← Eesti

3-05-121/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09. 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-241/05 Haldusasi OÜ X kaebus AS Falck Eesti 0

§ 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel määrati viivistasu summas 480 krooni.

KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebaja ei ole nõus otsusega ja taotleb selle tühistamist. Esindaja A.Ratnikov leiab järgmist. Autot kasutas N.D., kes tunnistab, et ta parkis sõiduki märgitud kohas ning tasus parkimisel tasu kesklinna tariifi alusel. Kaebaja oli nõus tasuma vajaliku lisasumma s.o kesklinna ja südalinna tariifide erinevuse vahe. Kuna parkija tasus parkimistasu ja ehkki ta tegi seda erineva tariifi alusel, ei ole viivistasu otsus seaduslik ning õiglane.

§ 50

lg 1 põhjal tasu määramine on alusetu.

§ 50

. 2 lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamisel teeb parkimisjärelevalve ametnik viivistasu määramise otsuse. Kaebaja ei jätnud parkimistasu maksmata. Seaduses ei ole ette nähtud sanktsiooni juhuks, mil kaebaja tasus parkimise eest ettenähtust erinevas tariifis; tasumine vale tariifimäära järgi ei ole võrdne parkimistasu tasumata jätmisega. Kaebaja ei ole ka ületanud parkimisaega, mistõttu on alusetu toetudes

§ 50.2 lg 6 määrata tasumisele summa suuruses 480.-krooni.

Kehtivale õigusele vaidlusalune haldusakt ei vasta. Kaebaja oli nõus tasuma kesklinna ja südalinna tariifide erinevuse vahe, kuid vastustaja ei ole seda soovinud. Leiab, et teda ei saa karistada eksimuse tõttu tsooni kindlaksmääramisel. Kaebaja on eksinud vaid 12 kroonise summa ulatuses ja selle tasumisel puudub vajadus karistada teda 480.-kroonise parkimistasu määramisega. Lähtuda tuleb

§ 50

.2 lg 1 , mis ei näe ette viivistasu määramist, kui tasutud on vale tariifi alusel. AS FALCK EESTI SEISUKOHAD Esindaja Alger Räpp leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole küsimuses, et OÜ-le X kuuluv mootorsõiduk oli 02.02.05.a. kell 14.32 pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis Laikmaa tn/Gonsiori 2. Parkimistasu oli tasutud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas sätestatud parkimistasu maksumääradele. Vastavalt

§ 50

. 2 lg 2 on parkimise viivistasu määramise aluseks parkimistasu mittetasumine või parkimisaja ületamine. Kuna kohapeal sai kontrollida parkimise mobiilset tasumist, siis koostas kontrolör parkimise viivistasu otsuse mittetasumise kohta ettenähtud määrades. Kaebaja ei vaidlustanud, et ta jättis parkimistasu tasumata ettenähtud määra kohaselt. Kohalike maksude seaduse §§-des 5 ja 14.1 kohaselt on parkimistasu kohalik maks ning maksuna kuulub parkimistasu määra kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Parkimistasu määrad erinevates Tallinna piirkondades on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 2 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas. Kaebaja parkis sõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna tasulise valveta parkimise tsoonis, mis on määratletud Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punktis 5.2.2. Vastavalt sama määruse lisa p 6.2.1 oleks kaebaja pidanud tasuma parkimise eest tariifiga 6 kr iga alustatud 15 minuti eest. Kaebaja seda ei teinud. Toimikusse esitatud väljavõttest nähtub, et kaebaja tasus mobiilselt 12 krooni kell 13.38. Viivistasu koostamise hetkel oli kesklinna kõrgendatud parkimise maksumäära aluseks võttes ületatud see aeg, mille eest kaebaja oli parkimise tasu maksnud. Seega ei lange ära viivistasu otsuse koostamise alus, kuna

§ 50

.2 lg 1 alusel määratakse parkimise viivistasu parkimistasu maksmata jätmisel või ka tasutud parkimisaja ületamise korral. Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja seisukohale, et kaebaja ei saa tühistada tehtud otsust ja sõlmida kokkulepet, et anda võimalus tasuda puudujääv parkimise tasu. Viivistasu otsus on seaduslik ja see ei kuulu tühistamisele. Kuna kaebaja tasus parkimisel 12 krooni, siis selle rahasumma eest oli võimalik kõrgendatud maksumääraga kesklinna parkimise alal parkida 30 minutit ja seda kinnitab kaebaja lisatud mobiilkõne eristuse väljavõte. Parkimine kestis tund aega ja tasumisele kuulus 24 krooni. Seega ületati tasutud parkimise aega, sest pargiti üle poole tunni. Viivistasu otsuse koostamisel ei näidatud parkimisaja ületamist, sest mobiilse parkimise kontrollimisel saab tuvastada üksnes seda, missuguses tsoonis ja millise tariifiga pargitakse. Parkimise eest tasumist kontrolliti 14.32 ja mobiilne parkimine lõppes 14.

