14 kohaselt, kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, fikseeritakse see protokollis. OÜ Y poolt väidetavalt enampakkumise käigus tehtud märguanne ostuhinna suurendamiseks tuli kanda protokolli. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 16 kohaselt esitatakse kaebused enampakkumise läbiviimise kohta enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks kirjalikult avaliku enampakkumise kuulutuses nimetatud aadressil erastamise kohustatud subjektile. OÜ Y avaldusest nähtuvalt oli ta avaliku enampakkumiskomisjoni 28.06.2004 protokolliga tutvunud, kuid ei olnud punktiga 16 vastavuses kaebust esitanud.
  16. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 12 alapunkti 6 järgi enampakkumine lõpeb enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 12 alapunktidest 5 ja 6 tulenevalt on pakkumisi ostuhinna osas võimalik teha üksnes enne enampakkumise lõppemist, s.o. enne haamrilööki, millega enampakkumine lõpetatakse. OÜ Y kaebuse põhjenduste kohaselt andis tema esindaja märku samaaegselt koos haamrilöögiga, millega loeti enampakkumine lõpetatuks. Mitteeluruumide erastamise korra punkti 12 alapunkti 6 järgi enampakkumise lõppemisel märku andmist ostuhinna suurendamiseks ei arvestata ning see jäeti õigesti mitteeluruumide erastamise avaliku enampakkumiskomisjoni poolt tähelepanuta. VASTUSTAJA SEISUKOHT Mitteeluruumide erastamise korra p 5 kohaselt kinnitab kohustatud subjekt enampakkumise läbiviimiseks enampakkumiskomisjoni esimehe ja kaks liiget. Komisjoni pädevuses on tagada enampakkumise läbiviimine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korda järgides. Korra järgimine seisneb ka komisjoni liikmete piisavas hoolikuses enampakkumise läbiviimisel. Vaidlustatud enampakkumise komisjoni liikmed ei olnud suutelised tagama enampakkumise läbiviimist selliselt, et enampakkumisel osalejatele oleks jäänud kindel veendumus 3 enampakkumise võitja osas. Enamgi veel, ühtsel seisukohal ei olnud ka komisjoni liikmed. Komisjoni liikmetest üks ei näinud üldse pakkuja nr. 2 poolt hääletussedeli tõstmise ajahetke, kuna vaatas teisele poole ning ülejäänud kaks komisjoni liiget on arvamusel, et see toimus enne haamri faktilist puudutust alusele. Kaebuses väljatoodud asjaolu, justkui pidanuks Kesklinna vanem vaidlustatud korralduses lähtuma vaid 28.06.2004 protokollist, on meelevaldne. Tõlgendades korra p 14 selliselt nagu kaebuse esitaja, oleks enampakkumise nurjunuks tunnistamine üldse võimatu, kuivõrd kõik põhjused selleks võiksid ilmneda üksnes ja ainult enampakkumise läbiviimisel, erinevalt korra punktis 18 sätestatust. Antud juhul viidi enampakkumine lõpuni olukorras, kus faktilised asjaolud ei olnud selged. Kord ei välista enampakkumiskomisjoni õigust koostada täiendavaid protokolle ka pärast enampakkumise lõppemist. Korralduse andmisel vestles Kesklinna vanem kõigi komisjoni liikmetega, millega on täidetud HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõte. Fakt, et enampakkumise läbiviimise komisjon ei suuda tuvastada haamrilöögi täpset ajahetke, on korra punkti 18 alapunkti 1 kohaselt mõistetav enampakkumise läbiviimise korra rikkumisena ning Kesklinna vanem on korralduse andmisel sellega arvestanud. Seega ei vasta tõele kaebuses esitatud väide, et Kesklinna vanema poolt jäeti tuvastamata korra punkti 18 alapunktis 1 toodud faktiline alus. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 28.06.2004 toimus avalik suuline enampakkumine Tallinnas Narva mnt 31 asuva mitteeluruumi erastamiseks. Eelmärgitud ruumi kasutamiseks on OÜ-l Y rendileping kehtivusega kuni 10.12.2008, mistõttu OÜ Y osales enampakkumisel kui ruumide ostmisest vahetult huvitatud isik. Kaebaja on väitnud, et kolmandal isikul oli õigus esitada kaebust protokolli ebaõigsuse peale hiljemalt enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks. Korra p 16 ei nõua kaebuse esitamist protokolli ebaõigsuse peale. Korralduses on sisuliselt leitud, et ei ole tuvastatud kolmanda isiku esindaja poolt registreerimisnumbri tõstmist peale enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilööki. See viitab otseselt enampakkumise läbiviimise korra rikkumisele. Korralduse andmisel on järgitud HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet. 01.07.2004 protokolli kohaselt jõudsid komisjoni liikmed järeldusele, et ei ole võimalik kindlaks teha täpset ajahetke, millal osaleja nr. 2 (OÜ Y) tõstis registreerimisnumbrit (kas koos haamrilöögiga või enne seda). Tulenevalt eeltoodust ei ole välistatud, et
  17. juunil 2004 toimunud enampakkumine oleks saanud jätkuda OÜ Y poolt pakutava hinnaga. Erapooletud komisjoniliikmed ei kinnita kaebaja väidet kolmanda isiku hilinemisest pakkumise tegemisel. Korra p 17 lg 3 kohaselt peab dokument, mis tunnistab enampakkumise nurjunuks, sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, erastatava mitteeluruumi aadressi ja nurjumise põhjust. Kuna oli rikutud enampakkumise läbiviimise korda, siis ei olnud antud juhul alust kaalutlusõiguse kohaldamiseks HMS § 56 lg 3 kohaselt. 4 01.07.2004 protokoll ei ole tühine. Selles on fikseeritud komisjoni hinnang ja arvamus kolmanda isiku kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Asjaolu, et 28.06.2004 protokolli jäi fikseerimata kolmanda isiku poolt tehtud pakkumine ning sellega seonduv ei tähenda, et ei rikutud enampakkumise läbiviimise korda ning kolmanda isiku õigusi, mille kohta kolmas isik esitas õigeaegselt ning nõuetekohaselt kaebuse. Kolmas isik taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  18. Tuvastamisele kuuluvad asjaolud Vabariigi Valitsuse 18.06.1996 määrusega nr. 175 kinnitatud „Mitteeluruumide erastamise korra“ (edaspidi Kord) punkti 18 alapunkti 1 kohaselt enampakkumise tulemust ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud enampakkumise läbiviimise korda. Vaidlustatud korralduse motiivide kohaselt tunnistati enampakkumine nurjunuks, kuna polnud võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud isik, OÜ Yi esindaja, tõstis registreerimisnumbrit nr.
  19. Vaideotsuses määratles vastustaja enampakkumise läbiviimise korra rikkumist järgmiselt: komisjoni esimees, nähes pakkuja nr. 2 poolt registreerimisnumbri tõstmist, oleks pidanud katkestama haamrilöögi tegemise ja jätkama avaliku suulise enampakkumise läbiviimist. Seetõttu rikkus mitteeluruumi erastamise enampakkumiskomisjon avaliku suulise enampakkumise läbiviimise korda, lugedes
  20. juunil 2004 peale OÜ Yi poolt registreerimisnumbri tõstmist avaliku suulise enampakkumise lõppenuks ning tunnistades OÜ X ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanuks. Kohus peab seega esmalt tuvastama, kas on võimalik protsessiosaliste selgituste, tunnistajate ütluste ning asjas kogutud tõendite abil kindlaks teha seda, millal OÜ Y esindaja avaliku enampakkumise läbiviimisel registreerimisnumbri nr. 2 üles tõstis. Alles seejärel saab kohus võtta seisukoha selles, kas enampakkumist läbiviinud isikud rikkusid enampakkumise läbiviimise korda või mitte.
