2-05-23352/6

2-05-23352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-23352 Tsiviilasi A.S. hagi A.M. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine. Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata A.S. väljamõistmiseks. - hageja A.S. kostja A.M. kostja lepinguline esindaja Leelo Sahk (OÜ JKP Õigusbüroo, Pepleri 23-11, 51003 Tartu). hagi A.M. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise Määrus teha teatavaks menetlusosalistele. Tulenevalt TsMS § 426 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kolmkümmend päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
3. detsembril 2005.a esitas A.S. Tartu Maakohtusse hagi A.M. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte suhtest xxxxxxxxxx laps, A.S. Sünnitunnistusele kanti lapse isana aga K.K., kellest on hageja lahutatud
4. märtsil 2005.a. KOHTU SEISUKOHT Põlvnemise õiguslik tähendus on reguleeritud perekonnaseaduse (PKS) §-s 38, mille kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 39 lg 1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Kohtule on esitatud K.K. ja A.S. abielutunnistus, mille kohaselt on nende abielu registreeritud 23.02.2000.a, abieluakt nr
5. .K.K ja A.S. abielu lahutati
6. märtsi 2005.a Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-2032/
7. A.S. sündis xxxxxxx, seega oli laps eostatud K.K. ja A.S. abielu kestel. PKS § 39 lg 1 alusel kanti A.S. sünnitunnistusele isaks K.K. Asjaolud, mis lapse põlvnemist tõestavad on ühtlasi juriidilised faktid ja üheks neist on abielu lapse sünni või eostamise momendil. Kohus on seisukohal, et põlvnemine antud asjas on tuvastatud sünniakti kande tegemisega ja perekonnaseaduse mõtte kohaselt on tuvastatud asjaolu, et A.S. põlvneb K.K. Kohus selgitab, et teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist ei ole seaduslik. Kui sünniakti on isa juba märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus on seisukohal, et kuna faktiliselt on A.S. põlvnemine K.K. tuvastatud PKS § 39 lg 1 kohaselt, siis ei ole kohus pädev arutama A.S. põlvnemist A.M. st. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel A.S. hagi A.M. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks läbivaatamata. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. A.S. tasu avalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 3 riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. A.S. l tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastav taotlus, märkides taotluses ühtlasi ära arvelduskonto number, kuhu riigilõiv tagastatakse. Kohtunik