  1. Kontrolörid ei saa jääda ootama, millal isik tegelikult kavatseb parkimise lõpetada. Antud juhul jätkus parkimine peale kontrolli ja väära tariifi alusel. Otsuse vormiviga tuleb eeltoodust, kuid samas jääb põhjus, miks ei ole võimalik ka mingeid kokkuleppeid sõlmida. Seadusandja tahet ei saaks moonutada ja anda võimalus omamoodi mööda hiilida tsoonimääradest. Parkimiskontrolörid teevad kuus ca 3000 otsust, tegelik parkimiste arv on märksa suurem ning kui võimaldada peale otsuse tegemist kokkuleppeid, ei oleks võimalik seaduse alusel kindlaksmääratud tsoonihindadest kinnipidamist nõuda. Ei vasta tõele kaebaja väide, et seadus ei reguleeri antud juhtumit. Seaduses on olemas regulatsioon ning sellest tuleb kinni pidada. Kaebajal oli võimalus kontrollida, missuguses tsoonis ta sõiduki kavatseb parkida ja kui ta seda eelnevalt ei kontrollinud, tuli seda teha hiljemalt parkimise alustamisel. Missuguse kontrolli viisi parkija valib, on tema otsustada. Rikkumisel tuleb määrata viivistasu. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Vaidlust ei ole küsimuses, et OÜ X mootorsõidukit kasutanud N.D. oli parkinud Skoda registreerimisnumbriga 578 MDF 02.02.05.a. Tallinnas Laikmaa t /Gonsiori 2, mis on tasuline parkimisala ja kus kehtib kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsooni hind. Tallinna Linnavolikogu 30.
  2. 2003 määruse nr 9 lisa p 6.2 kohaselt on kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis p 6.1.1 kohaselt vajalik tasuda iga kuni 15 minuti parkimise eest (v.a esimesed 15 minutit) 6 krooni. 2) Kaebuse esitaja oli kohustatud parkimisel arvestama kehtiva Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 nõuetega. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks ja määruses sätestatud korras maksumaksja poolt, maksuobjekti osas, 3 suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Parkimistasu objektiks on linna avalikul tasulisel parkimisalale pargitud mootorsõidukid, (järel)haagised. Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avalikul tasulise parkimisala piires ja juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja seisukoht, et parkimisel ei teadnud N.D., missuguses parkimise tsoonis ta viibib või et ta määratles tsooni vääralt ja selle tõttu tasus vale tsoonihinde alusel, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ega vabasta kaebajat kohustusest järgida kehtiva määruse nõudeid. Määrus on avalikustatud ettenähtud korras ja kehtib kõigile mootorsõiduki juhtidele, kes soovivad mootorsõiduki parkida Tallinna linnas. Kui kaebuse esitaja on jätnud endale parkimiskorralduse nõuded selgeks tegemata, siis ei vabasta see teda parkimistasu maksmisest ettenähtud tsoonitariifi alusel. 3) Parkimistasu maksmata jätmisel või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsuse) (määruse lisa p 9.1). Viivistasu otsusesse märgitakse Määruse lisa p 9.
  3. nimetatud andmed ja p 9.4.6 otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ning p 9.4.7 kohaselt otsuse õiguslik alus. Viivistasu määraks on Määruse lisa p 9.6 kohaselt 480 krooni ööpäevas. Kohus leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus kirjeldab kontrollihetkel tuvastatud asjaolusid õigesti, ehk otsuses märgitakse ära tegelikkusele vastavad andmed. Kaebaja esitas kohtule N.D. mobiiltelefoni kõnede eristuse lehe (tlk 5) ja vastustaja parkimise ajaloo ( tlk 29), mille kohaselt on kaebaja tasunud parkimisel kesklinna parkimistsoonis 02.02.05.a. kell 13.38 parkimisaja lõpuga kell 14.53.
  4. Kontrolör märkis otsuses, et sõiduk oli pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna tasulise parkimise tsoonis ehk südalinnas kesklinna tariifi alusel ja tõmbas ristikese otsuse vormil trükitud asjaolude kirjeldamisel kastikesse, milles on märgitud, et sõiduk parkis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Kaebaja leiab, et selliselt otsuse andmed ei vasta tõele, kuna tasumine tegelikult toimus ehkki vale tariifi alusel. Kohus leiab, et sündmuse asjaolud on kajastatud ka antud märkimise viisi korral sisuliselt õigetena, kuna kehtivat parkimiskorda ei ole kaebaja jälginud. Otsus kajastab sündmuse asjaolusid ja märgib ära üheselt mõistetavana, et tasutud on vale tsoonihinde alusel ja mobiilsel parkimisel tegelikult makstud tasu eest parkimise lubatud aeg on ületatud, ehk tasu on selles mõttes kontrollimise hetkel maksmata aja eest, mil parkimise tasutud aeg oli ületatud. Kui kontrolliti, siis oli kell 14.32 ja et tasutud oli 12 krooni, saigi kontrolör veenduda, et kontrolli hetkeks oli tasutud summa ( 12 kr) eest omastatud õigus parkimisele lõppenud. N.D. oleks pidanud tasumisel 12 krooni lõpetama parkimise kell 14.
  5. Vastustaja kohtuistungil selgitas, et oleks tulnud märkida ristike lahtrisse nr 2- tasutud parkimisaja ületamine, kuna täpne ületamise aeg aga selgub alles parkimise lõpetamisel, siis ei saa sündmuskohal vale tariifi kasutamisel üheselt fikseerida aega, missuguses ulatuses tasutud parkimisaeg ületati. Kohus leiab, et kontrolli hetkel sai fikseerida tasutud parkimise aja ületamise kontrolli hetke seisuga. Kuigi otsuses oleks õigem fikseerida antud juhtumil tasutud parkimisaja ületamise lahter, ei muuda see antud juhul viivistasu otsust alusetuks ega võimalda jätta viivistasu määramata summas 480 krooni. Kuna N.D. tegelikult tasus parkimisel kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal tsoonihinde alusel 3 krooni ehk kavatses tunnise parkimise eest tasuda 12 krooni ja lõppeks ka tasus tunnise parkimise eest sellise summa, siis on ta jätnud tasumata kaebaja enda arvestusel 12 krooni. Kuna kaebaja leiab ka ise, et õige tsoonihinde tasumisel tuli tasuda 24 krooni ja ta seda ei teinud, siis on sisuliselt kaebaja võtnud omaks, et ta on tegelikult ületanud tasutud parkimise aja. Puudub alus tühistada viivistasu otsus, kuna otsus on koostatud

