KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-400 Haldusasi A. N. kaebus Murru Vangla direktori 16.11.2004 käskkirja nr 78- i osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-2546/2004 Menetluse kohtus A. N. apellatsioonkaebus alus ringkonna - Asja läbivaatamise kuupäev 10. aprill 2006 Menetlusosalised Kaebaja A. N. Vastustaja Murru Vangla, esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-2546/2004 ja teha uus otsus. Tunnistada Murru Vangla direktori 16.11.2004 käskkiri nr 78-i õigusvastaseks A. N. puudutavas osas. Rahuldada A. N. apellatsioonkaebus ja kaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus peab olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu (alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2). Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Murru Vangla direktori 16.11.2004 käskkirjaga nr 78-i paigutati eluaegset vanglakaristust kandvad kinnipeetavad O. B., A. N. ja R. V. vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel kaheteistkümneks kuuks lukustatud kambrisse. 3-04-400 Käskkirja kohaselt elavad O. B., A. N. ja R. V. ühes sektsioonis. Eluaegset vanglakaristust kandvad kinnipeetavad on suureks ohuks vangla julgeolekule, kuna uue kuriteo toimepanemisel ei ole võimalik neid karistada raskema karistusega, kui on karistus, mida nad antud hetkel kannavad. 06.11.2004 sulges R. V. üheksandas eluosakonnas eluaegsete kinnipeetavate koridori jälgiva valvekaamera. 07.11.2004 kell 16.21 sulges A. N. kolmel korral videokaamera, rikkumine kestis ca viis minutit. 08.11.2004 leiti O. B. läbiotsimisel tema pükstest must kilepakk, milles oli 180 doosi narkootilist ainet (fentanüüli). A. N. on läbiotsimise käigus ära võetud kaks mobiiltelefoni. Julgeolekuosakonna juhataja R. P. 15.11.2004 ettekande kohaselt on kõnealusest sektsioonist leitud teisigi vanglas keelatud esemeid, mille omanikku ei ole õnnestunud tuvastada. Ettekande kohaselt on alust arvata, et videokaamerate sulgemine on seotud antud sektsioonis elavate kinnipeetavate sooviga varjata, kes konkreetselt on seotud keelatud esemete ja ainete levitamisega vanglas. Arvestades eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate poolt toime pandud rikkumiste sagenemist ja keskmisest suuremat riski vangla julgeolekule, on otstarbekas paigutada eluaegset vanglakaristus t kandvad kinnipeetavad eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebuses palus A. N. tühistada käskkiri teda puudutavas osas. Kaebaja väitis, et ei ole rikkumisi toime pannud ja tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamiseks puudus alus. Kaebajal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Käskkirjas kirjeldatud faktilised asjaolud ei ole õiged. Vanglas keelatud esemeid ei ole kaebaja käest ära võetud. Keelatud esemete kohta peab olema koostatud akt ning sellest peab nähtuma, millisest kambrist keelatud ese leiti. 2004 kevadel leidis kaebaja ühe mobiiltelefoni, kuid andis selle vabatahtlikult ära ja selle kohta koostatud akti tehti vastav märkus. Seda akti enam millegipärast säilinud ei ole. Kaebaja ei ole valvekaamerat kinni katnud viisil nagu seda on kirjeldatud vaidlusaluses käskkirjas. Lühikese kasvu tõttu ei olekski ta saanud seda teha ilma abivahendit (nt taburetti) kasutamata. Korrapidaja kutsumiseks olemasolev väljakutsenupp oli peaaegu kaks kuud katki, mistõttu tuli korrapidaja kutsumiseks lehvitada valvekaamera ees käterätikuga. Seda kaebaja tegigi ja mitte ainult käskkirjas märgitud päeval. Seletust rätikuga kaamera ees lehvitamise ega eelpoolnimetatud mobiiltelefoni väljaandmise kohta kaebajalt ei küsitud. