Obsah (7)

§ 415§ 416§ 142§ 162§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2006. a Tartu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-0

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

HAGEJA NÕUE Hageja ja kostja I vahel on

1. veebruaril
2. a sõlmitud tarbijakrediidileping ja
3. mail
4. a nimetatud tarbijakrediidilepingu muutmise leping, mille tulemusena võlgneb kostja I hagejale käesoleva seisuga 17 589,54 krooni. Nimetatud lepingute alusel on muutunud sissenõutavaks ka intress 2446,87 krooni ulatuses, viivis 126,92 krooni ulatuses, 3517,91 krooni suurune leppetrahv ning 1650 krooni suurused võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja ja kostja II vahel on
5. veebruaril
6. a sõlmitud käendusleping, millega kostja II võttis endale hageja ees vastutuse kõigi hageja ja kostja I vahel sõlmitavate krediidilepingute täitmise eest.
7. mail
8. a on sõlmitud kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta, milles suurendati käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 63 366 kroonini. Seega on kostja II samuti vastutav eelmainitud nõuete tasumise eest. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja võla 25 917,50 krooni ja kohtukulud. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaselja otsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus toimetas kostja I kirjaliku vastuse nõude kätte

1. märtsil
2. a ja kostja II oma
3. märtsil
4. a ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kumbki kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Eeltoodu ja VÕS §-de 76 lg 1, 100, 101, 108, 113 lg 1, 145, 158, alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 25 917,50 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik 2