2-05-21996/3

2-05-21996 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-21996 Tsiviilasi J.T. hagi O.T.i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja J.T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja O.T. (isikukood xxxx, elukoht xxxxx
3. aprill
4. a RESOLUTSIOON
5. Rahuldada hagi.
6. Mõista O.T.ilt J.T. kasuks lapse J.T. (isikukood xxxx) ülalpidamiseks välja alates 12.12.2004 kuni 01.03.2006 1300 kr (üks tuhat kolmsada krooni) kuus ja alates 01.03.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx. a 2000 kr (kaks tuhat krooni) kuus.
7. Tunnistada otsus alates 01.03.2006 välja mõistetud elatise osas viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus Mõista O.T.ilt riigituludesse kohtukuludena välja riigilõiv 1500 kr (üks tuhat viissada krooni) ja postikulud 91.40 kr (üheksakümmend üks krooni 40 senti). Riigilõiv tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2900072123, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „riigilõiv“. Postikulu tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „postikulud“. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle 1 selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED J.T. esitas O.T.i vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 3450 krooni kuus ning mõista see välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohtus vähendas hageja oma nõuet 2000 kroonini kuus. Kuna selgus, et kostja tasus elatist poolte kokkuleppel, mitte kohtuotsuse alusel, esitas hageja elatise väljamõistmise nõude. Hageja seletuste kohaselt lahutati poolte abielu 10.10.1996, abielust on sündinud tütar Julia (sünd xxxx). Laps elab hageja juures. Hageja on invaliid, tal on vähk ja amputeeritud üks jalg. Hageja ei suuda töötada ja saab pensioni 1930 krooni kuus. Kuna hagejal pole hooldajat, saab ta lisatasu 200 krooni kuus. Hagejale kuulub korter, mille alla on maa erastamata. Hageja võttis omaks, et kostja on poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel tasunud hagejale elatusraha kuni
8. a veebruarini k. a. 700 krooni kuus. Hageja esitas tõenditena kauplusekviitungite ärakirjad, kommunaalteenuste arved, pensionitunnistuse, 10.10.1996 kohtuotsuse abielu lahutamise kohta, J.T. sünnitunnistuse, arstliku ekspertiisi otsuse töövõime kaotuse määramise kohta ja väljavõtte haigusloost. Hageja taotles kohtuotsuse viivitamatut täimist. KOSTJA VASTUVÄITED O.T. vaidles hagile vastu ja leidis, et ta on elatist tasunud. Viimati maksis ta tütrele sularahas. Kostja esitas OÜ-st BLRT Marketex palgatõendi, mille kohaselt kostja on saanud viimase 6 kuu jooksul töötasu 4142 kuni 6507 krooni kuus. Kostja lisas, et peale töötasu tal muud sissetulekut pole. Kostjale kuulub korter, mille alune maa on välja ostmata. Kostjal on teine perekond. Kostja oli kohtuistungil nõus, et temalt mõistetakse elatisena välja 2000 krooni kuus. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja esitatud sünnitunnistustega on tõendatud, et J.T. (sünd xxx) ema on J.T. ja isa O.T. (tl 7). Hageja võttis kohtus omaks, et kostja on poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel tasunud hagejale elatusraha kuni
9. a veebruarini k. a. 700 krooni kuus. Pärast seda pole kostja hagejale elatist maksnud. Kohus loeb pensionitunnistuse (tl 5) ja arstliku ekspertiisi otsusega (tl 25-28) tõendatuks, et Hageja on invaliid ja ta saab pensioni 1930 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 2000 krooni kuus, kostja oli selle summaga nõus. Kostja töötasu on 4142 kuni 6507 krooni kuus (tl 29). Riigikohus on asunud 30.11.2004 otsuses nr 3-2-1-121-04 seisukohale, et vanemal on õigus nõuda elatist üksnes siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel, samuti see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja on andnud hagejale elatiseks 700 krooni kuus, mis on kostja sissetulekut, hageja tervislikku seisundit ja lapse vajadusi silmas pidades ebapiisav. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista. 2 Kohus võib hageja nõudel mõista elatise PkS § 70 lg 2 alusel välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja makstud elatis on ebapiisav, on hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist PkS § 70 lg 2 alusel. Kohus võtab arvesse, et kostja on maksnud hagejale 700 krooni kuus ning mõistab seega tagasiulatuvalt välja 1300 krooni (2000-700) kuus kuni ajani, mil kostja poolte seletuste kohaselt enam elatist ei tasunud. Hageja on taotlenud otsuse tunnistamist viivitamatult täidetavaks. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Arvestades hageja sissetulekute suurust ja asjaolu, et talle on määratud 23.12.2005 arstliku ekspertiisi otsusega 100% töövõime kaotus, leiab kohus, et hageja taotlus on põhjendatud. Otsus tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks alates 01.03.2006 välja mõistetud elatise osas, kuna hagejal ei ole vastsel juhul võimalik tütart üleval pidada. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 12.12.
10. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 64 lg 1; 48 lg 1 p 3 la riigilõivuseaduse lisa 2 mõistab kohus kostjalt riigi kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 1500 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 91.40 krooni riigituludesse. Gerty Pau Kohtunik 3