  21. OÜ Y esindaja L. K. poolt registreerimisnumbri tõstmise ajahetk Tunnistajate ütluste hindamisel on oluline Korra punktis 12 sätestatu. Korra punkti 12 alapunkti 4 kohaselt algab enampakkumine müüdava vara alghinna teatamisest enampakkumiskomisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögist. Korra punkti 12 alapunkti 5 kohaselt annab ostja oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba. Korra punkti 12 alapunkti 6 kohaselt enampakkumine lõpeb enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist. Vaidlus puudub selle üle, et kolmas isik oma pakkumist enampakkumise käigus teha ei saanud, kuna enampakkumiskomisjoni esimees talle selleks vastavat luba ei andnud. Kohtul tuleb tuvastada, kas loa mitteandmine võis olla põhjendatud või mitte. Loa mitteandmist saab pidada põhjendatuks juhul, kui registreerimisnumber tõsteti pärast enampakkumise lõppu ehk pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist ning enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilööki. 5 28.06.2004 kolmanda isiku poolt kirjutatud avaldusest võib lugeda: „OÜ Y esindajana tõstsin käe, et pakkumist suurendada, kuid samal ajal luges enampakkumise läbiviija enampakkumise lõpetatuks. /…/ Leian, et minu pakkumine OÜ Y nimel oli õigeaegselt esitatud ning puuduvad õiguslikud alused selle mittearvestamiseks.“ (toimiku lk. 13-14). 12.02.2005 toimunud kohtuistungil selgitas kolmanda isiku esindaja L. K., et ta tuli enampakkumisele selleks, et anda oma viimane pakkumine. Enampakkumine käis väga kiiresti. Kolmas isik tõstis kohe käe, kui tekkis vaikus. Kui kolmas isik kuulis haamrilööki, siis ta hõikas: „Miks te ei näe, mul on käsi tõstetud!?“ Seejärel hakkasid komisjoni liikmed omavahel arutama, kas kõik nägid kätt või ei näinud (toimiku lk. 58). Vastusena kohtu küsimusele käe tõstmise täpse aja kohta, väitis kolmas isik järgmist: „Kõik toimus väga kiirelt, aga kohe kui tekkis paus, siis tõstsin oma käe. Selleks ajaks kui käe tõstsin, polnud veel kolm korda summat välja hõigatud. Komisjoni esimees ütles 880 ja tekkis paus. Ma kohe tõstsin siis käe. Ma arvan, et nimetati summat veel kord. Tahtsin olla viimane, kes teeb oma pakkumise. /…/ Tõstsin käe poole peale, mitte kogu pikkuses. Mul käed värisesid. Ma ei tõstnud kätt ülespoole, kuna olin veendunud, et minu kätt nähti. Mul pole enampakkumises osalemise kogemusi.“ (toimiku lk. 59). 04.03.2005 toimunud kohtuistungil selgitas avalikul enampakkumisel osalenud kaebuse esitaja seaduslik esindaja K. K. järgmist: „Viibisin saalis ja tegin pakkumisi. Ma käisin komisjoni ees ja andsin allkirja, et pakkumine on läbi. Kõik nõustusid sellega, et Y ei tõstnud numbrit. Ta hakkas nihelema ja ütles, et kas tõesti kõik on läbi. Ütles, et tema on rentnik ja ta tahab ka teha pakkumist. /…/ Mina ei näinud, et kolmas isik oleks üldse kätt tõstnud. Kolmas isik istus minu kõrval ja ta ei tõstnud kordagi kätt. /…/ Vaadates pakkumiste sammu, siis kordagi ta ei tõstnud kätt.“ (toimiku lk. 85). Tunnistaja K. S., enampakkumiskomisjoni esimees, selgitas järgmist: „Lõpp nägi välja nii, et kui Ühisvara oli teinud oma kõrgeima pakkumise, siis sai seda minu poolt 3 korda korratud. Keegi sellel ajal uut pakkumist ei teinud. Tõstsin haamri ja hakkasin haamrit alla lööma, sellel ajal nägin silmanurgast Yi juures liikumist. Lõin haamri vastu lauda ja nägin, et number oli üleval. Küsisin teiste komisjoni liikmete käest, kas nad nägid Yi numbri tõusmist. Otsest vastust ma ei saanud. Saalist tõusid püsti oksjoni osalejad ja ütlesid, et number tõusis hiljem, kui haamer oli juba lauda puudutanud ja nad võivad tulla tunnistama. /…/ Haamrilöök polnud enne kõlanud, kui ma nägin silmanurgast Yi juures midagi toimumas. Mul ei