4 § 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel ja täitmiseks.

§ 50

. 2 lg 1 kohaselt määratakse viivistasu nii parkimistasu maksmata jätmisel kui ka tasutud parkimisaja ületamise korral. Seega ei vasta tõele kaebaja seisukoht, et seadusega ei ole reguleeritud antud juhtumit. Seadusest tuleneb, et tasutud parkimisaja ületamisel tuleb tasuda viivistasu 480 krooni. Kuna viivistasu otsus tuli kontrolöril nõuete rikkumise avastamise korral vormistada ja tasutud parkimisaeg oli ületatud, siis puudub vastustajal õigus tühistada viivistasu otsus. Kuna otsuse tühistamiseks seaduslik alus puudub, siis ei saa vastustajalt nõuda ka kokkulepet, millele kaebaja viitas. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et parkijal oli võimalus kontrollida kehtivat parkimise korda ja täita nõuded ning seadusandja tahe oleks moonutatud, kui AS Falck Eesti hakkaks omal käel vastava seadusliku aluseta tegema tasaarvestusi kaebaja soovitud viisil. 4) Kaebaja kohtukuluna õigusabitasu nõuet ei esitanud. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 10 krooni. Vastustaja kohtukulu nõuet asja arutamisel ei esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja kantud riigilõiv 10 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab kohtukulud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 31 kohus OTSUSTAB: Jätta kaebus rahuldamata. Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.