KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON: Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Tallinnas, 03.08.2005 3-218/2005 AS-i X (likvideerimisel) kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.01.2005 otsuse nr 43 õigusvastasuse tuvastamise ja Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.101/6387 tühistamise nõudes 15.07.2005 Kaebuse esitaja esindaja I.Mandre ja vastustaja esindaja M.Krautmann Lõpetada menetlus AS-i X kaebuse nõude osas tühistada TJIMA 14.03.2002 ettekirjutus nr 4.1-01/6387 selle kehtivas osas, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Muus osas jätta AS-i X kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Asjaolud ja senine menetluse käik Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIMA) 14.03.2002 ettekirjutusega nr 4.1-01/6387 määrati AS-le X (endise nimega Y AS) 2000.a. jaanuarikuu eest käibemaksu 321 072 krooni. Ettekirjutuse kohaselt on äriühing 2000.a. jaanuari maksustatavast käibest mahaarvatavana deklareerinud soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 395 508 krooni, kuid summa 321 072 krooni tõenduseks ei esitanud ühtegi raamatupidamise algdokumenti. Käibemaksuseaduse (KMS) §18 lg 6 nägi ette, et KMS §18 lg 1 sätestatud mahaarvamised on lubatud üksnes sama seaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastavate originaalarvete alusel. Äriühingu väitel läksid dokumendid kaotsi 2001.a. temast sõltumatutel asjaoludel. 2 Kaotsiläinud raamatupidamisdokumente äriühing ei taastanud ega esitanud maksuhaldurile. Kuna seisuga 12.03.2002 oli äriühingul enammakstud käibemaksu 206 531 kr, siis ettekirjutusega vähendati enammakstud käibemaksu 0 kroonini ning määrati AS-le X täiendavalt tasumiseks 114 541 kr käibemaksu ja 32 485 kr intresse (intressinõude osas on ettekirjutus hiljem kehtetuks tunnistatud). AS-i X kaebuse alusel muutis Maksuamet oma 29.05.2002 otsusega nr 232 ettekirjutuse põhjendusi, täiendades seda viitega MKS §10 lõikele
- Ülejäänud osas jättis Maksuamet ettekirjutuse muutmata ja AS-i X kaebuse rahuldamata. AS X (likvideerimisel, edaspidi – AS X) vaidlustas TJIMA ettekirjutuse ja Maksuameti otsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 28.02.2002 otsusega haldusasjas nr 3-144/03 jäeti AS-i X kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26.04.2004 otsusega haldusasjas nr 2-3/98/2004 rahuldati AS-i X apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati ettekirjutus ja otsus tasumiseks määratud käibemaksu kohta osaliselt, so summas 74 120 kr. Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2004 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-51-04 jäeti AS-i X kassatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse punktis 19 juhtis halduskolleegium apellatsioonimenetluses esitatud raamatupidamise algdokumentide osas tähelepanu sellele, et AS X pole käesolevas asjas esitanud kaebust maksuhalduri keeldumise peale arvestada üht osa taastatud raamatupidamise algdokumentidest käibemaksuarvestuses. Seepärast pole põhimõtteliselt võimalik selle küsimuse lahendamine ei apellatsiooniastmes ega ka kassatsiooniastmes. Lähtudes Riigikohtu nimetatud seisukohast ja asjaolust, et nüüdseks on taastatud 2000.a. jaanuarikuu käibemaksuarvestuse õigsust kinnitavad dokumendid, esitas AS X 07.12.2004 vaide, milles palus Maksu- ja Tolliametil, arvestades taastatud raamatupidamise algdokumente, tühistada TJIMA 14.03.2002 ettekirjutus nr 4.1-01/6387 seni tühistamata osas. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 31.12.2005 otsusega nr 7883 tagastati vaie AS-le X. Otsust põhjendati asjaoluga, et ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis võiksid olla aluseks menetluse uuendamisele, kuivõrd esitatud andmed olid kaebajale teada juba kohtumenetluse ajal samas vaidlusküsimuses. TJIMA 14.03.2002 ettekirjutus nr 4.1-01/6387 on olnud kohtuliku kontrolli esemeks ning kohtotsus nimetatud vaidlusküsimuses on käesolevaks ajaks jõustunud. AS X esitas 07.01.2005 otsusele nr 7883 kaebuse Maksu- ja Tolliametile (MTA). MTA oma 31.01.2005 otsusega nr 43 jättis AS-i X kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 31.12.2005 otsusele nr 7883 rahuldamata ja menetluse TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.1-01/6387 tühistamiseks veel tühistamata osas uuendamata. MTA leidis, et AS-i X poolt koos vaidega esitatud raamatupidamisdokumendid olid taastatud ning maksuhalduri seisukohad nimetatud dokumentide suhtes kaebajale teada juba kohtumenetluse ajal. Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitamisel kohtule tugineb AS X Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2004 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-51-04 punktile 19, millest lähtuvalt leiab, et tema taotluse sisulisest menetlemisest ja lahendamisest keeldumine maksuhalduri poolt oli õigusvastane ning rikkus kaebuse esitaja põhiseadusest tulenevat õigust heale haldusele. Maks määrati kaebuse esitajale 2002.a. seetõttu, et puudusid raamatupidamisdokumendid (arved) mahaarvatud sisendkäibemaksu kohta. Vaidlust ei ole kunagi olnud selle üle, et 2000.a. jaanuarikuu sisendkäibemaksu mahaarvamise ajal olid kaebajal need arved olemas. 3 Arved läksid kaotsi kaebaja tahtest sõltumatult hiljem. Nüüd on need dokumendid taastatud ja maksuhaldurile 26.01.2004 esitatud. Arvetel näidatud käibemaksusummade liitmise teel on lihtne kontrollida, et mahaarvatud sisendkäibemaks on õige ja selle mahaarvamise keelamise läbi määratud maksu peaks nüüd tühistama ja kaebajalt äravõetud maksusumma kaebajale tagastama. Maksuhaldur on aga keeldunud taotlust sisuliselt menetlemast ja lahendamast, viidates Riigikohtu nr 02.12.2004 otsusele nr 3-3-1-51-
- Kaebaja arvates on maksuhaldur jätnud seejuures tähelepanuta mitmed asjas olulised Riigikohtu seisukohad. Otsuse punktis 12 on Riigikohus leidnud, et põhimõtteliselt väär on maksusumma määramine üksnes seetõttu, et nõutavaid dokumente pole säilinud. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et maksu määramine omandab osaliselt või täies ulatuses karistusliku iseloomu, kusjuures maksu määramist põhjendatakse maksukohustuslasele pandud kohustuse täitmata jätmisega. Otsuse punktis 19 on Riigikohus selgelt välja öelnud, et käesolevas asjas tõstatatud küsimust taastatud dokumentide arvestamisest keeldumise osas ei olnud võimalik lahendada ei apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses. Seega on ebaõiged ja asjakohatud maksuhalduri korduvad väited, nagu oleksid mingid küsimused juba lõpliku lahenduse leidnud ja seetõttu ei saa kaebaja nõuda, et esitatud arveid ikkagi arvestataks ja nende arvete puudumise tõttu määratud maksusumma tühistataks ja tagasi makstaks. Asjaolu, et arved on nüüd olemas, oleks pidanud olema piisav alus menetluse uuendamiseks. Euroopalikus õigusriigis on hea halduse põhimõtet järgiva maksuhalduri kohustuseks selgitada maksumaksjale, kellelt on ära võetud maksusumma, mille puhul hiljem selgub, et see tuleks tagastada, kuidas seda maksusummat tagasi saada ning selle tagastamisele igati kaasa aidata. Maksuhaldur seda teinud ei ole. Seoses eeltooduga palub kaebuse esitaja kohtul tuvastada Maksu- ja Tolliameti 31.01.2005 otsuse nr 43 õigusvastasus seoses MKS §10 lg 2 p 1 ja MKS §11 lg 1 sätestatud maksumenetluse põhimõtete ning põhiseaduse §-st 14 tuleneva kaebaja põhiõiguse – õiguse heale haldusele – rikkumisega ning tühistada Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 14.03.2002 ettekirjutus nr 4.1-01/6387 täielikult nüüdseks veel tühistamata osas seoses taastatud algdokumentidest ja nende kohta peetud maksuarvestusest nähtuva ebaõigsusega. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see ei ole põhjendatud. TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.1-01/6387 õiguspärasus on olnud kohtuliku kontrolli esemeks, läbides kõik kohtuastmed. Käesolevaks ajaks on nimetatud vaidlusküsimuses olemas jõustunud kohtuahend (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2004 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-51-04). Seega on küsimus nimetatud ettekirjutuse õiguspärasusest kohtumenetluses lahendatud ja ettekirjutus ei kuulu seetõttu uuesti vaidlustamisele. Samale asjaolule on Maksu- ja Tolliamet viidanud ka oma 31.01.2005 otsuses nr 43, asudes muuhulgas seisukohale, et ligikaudu kaks aastat pärast haldusakti andmist maksukohustuslase poolt esitatud asjaolud ei saa muuta esialgset haldusakti õigusvastaseks. Seega oli põhjendatud maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt kuulus kaebaja poolt esitatud vaie tagastamisele MKS §143 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja oma 31.01.2005 otsuses nr 43 asus seisukohale, et kaebus MTA Põhja Maksukeskuse otsusele nr 7883 tuleb jätta rahuldamata, kuna otsus on õiguslikult põhjendatud ja motiveeritud nii vaide tagastamise osas kui ka selles osas, millega asuti seisukohale, et alused menetluse uuendamiseks puuduvad. Samal seisukohal on MTA ka käesoleval ajal. 4 Menetluse uuendamata jätmist TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.1-01/6387 õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendab MTA analoogiliselt MTA Põhja Maksukeskuse otsusele muuhulgas asjaoluga, et vaidlusalune küsimus on olnud kohtuvaidluse esemeks ning asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Kohtumenetluse käigus on antud ka hinnang kaebaja tegevusele tõendite esitamisel maksumenetluses. Kaebajale anti maksumenetluse käigus võimalus raamatupidamise algdokumentide taastamiseks, mida kaebaja ei kasutanud. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses viidanud, et varasem dokumentide taastamine ei olnud võimalik, kuna kaebajal puudusid mahuka töö teostamiseks võimalused ja vahendid. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks maksumenetluse ajal astunud samme alusdokumentide taastamiseks, esitanud taotlusi, mis oleks võimaldanud pikendada tähtaegu selle mahuka töö teostamiseks vms. Kaebaja poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud taastatud raamatupidamisdokumentide osas esitas maksuhaldur omapoolsed kirjalikud seisukohad. Vastuväiteid maksuhalduri seisukohtadele kaebaja kohtumenetluses ei esitanud. Eeltoodust ilmneb, et kaebaja on maksuhaldurile tegelikult juba esitanud sisulise taotluse võtta taastatud algdokumendid käibemaksuarvestuses arvesse. Seejuures on maksuhaldur nimetatud taotlusele reageerinud, esitades maksukohustuslasele Tallinna Ringkonnakohtus peetud kohtuvaidluse raames omapoolsed seisukohad taastatud algdokumentide osas ja need osaliselt käibemaksuarvestuses arvesse võtnud. Kaebaja ei ole maksuhalduri vastavasisulisi seisukohti ega toi8minguid vaidlustanud ei Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtuvaidluse raames ega väljaspool nimetatud kohtuvaidlust. Vastustaja leiab, et Riigikohus pidas 02.12.2004 otsuse nr 3-3-1-51-04 punktis 19 silmas just nimetatud asjaolu. Seega on õige ja põhjendatud nii MTA Põhja Maksukeskuse 31.12.2004 otsuses nr 7883 kui ka