olnud võimalik haamrit tagasi tõmmata, sest juba see langes. Number oli pea piirkonna kõrgusel. Kohapeal polnud fikseeritud, mis täpselt nurgas toimus, siis lugesin oksjoni lõppenuks. /…/ peale kolmanda korra summa väljahüüdmist vaatasin ja keegi ei teinud pakkumist, alles haamri langemise ajal nägin Yi juures liikumist (toimiku lk. 59-60). Tunnistaja M. K.’i, enampakkumise komisjoni liikme ütluste kohaselt ei näinud ta numbri tõstmist, kuna ta ei vaadanud sellel momendil saali poole (toimiku lk. 61). Tunnistaja G. K., AS-i Kragen esindaja, kes viibis enampakkumise ajal saalis, kuid enampakkumisel ei osalenud, selgitas järgmist: „Ma ei näinud, et Y esindaja oleks numbrit näidanud. Ma istusin tema vastas ja ma oleksin seda näinud. /…/ Minu arust oli kõik nagu tavaliselt. Öeldi, et on müüdud, pandi allkiri ja mindi ära. Mingit vaidlust ja skandaali polnud. Ma ei näinud, et Y oleks öelnud, et ta õigusi oleks rikutud. /…/ Ma väljusin esimesena saalist. Lahkusin saalist, kui öeldi, kes on võitja. /…/ Ma ei näinud, et kolmas isik oleks protesteerinud.“ (toimiku lk. 86). 6 Tunnistaja O. A., OÜ Aragorn esindaja, enampakkumisel osaleja esindaja selgitas järgmist: „Ma kuulsin, et oli üks, kaks ja ma nägin, et ta tõstis seda numbrit enne kolmandat haamrilööki. Haamrit löödi kolm korda. Kolmas isik tõstis käe peale teist haamrilööki. Komisjoni esimees kas ei märganud või ma ei tea miks ta ütles, et enampakkumine on lõppenud ja rohkem pakkumisi teha ei saanud. Viimase pakkumise tegi L. K.. L. K. tegi peale teist haamrilööki pakkumise, ma nägin seda. Täpselt ei mäleta, kas peale seda oli veel haamrilöök, minu meelest oli. Tavaliselt on kolm haamrilööki. Enne käe tõstmist oli olnud kaks käelööki.“ Kohus on seisukohal, et protsessiosaliste selgitusi tuleb hinnata kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, kuivõrd protsessiosaliste selgitusi võivad mõjutada nende huvid asja lahendamisel. Kõige usaldusväärseimaks tuleb pidada komisjoni liikmete ütlusi, kuna neil ei saa olla antud asja lahendamise suhtes mingeid eelistusi. Tunnistaja K. S. kohtuistungil antud ütlused langevad täielikult kokku tema vaide läbivaatamiseks vajaliku seletuse võtmise protokollis protokollitud ütlustega, mille kohaselt peale seda, kui osaleja nr. 3 oli teinud kõrgeima pakkumise 880 0000 krooni, öeldi maha pakkumine 3 korda. Samal ajal peale kolmanda korra väljaütlemist tõstis tunnistaja haamri ja lõi haamri lauale. Haamri langemise ajal märkas tunnistaja, et ruumi nurgas toimus käe tõstmine pakkuja nr. 2 poolt. Kohus loeb tunnistaja K. S. kohtuistungil antud ütlustega ning protokolliliste ütlustega tuvastatuks, et kolmas isik tõstis pakkumise suurendamiseks registreerimisnumbri. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja K. S.i erapooletuses. Kuivõrd kaebuse esitaja seadusliku esindaja selgitused, samuti tunnistaja G. K. ütlused, nagu poleks kolmas isik üldse pakkumist teinud, on eeltoodud tuvastusega vastuolus, tuleb need jätta tähelepanuta. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei saa olla asjas erapooletu. Teiste tunnistustega vasturääkivad on tunnistaja O. A.’i ütlused Näiteks G. K.’i saalis viibimise kohta väitis tunnistaja järgmist: „enampakkumise alguses viibisid veel kaks inimest: AS-i Kragen esindaja ja veel üks eestlane. Nad enampakkumise keskel lahkusid saalist. Nad lahkusid enne enampakkumise lõppu, st enne haamrilööki ja võitja väljakuulutamist. Minuga oli kaasas N.A., kes küsis, miks nad lahkuvad. Nad ütlesid, et neid rohkem ei huvita. Pärast nende lahkumist tehti veel pakkumisi. Pakkumisi tegid X ja mina.