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt paigutati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse mitte keelatud esemete (mobiiltelefonide) omamise tõttu, vaid seetõttu, et eluaegsete kinnipeetavate elutsoonis oli sagenenud korrarikkumiste arv ja leitud keelatud esemeid ja aineid. 2004 aprillis või varem ära võetud keelatud esemed või mobiiltelefonid ei omanud vaidlusaluse käskkirja andmisel mingit tähendust. Kinnipeetava suhtes julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor siis, kui kinnipeetav süstemaatiliselt rikub vangistusseadust. Videokaamerate korduv kinnikatmine, millega takistatakse kinnipeetavate järelevalve teostamist, keelatud esemete leidmise sagenemine elutsoonis ning narkootilise aine avastamine samal perioodil nõudis vangla juhtkonna sekkumist edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks. Paljasõnaline on kaebaja väide, et ta lehvitas videovalvekaamerate ees rätikuga korrapidajate kutsumiseks, et saada õue jalutuskäigule. Alusetu on kaebaja väide, et korrapidaja väljakutse nupp ei töötanud. Ja isegi kui see nupp ei töötanud, ei õigusta see kaamera kinnikatmist või selle vaatevälja piiramist. Asjassepuutuv ei ole kaebaja väide, et tema kasv ei võimalda videokaameraid kinni katta. Vanglaametnik ei pruugi märgata kaamera vaateväljas mitteolevaid objekte või abivahendeid, millega hõlbustatakse kaamera kinni katmist. Vanglaametnike ettekannete kohaselt on valvekaameraid korduvalt kinni kaetud ning osadel kordadel on tuvastatud kaamera kinnikatnud kinnipeetav, kelleks olid A. N. ja R. V., kes elavad mõlemad 9 eluosakonna samas elutsoonis. Kuivõrd kinnipeetavad ei ole üksteisest eraldatud, ei saa keelatud esemete leidmisel olla kindel, et kinnipeetavad, kelle juurest konkreetselt keelatud esemeid ei leitud, nende esemetega üldse seotud ei ole. Ühise elu- ja 2
(5)3-04-400 liikumistsooni korral on vangla võimalus otseselt õigusvastaseid tegusid sooritanud isikud välja selgitada raskendatud ja jääb püsima eksimisvõimalus. Vangla eesmärgiks ei ole kedagi distsiplinaarkorras karistada, eriti eksimisvõimaluse korral, vaid eesmärk on tõkestada ja ära hoida edaspidiseid õiguserikkumisi vanglas. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel motiividel. VangS §-s 69 sätestatud julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus, vaid tegemist on ennetava abinõuga, mis on suunatud vangla julgeolekuriske suurendavate asjaolude, milleks on õiguserikkumiste toimepanemine, ärahoidmisele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib põhineda nii kinnipeetava poolt konkreetselt toimepandud teol kui ka kogutud informatsioonil, mis võimaldab teha järeldusi kinnipeetava võimaliku õigusvastase käitumise kohta. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole seatud sõltuvusse distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, samuti ei pea kinnipeetava ohtlikkus väljenduma vaid ametlikult fikseeritud õiguserikkumises, mille eest on määratud karistus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mille kohtulik kontroll on piiratud. VangS § 66 lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vangla direktor. Käesoleval juhul on vangla direktor käskkirjas nimetatud faktilisi asjaolusid hinnates leidnud, et korduv videovalvekaamerate kinnikatmine, millega takistati kinnipeetavate järelevalve teostamist, ning keelatud esemete leidmise sagenemine elutsoonis ja narkootilise aine avastamine samal perioodil nõuab vangla sekkumist edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks. Keelatud esemete leidmist kinnitavad kohtule esitatud läbiotsimise aktid, videovalvekaamerate sulgemist kinnitavad valvurite ettekanded, samuti on kohtule esitatud dokumentaalse tõendina julgeolekuosakonna juhataja ettekanne, mis kinnitab kinnipeetav O. B. suures koguses narkootilise aine leidmist. Videokaamerad kaeti kinni