MTA 31.01.2005 otsuse nr 43 otsuses avaldatud seisukoht, mille kohaselt olid kõik kaebaja poolt esitatud asjaolud teada juba ringkonnakohtus toimunud kohtumenetluse ajal ning uusi asjaolusid 07.12.2004 esitatud vaides ei ilmnenud. Vastustaja leiab, et kaebuse menetlus TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.1-01/6387 tühistamise nõude osas tuleks lõpetada, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend, muus osas jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud haldusasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et AS-i X kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja on kohtule kaebuse esitamist MTA 31.01.2005 otsusele nr 43 ja TJIMA 14.03.2002 ettekirjutusele nr 4.1-01/6387 põhjendanud asjaoluga, et alles Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2004 otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-51-04 selgus AS-le X, et ringkonnakohus ega ka riigikohus ei saanudki lahendada kaebust maksuhalduri keeldumise peale arvestada üht osa taastatud ja 26.02.2004 ringkonnakohtule esitatud raamatupidamise algdokumentidest käibemaksuarvestuses. Riigikohtu 02.12.2004 otsuse nr 3-3-1-51-04 punktis 19 märkis riigikohus järgmist: „Apellatsioonimenetluses esitatud raamatupidamise algdokumentide osas juhib kolleegium tähelepanu sellele, et AS X (likvideerimisel) pole käesolevas asjas esitanud kaebust maksuhalduri keeldumise peale arvestada üht osa taastatud raamatupidamise algdokumentidest käibemaksuarvestuses. Seepärast pole põhimõtteliselt võimalik selle küsimuse lahendamine ei apellatsiooniastmes ega ka kassatsiooniastmes“. 5
- Õige on vastustaja väide, et TJIMA 14.03.2002 ettekirjutus nr 4.1-01/6387 on kaebaja poolt kord juba kohtus vaidlustatud ja selle õiguspärasus on olnud kohtuliku kontrolli esemeks kolmes kohtuastmes. Ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli asjaolu, et AS X ei olnud 2000.a. jaanuarikuu maksustatavast käibest soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamisel summa 321 072 krooni osas esitanud raamatupidamise algdokumente ning oli keeldunud neid dokumente maksumenetluse käigus ka taastamast. Seega oli AS-le X antud võimalus raamatupidamise algdokumentide taastamiseks, kuid alles kohtumenetluse ajal apellatsiooniastmes (haldusasi nr 2-3/98/2004 Tallinna Ringkonnakohtus) esitas AS X 26.01.2004 taastatud raamatupidamise algdokumendid ringkonnakohtule. Esitatud dokumentide hulgas olid AS-i X tehingupartnerite poolt 1999.a. novembris-detsembris, 2000.a. jaanuaris ja ka hiljem esitatud arved, sh ka need 35 2000.a. jaanuarikuu arvet, mis on kaebaja poolt kohtule esitatud käesoleva kohtumenetluse käigus. Kuni 31.12.2001 kehtinud KMS §18 lg 7 kohaselt arvati käibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus on kätte saadud ning kauba või teenuse müüjalt arve laekunud või käibemaks importimisel tasutud. Kui kaup on kätte saadud ning käibemaks importimisel tasutud erinevatel maksustamisperioodidel, arvatakse käibemaks maha perioodil, mil mõlemad tingimused on täidetud. Kui kauba või teenuse ostmisel Eestis saadakse kaup või teenus ning arve kauba või teenuse eest kätte erinevatel maksustamisperioodidel, arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus kätte saadakse, tingimusel, et arve kauba või teenuse eest esitatakse KMS § 24
- lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Kui viimatinimetatud juhul esitatakse arve hilinenult, arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil saadakse kätte kauba või teenuse kohta esitatud arve. Kuna AS X ei esitanud
- aasta novembri- ja detsembrikuu käibemaksu arvestust, ei olnud kohtul võimalik kontrollida, kas nimetatud kuudel müüjate poolt esitatud arvetel märgitud käibemaks on kajastatud