“ (toimiku lk. 87). Samas enampakkumiskomisjoni liikme, tunnistaja M. K.’i ütluste kohaselt enampakkumise ajal keegi ei väljunud. Tunnistaja väitel on G. K. talle tuttav isik, kuna ta viibib igal enampakkumisel. Vastuses kaebuse esitaja küsimusele selgitas tunnistaja, et K. viibis saalis. Tunnistaja ütluste kohaselt ütlesid äriühingute Aragorn ja Kragen esindajad, et nemad tunnistavad, et käsi tõusis peale haamrilööki. Nad ütlesid seda peale seda, kui Yi esindaja tõusis püsti ja küsis, miks tema pakkumisega ei arvestata (toimiku lk. 61). Seega on O. A.’i ning M. K.’i ütlused tunnistaja G. K.’i saalis viibimise kohta vasturääkivad. Kohus peab võimalikuks, et vasturääkivus on tingitud asjaolust, et vaidlusalusel oksjonipäeval viidi vastustaja selgituse kohaselt läbi veel teisigi oksjoneid, mistõttu asjaosalised ei pruugi enam täpselt mäletada, millisel oksjonil G. K. saalist lahkus ning millisel mitte. Samuti näiteks tunnistaja O. A.’i väitel tõstis kolmas isik numbri enne kolmandat haamrilööki ja enne teist haamrilööki. Korra punkti 12 alapunkti 6 kohaselt lõpeb enampakkumine vaid ühe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist. Samas vastustaja selgituse kohaselt leidis samal päeval eelmisel oksjonil aset asjaolu, et oksjoni läbiviija K. S. langetas haamri ka pärast summa esmakordset nimetamist. Vaidlusalusel oksjonil ta eeltoodud viga enam ei korranud (toimiku lk. 88). Seega peab kohus võimalikuks, 7 et O. A. on oma tunnistustes lähtunud vaidlusalusele oksjonile eelnenud oksjoni asjaoludest või mitme oksjoni asjaolusid omavahel segi ajanud. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks arvestada O. A.i ütlusi kolmanda isiku poolt registreerimisnumbri tõstmise aja kohta. Samas ei pea kohus võimalikuks arvestada ka G. K.’i ütlusi selle kohta, nagu poleks kolmas isik üldse registreerimisnumbrit tõstnud. Vastav tunnistus läheb vastuollu tunnistaja K. S. ütlustega. Samuti ei mäletanud G. K. üldse seda, et Yi esindaja oleks protesteerinud tema pakkumise mittearvestamise vastu. Samas tunnistaja M. K.’i ütluste kohaselt oli just G. K. pärast eeltoodud protesti lubanud tunnistada, et käsi tõusis peale haamrilööki. Eeltoodust lähtudes peab kohus vastustaja poolt 05.07.2004 korralduses nr. 676 tuvastatut, mille kohaselt polnud võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud isik tõstis registreerimisnumbri nr. 2 (st. kas vahetult enne haamrilööki, haamrilöögi tegemise ajal või vahetult peale haamrilöögi tegemist), õigeks.
  22. Enampakkumise läbiviimise korra rikkumine Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vastustaja pole kindel, kas registreerimisnumber tõsteti enne haamrilööki, haamrilöögiga üheaegselt või vahetult pärast haamrilööki ning ka kohtul pole võimalik tunnistajate ütluste alusel täpset ajahetke tuvastada, tuleb eeldada enampakkumisel osaleja tegevuse õigeaegsust. Korra punkti 12 alapunkti 5 kohaselt saab ostja teatada oma pakkumise alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba. Loa andmine eeldab seda, et enampakkumiskomisjoni esimees ning komisjoni liikmed peavad olema võimelised märkama registreerimisnumbri tõstmist ning olema registreerimisnumbri tõstmise ajahetkest teadlikud. Olukorras, kus komisjon pole olnud piisavalt tähelepanelik, tuvastamaks registreerimisnumbri tõstmise ajahetke ning registreerimisnumbri tõstmise ajahetke pole võimalik tuvastada ka tunnistajate ütluste abil, mistõttu ei saa kindlalt väita, et enampakkumise lõpetamine haamrilöögiga oleks olnud seaduspärane, tuleb lugeda komisjon enampakkumise läbiviimise korda rikkunuks ning enampakkumine nurjunuks. Enampakkumist läbiviiva enampakkumiskomisjoni tähelepanematus ei tohi kohtu arvates kahjustada isiku, kelle poolt registreerimisnumbri tõstmine jäeti tähelepanuta, olukorda. Kaebuse esitaja on õigesti väitnud, et siinjuures