- ja 07.11.2004 ja narkootiline aine avastati 08.11.2004, mistõttu oli põhjendatud alus arvata, et kaamerate sulgemine oli seotud õigusvastaste tegude varjamisega. Nimetatud asjaolud kogumis on aluseks vangla julgeoleku tagamiseks seaduses ettenähtud abinõude rakendamiseks. Asjaolu, et eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate elutsoonis on aset leidnud õiguserikkumised ja avastatud on keelatud esemeid, mille puhul ei ole võimalik neid rikkumisi seostada konkreetse isikuga, ei tähenda käesoleval juhul julgeolekuabinõude kohaldamise alusetust. Eluaegset vanglakaristust kandvad kinnipeetavad ei ole üksteisest eraldatud, samuti on neil ühine jalutusboks teiste kinnipeetavatega. Vangla direktor on lähtunud käskkirjas toodud faktilistest asjaoludest ja sellest, et ühise elu- ja liikumistsooni puhul ei saa alati kindlalt väita, et kinnipeetavad, kelle juurest ei ole keelatud esemeid leitud, ei ole nende esemetega seotud, samuti ei ole võimalik alati välja selgitada konkreetset õiguserikkumise toimepanijat. Lukustatud kambrisse paigutamise on vangla direktor otsustanud pärast
- ja 07.11.2004 toimunud järelevalve teostamise takistamist ning 08.11.2004 narkootilise aine avastamist kinnipeetav O. B.. Vangla direktoril oli alus seostada kaamerate kinnikatmine teiste õiguserikkumiste toimepanemise varjamisega. Kuna süstemaatilised rikkumised on leidnud aset eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate elutsoonis ja keelatud esemeid on avastatud ka jalutusboksis, mida kasutavad teiste hulgas eluaegset vanglakaristust kand vad kinnipeetavad, samal ajal on takistatud järelevalve teostamine, on vangla direktor põhjendatult jõudnud järeldusele, et esinevad alused täiendavate julgeolekumeetmete kasutamiseks, sealhulgas ka kaebaja suhtes, kelle puhul konkreetselt tuvastati valvekaamera kinnikatmine. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei saa ka julgeolekuabinõude rakendamise tähtaega üks aasta pidada ebamõistlikult pikaks. Kaebuse väited vanglaametnike poolt vangla eeskirjade rikkumisest või väljakutsenupu mittetöötamisest on asjakohatud, sest nimetatu ei saa kaebaja käitumist õigustada. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(5)3-04-400 Apellatsioonkaebuses palub A. N. tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt viibib kaebaja 9-s elutsoonis alates detsembrist 2002 ning selle aja jooksul pole tal olnud ühtegi korrarikkumist. Kaebaja ei eita, et lehvitas valvekaamera ees nii kätega kui ka rätikuga, kuid selgitas kohtule, miks ta seda tegi. Kaebaja tegi seda korduvalt, kuid sellest ei tehtud välja enne, kui teiselt eluaegselt kinnipeetavalt (kes käis eluosakonnast väljas kirikus) narkootiline aine leiti. Kaebaja ei tarvita narkootikume ega ole kuidagi seotud teise kinnipeetava poolt toime pandud õiguserikkumisega. Kaebaja on esitanud vangla administratsioonile mitu avaldust selle kohta, et korrapidaja väljakutse nupp ära parandataks, kuid kahe kuu jooksul sellele ei reageeritud. Vangla administratsioon ei ole kaebaja käest kaamera ees käte või käterätikuga lehvitamise põhjusi uurinud ega ka valvekaamera väidetava kinni katmise kohta seletust nõudnud. Kaebaja käest või tema kambrist ei ole leitud ega ära võetud ühtegi keelatud ainet või eset. Käskkirjas on jäetud märkimata, et teiselt kinnipeetavalt võeti narkootiline aine ära mitte kinnipeetavate elutsoonis, vaid tema läbiotsimisel korrapidaja ruumis. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Kaebaja osas on vastustaja leidnud, et tegemist on VangS ja vangla sisekorraeeskirja nõudeid süstemaatiliselt rikkunud kinnipeetavaga. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohaga, et VangS §-s 69 sätestatud julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus ega ole seatud sõltuvusse distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, kuid leiab, et juhul, kui kinnipeetava suhtes on otsustatud kohaldada nimetatud meetmeid põhjusel, et kinnipeetav on süstemaatiline korrarikkuja, siis peab olema tuvastatud eelnevate rikkumiste toimepanemine konkreetse kinnipeetava poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vastustaja tõendanud, et kaebaja on VangS või vangla sisekorraeeskirju rikkunud süstemaatiliselt. Vastustaja väitel ei ole kaebajal distsiplinaarkaristusi. Meetme rakendamist kaebaja suhtes ei saa põhjendada väitega, et korrarikkumiste üldine arv on vanglas ja konkreetses elu- ja liikumistsoonis sagenenud, kuid rikkujate väljaselgitamine on raskendatud. Käskkirjast nähtuvalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta kattis kinni valvekaamera. Selle rikkumise võtab kaebaja teatud mööndustega omaks ning tõendatud on see rikkumine (tähendust ei oma, mis põhjusel, kuidas ja millega kaebaja valvekaamera kattis) vangistusosakonna inspektor-korrapidaja abi V. R. 08.11.2004 ettekandega, milles on kirjas, et A. N. 07.11.2004 kella 16.21 paiku pani 3 korda käega ja rätikuga kinni videokaamera. Käskkirja kohaselt võeti kaebajalt läbiotsimise käigus ära kaks mobiiltelefoni ning julgeolekuosakonna juhataja 15.11.2004 ettekande kohaselt toimus läbiotsimine 29.08.2003 ja 23.04.2004. Kuna vangla sisekorraeeskirjadega ei ole kinnipeetavatele mobiiltelefonide kasutamine lubatud, siis nende omamine on rikkumine, mida saab vangla direktor arvestada kinnipeetava suhtes täiendava julgeoleku abinõu rakendamise otsustamisel. Käesoleval juhul aga väitis vastustaja kohtumenetluses, et 2004 aprillikuus või varem ära võetud mobiiltelefonid ei omanud vaidlustava käskkirja andmisel tähendust ega esitanud kohtule nimetatud kuupäevadel telefonide avastamist ja äravõtmist kajastavaid läbiotsimise akte. Kohtule on esitatud 16.10.2004 koostatud läbiotsimise akt, mille kohaselt on kinnipeetavalt A. N. ära võetud mobiiltelefon, kuid sellele rikkumisele ei ole vastustaja käskkirja andmiselt 4
(5)3-04-400 tuginenud, kaebaja allkiri läbiotsimise aktil puudub ning kaebaja selle rikkumise olemasolu eitab. Vastustaja väide, et kaebaja poolt valvekaamera kinnikatmine oli seotud teiste rikkumiste varjamisega, on oletuslik ja tõendamata. Käskkirjas on märgitud, et kaebajaga ühes sektsioonis elavalt O. B. võeti 08.11.2004, so järgmine päev pärast kaebaja poolt valvekaamera kinni katmist, ära kilepakk narkootilise ainega. Julgestusosakonna juhataja ettekandest selgub, et narkootiline aine leiti mitte 9-st eluosakonnast, mille koridori viidatud valvekaamera jälgib, vaid O. B. läbiotsimisel, kui viimane tuli tagasi vangla kirikust. Tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja võis olla osaline narkootilise aine levitamises või et ta oli teadlik selle levitamisest teiste kinnipeetavate poolt, ei ole kohtule esitatud. Kuna kaebaja suhtes ei ole leidnud tõendamist, et ta on VangS ja vangla sisekorraeeskirja nõudeid rikkunud süstemaatiliselt, siis täiendavate julgeoleku meetmete kasutamiseks tema suhtes ei olnud alust. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Vaidlustatud käskkiri on käesolevaks täidetud, mistõttu ringkonnakohus mitte ei tühista seda, vaid tunnistab Murru Vangla direktori 16.11.2004 käskkirja nr 78- i A. N. puudutavas osas õigusvastaseks. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 5
(5)