- aasta novembris-detsembris või
- aasta jaanuaris soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu hulgas. Maksuhaldur tunnistas AS-i X poolt 26.01.2004 ringkonnakohtule esitatud raamatupidamisdokumentidest sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sobivaks osa – summas 74 120 krooni. Selles osas pidas ringkonnakohus õigeks tühistada ka halduskohtu otsus. Riigikohus ei ole ringkonnakohtu otsust muutnud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et kohtuvaidluse ajaks TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.1-01/6387 õiguspärasuse üle oli AS X taastanud raamatupidamise algdokumendid, mis ettekirjutuse tegemise ajal puudusid, ning esitanud need 26.01.2004 kohtule. Nimetatud dokumendid olid kohtu poolt esitatud kontrollimiseks ja seisukoha andmiseks MTA Põhja Maksukeskusele. Esitatud dokumentide põhjal pidas maksuhaldur võimalikuks arvestada AS-i X 2000.a. jaanuaris soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu hulgas AS-le X tarnijate poolt nimetatud kalendrikuus väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku 74 120 krooni. Taastatud raamatupidamise algdokumentide esitamisega 26.01.2004 on kaebaja sisuliselt juba esitanud taotluse võtta nimetatud dokumendid käibemaksuarvestuses arvesse. Maksuhaldur on esitatud dokumente kontrollinud ja võtnud nende suhtes kohtumenetluse käigus seisukoha, mille kohaselt on osa taastatud dokumentidest maksukohustuslase käibemaksuarvestuses arvesse võetud. Kaebuse esitajale oli maksuhalduri seisukoht taastatud raamatupidamisdokumentide osalise arvessevõtmise kohta ringkonnakohtus toimunud kohtuvaidluse käigus teada, kuid nimetatud seisukohta ega maksuhalduri toiminguid (keeldumist arvestada üht osa taastatud raamatupidamise algdokumentidest käibemaksuarvestuses) kaebaja nimetatud kohtuvaidluse käigus ei vaidlustanud, mistõttu ei olnud võimalik selle küsimuse lahendamine ei apellatsiooni- ega ka kassatsiooniastmes. Sellele ongi tähelepanu juhtinud Riigikohus oma 02.12.2004 otsuse nr 3-3-1-51-04 punktis 6
- Kaebuse esitaja ei ole osanud nimetada ühtki arvestatavat põhjust, miks ta nõustus kohtumenetluse käigus maksuhalduri seisukohaga (keeldumisega arvestada AS-i X käibemaksukohustust vähendavaid alusdokumente) ega vaielnud sellele vastu. Mingeid objektiivseid takistusi selleks ei olnud. Kohus leiab, et kohtuvaidlus TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.1-01/6387 õiguspärasuse üle on lõppenud ja kohtuasjas on olemas jõustunud kohtulahend - Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2004 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-51-
- Riigikohtu 02.12.2004 otsuse nr 3-3-1-51-04 punktis 19 märgitu ei anna kaebuse esitajale õigust uuesti taotleda kohtult sama haldusakti kehtiva osa tühistamist põhjusel, et kaebaja ei ole lõppenud kohtuvaidluses esitanud kaebust maksuhalduri keeldumise peale arvestada vaid üht osa taastatud raamatupidamise algdokumentidest. Eeltooduga seoses leiab kohus, et kohus ei pea uuesti sisuliselt läbi vaatama kaebuse nõuet TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.101/6387 tühistamiseks, kuna nimetatud haldusakti õiguspärasus on olnud kohtuvaidluse esemeks kõigis kolmes kohtuastmes ja vaidlus on kohtumenetluses lahendatud. Sellest tulenevalt kuulub menetlus kaebuse nõude osas tühistada TJIMA 14.03.2002 ettekirjutus nr 4.1-01/6387 selle kehtivas osas lõpetamisele, kuna asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Mingeid uusi asjaolusid, mis ei olnud kaebuse esitajale teada eelmise kohtuvaidluse toimumise ajal, ilmnenud ei ole. Kaebaja poolt kord juba 26.01.2004 esitatud dokumentide (2000.a. jaanuarikuu arved) uuesti esitamine maksuhaldurile ja kohtule selliseks uueks asjaoluks olla ei saa. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu ka asjaolule, et kohtusse pöördumise alusena viidatud Riigikohtu 02.12.2004 otsuse nr 3-3-1-51-04 punktis 19, mis väidetavalt annab talle õiguse kaebust esitada, räägitakse kaebuse esitamisest käesolevas asjas. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et käesolevas asjas pole esitatud kaebust maksuhalduri keeldumise peale arvestada üht osa taastatud raamatupidamise algdokumentidest käibemaksuarvestuses, mistõttu ei ole võimalik olnud kontrollida selle õigsust ei apellatsiooni- ega kassatsioonimenetluses. See ei tähenda, et Riigikohus on sellega silmas pidanud uue kaebuse esitamise võimalust varem juba vaidlustatud haldusakti tühistamise nõudes. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole osa dokumente arvesse võtnud, ei selgunud kaebuse esitajale Riigikohtu 02.12.2004 otsusest nr 3-3-1-51-04, vaid Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtumenetluse käigus. Kui kaebaja ei kasutanud oma õigust nimetatud asjaolu vaidlustamiseks käimasolevas kohtumenetluses, siis ei anna see talle õigust taotleda sellel alusel uue kohtumenetluse algatamist. Kohus on seisukohal, et kaebaja on Riigikohtu otsust tõlgendanud laiendavalt ja temale soodsast aspektist.
- Kohus nõustub Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.01.2005 otsuse nr 43 õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. MTA on nimetatud otsuses õigesti leidnud, AS-i Metsagent kaebus MTA Põhja Maksukeskuse 31.12.2004 otsusele nr 7883, millega tagastati AS-i X poolt 07.12.2004 esitatud vaie ning jäeti rahuldamata taotlus menetluse uuendamiseks TJIMA 14.03.2002 ettekirjutuse nr 4.101/6387 tühistamiseks, ei kuulu rahuldamisele. Kohus, võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 1 toodut, leiab, et MTA on kaevatavas otsuses põhjendatult nõustunud Põhja Maksukeskuse seisukohaga, mille kohaselt ilmnesid kaebaja poolt esitatud vaide aluseks olevad asjaolud juba kohtumenetluse käigus. Eelnevast tulenevalt olid koos vaidega esitatud raamatupidamisdokumendid taastatud ning maksuhalduri seisukohad nimetatud dokumentide suhtes kaebajale juba kohtumenetluse ajal esitatud. Vastavalt MKS §143 lg 1 p 7 4 vaie tagastatakse, kui selles asjas on jõustunud kohtuotsus. Uusi asjaolusid antud küsimuses käesoleval ajal ilmnenud ei ole. Kaebaja väide, et „arved on nüüd olemas“, ei ole piisav alus menetluse uuendamiseks. Kaebaja on viidanud kaevatava otsuse vastuolule MKS §10 lg 2 punktiga 1, mille kohaselt maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, ning MKS §11 lõikega 1, mis tulenevalt uurimispõhimõttest sätestab maksuhalduri kohustuse arvestada maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Samal ajal ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas on vastustaja kõnealuse otsuse tegemisel rikkunud maksukorralduse seaduse nimetatud sätteid või milles seisneb otsuse vastuolu nimetatud sätetest tulenevate maksuhalduri põhikohustustega. Kaebajal on õigus heale haldusele, kuid seda õigust ei ole antud juhul rikutud. Õigus heale haldusele ei tähenda, et kaebuse esitajal on õigus oma suva kohaselt nõuda maksuhaldurilt menetluse uuesti algatamist juhul, kui menetlus on läbi viidud, menetluse tulemusena antud maksuhalduri haldusakt on kaebaja poolt vaidlustatud ning see on läbinud kohtuliku kontrolli. Vaidluse asjas tehtud kohtulahend on jõustunud ja uusi asjaolusid, mis ei olnud kaebajale teada kohtumenetluse ajal, ei ole ilmnenud. Sirje Tromp kohtunik