tuleb kaaluda ka mitteeluruumi ostmise õiguse omandanud isiku õigusi ja huve. Kohus on seisukohal, et huve kaaludes tuleb arvestada seda, kelle huvid saavad antud olukorras rohkem kahjustatud. Korra punkti 20 lõike 3 kohaselt enampakkumise nurjunuks tunnistamisel otsustab eluruumide kohustatud subjekt uue enampakkumise väljakuulutamise. Enampakkumise nurjunuks mittetunnistamisel omandab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse isik, kes pakkus kõrgeima hinna (Korra p 14), kellega vormistatakse notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Kohus on seisukohal, et uue enampakkumise läbiviimine kahjustab nurjunud enampakkumisel kõrgeima hinnapakkumise teinud osaleja huve vähem kui vara müük teisele isikule kahjustab registreerimisnumbri õigeaegselt tõstnud osaleja huve. Viimasel juhul kaotaks isik, kelle poolt registreerimisnumbri tõstmine jäi komisjoni tähelepanuta, mitteeluruumi suhtes ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse jäädavalt. Uue enampakkumise korral ei kaotaks kumbki huvitatud isikutest mitteeluruumi suhtes ostu-müügilepingu sõlmimise õigust jäädavalt ning isik, kellega ostumüügileping sõlmitakse, otsustatakse uuel enampakkumisel. Seega kuivõrd antud juhul oli tegemist ilmse komisjoni tähelepanematusega, mis pani küsimärgi alla enampakkumise tulemuse õigsuse, tuleb seda lugeda enampakkumise läbiviimise korra rikkumiseks, mistõttu 8 on kohus seisukohal, et Tallinna Kesklinna vanem tunnistas enampakkumise korraldusega õigesti nurjunuks.
  23. Haldusmenetluse seadusest tulenevad rikkumised Kaebuse esitaja on viidanud mitmetele vastustaja poolsetele haldusmenetluse seaduse rikkumistele. Kohus möönab, et vastustaja oleks võinud koguda tõendeid omal algatusel ning kuulata sel eesmärgil ära ka tunnistajaid. Käesoleva kohtumenetluse käigus on kohus kuulanud üle tunnistajaid, kuid jõudnud vastustajaga sisuliselt samale järeldusele. Seega ei saanud uurimispõhimõtte mitteküllaldane järgimine mõjutada vastustaja sisulist otsustust. Samuti kerkis ka kohtul tunnistajate ütlusi uurides esile küsimus nimetatud ütluste usaldusväärsusest seoses tunnistajate kui enampakkumisest osavõtjate erinevate ootuste ja huvidega. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et Kord ei välista enampakkumiskomisjoni õigust koostada täiendavaid protokolle ka pärast enampakkumise lõppemist. Samuti on kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks vastustaja pidanud korralduse andmisel lähtuma ainult 28.06.2004 protokollist, Korra formaalne ja lihtsustatud tõlgendus. Kohus nõustub vastustajaga selles, et alati ei pruugi enampakkumise nurjumise põhjused ilmneda ainult enampakkumise läbiviimisel, vaid võivad ilmsiks tulla ka pärast enampakkumise läbiviimist. Samuti võib protokollipidaja ekslikult või õigusvastaselt jätta enampakkumise nurjumist põhjustavad asjaolud protokolli märkimata. Ka siis ei saa väita, nagu oleks enampakkumine sel põhjusel õiguspärane. Kohtule jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide, mille kohaselt ei esitanud kolmas isik kaebust enampakkumise läbiviimise kohta vastavuses Korra p-ga
  24. Enampakkumine toimus protokolli kohaselt
  25. juunil 2004 (toimiku lk. 10), kolmanda isiku avaldus koostati ja registreeriti
  26. juunil 2004 nr. 9-II/1343 (II) (toimiku lk. 13). Korra p 16 kohaselt esitatakse kaebused enampakkumise läbiviimise kohta enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks kirjalikult avaliku enampakkumise kuulutuses nimetatud aadressil erastamise kohustatud subjektile. Seega järgis kolmas isik kaebuse esitamise tähtaega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Tiina Pappel Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.