3-03-42/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas

1. novembril
2. a. Haldusasi nr 3-1313/2003 Tallinna Halduskohtu kohtunik Hurma Kiviloo vaatas 04.11.
3. a. avalikul kohtuistungil läbi M.P.’i kaebuse Maksuameti 12.05.
4. a. otsuse nr 207 ja 13.05.
5. a. otsuse nr 208 õigusvastasuse ja tühisuse tunnustamise nõudes. Osalesid: kaebuse esitaja M.P.; vastustaja Maksuameti esindajad Riho Roopõld ja Heili Kaares. Juures oli: kohtuistungisekretär Irma Raik. Asjaolud ja menetluse käik
6. Maksuamet (edaspidi MA) tegi 12.05.
7. a. otsuse nr 207, millega otsustas jätta läbi vaatamata OÜ X vaide maksuhalduri 17.02.2003 toimingutele ja tagastada vaide täiendus /tl 7-8/.
8. Vaadates läbi OÜ X taotluse 10.03.2003 esitatud vaide esitamistähtaja mittesaabunuks tunnistamiseks ja 21.04.2003 vaideotsuse nr 161 uuesti läbivaatamiseks, jättis MA oma 13.05.
9. a. otsusega nr 208 läbi vaatamata OÜ X vaide maksuhalduri 13.02.2003 toimingutele ja otsustas tagastada vaide täienduse /tl 9-11/.
10. M.P. postitas 11.06.2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuameti 12.05.
11. a. otsuse nr 207 ja 13.05.
12. a. otsuse nr 208 õigusvastasuse ja tühisuse tunnustamise nõudes /tl 3-6, 42, 151-155/.
13. Kohus võttis 27.06.2003 määrusega haldusasja menetlusse /tl 44/.
14. MA esitas kohtule 23.09.2003 kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 49-50/. Protsessiosaliste seisukohad ja põhjendused Kaebuse esitaja M.P. on seisukohal, et otsused on tehtud selleks pädevust mitteomava ametkonna poolt. MA ja tema kohalike asutuste põhimäärused, struktuurid ja koosseisud kinnitati rahandusministri 09.12.1999 määrusega nr
15. Rahandusministri 23.03.2003 määruse nr 54 §-ga 1 kinnitati MA ja tema kohalike asutuste struktuurid ning teenistujate koosseis, §-ga 2 tunnistati kehtetuks määrusega nr 104 kinnitatud MA ja tema kohalike asutuste struktuurid ning teenistujate koosseis. Määrust rakendatakse alates 01.03.
16. Elektroonilise Riigi Teataja andmetel seisuga 11.06.2003 puudusid MA-l ja tema kohalikel asutustel põhimäärused. Osundades Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 39 lg 3, § 41 lg 2 ja § 42 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg 2 p 3 sätetele leiab kaebaja, et kaevatud otsused on tühised. Kaebaja õiguste rikkumine väljendub selles, et OÜ X esindaja nime äratoomine otsuses MA poolt on tema kui esindaja õigusi riivav. Otsuse sõnastus jätab maksukohustuslasele mulje, et vaietes esitatud seisukohad ei ole tõesed ja tegemist on kaebaja, isiklike alusetute seisukohtadega maksumenetluses. MA ei ole teinud otsuseid Järva Maksuameti poolt läbiviidud vaidlustatavate toimingute osas, vaid tagastanud vaided kui vaidlustamise tähtaega ületavad. PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ja head nime teotada. MA ei olnud antud juhul objektiivne, eeldades, et kaebaja poolt vaietes esitatud seisukohad ei kuulu esindatavale, vaid kaebajale. MA otsustest tuleneb, et kontrollitava isiku huvide kaitsmisel on kaebaja esitanud valeandmeid. Sääraste seisukohtade avaldamine otsustes, kuna vaiete esitamise tähtaeg oli väidetavalt möödunud ja tähtaega ei 1 ennistatud, ei ole asjakohane ja on otseselt suunatud kaebaja eemaldamisele edasisest maksumenetlusest. Otsuste õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamine on vajalik, kuna kaebaja arvates puudus MA-l pädevus. Vajalik on saada selgust, kas kaebaja au ja hea nimi on riivatud (neis otsustes on otseselt solvatud kaebajat). MA otsuste nr 207 ja 208 õiguspärasus mõjutab kaebaja isiklike õiguste rikkumist kolmanda isiku maksumenetluses. Vastustaja Maksuamet leiab, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusaktid, mille adressaadiks on OÜ X, ei puuduta OÜ X esindaja õigusi. Kaebuses on küll viidatud M.P.i au ja väärikuse riivamisele, kuid märkimata on, kuidas see mõjutab vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. M.P.il puudub põhjendatud huvi MA otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Osundades VVS § 41 lg 5 ja 6 sätetele märgib MA, et M.P.ile on 07.08.2003 kirjaga selgitatud, et MA peadirektori pädevus tuleneb rahandusministri 09.12.1999 määrusega nr 104 kinnitatud MA põhimäärusest. Peadirektori pädevus ei tulene asutuse struktuurist ja teenistujate koosseisust. Rahandusministri 26.06.2003 määrusega nr 77 ei tunnistatud põhimäärusi kehtetuks ega kinnitatud uusi, vaid viidi kehtivatesse põhimäärustesse sisse vajalikud muudatused. Seega ei saa järeldada, et muudetav õigusakt oleks mingil perioodil kehtetu või et nimetatud õigusakti alusel tegutsenud ametnikud oleksid ületanud oma pädevuse piire. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud asjakohaseid õigusnorme ja asjas kogutud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et M.P.’i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esimese küsimusena tuleb kohtul vaadelda, kas kaevatud haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, mille kaitseks ta on kohtusse pöördunud, ja kas kaebajal on põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. Kaevatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine kohtu poolt peab võimaldama kaitsta/taastada kaebaja õigusi. Kui vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ja kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kaevatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad selle akti väidetavat õigusvastasust, ega hinnata sellekohaseid tõendeid. Niisugune järeldus tuleneb otseselt HKMS § 7 lg-st l, mille kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada aga isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaieldav, et kaevatud MA otsustega seotud kaebusi, vaideid ja taotlusi esitas MA-le tegelikult OÜ X, kelle nimel tegutses tema volitatud esindaja M.P.. Nimetatud asjaolu ilmneb nii kaebusest endast kui ka MA otsustest nr 207 ja 208 ning MA-le esitatud pöördumistest /tl 136-144, 147-150/. Vaidlustatud otsused on tehtud viimatinimetatud dokumentide alusel ja MA otsuste adressaadiks on maksukohustuslasest äriühing OÜ X. Ka viimane asjaolu ei ole vaieldav. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 48 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Esindaja võib esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja 2 tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg-st 1 tulenevalt esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Kaebaja on ise kaebuses märkinud: „MKS tulenevalt ei esine esindaja enda nimel, vaid esindatava nimel“. Järelikult on õige vastustaja väide, et vaidlustatud haldusaktid, mille adressaadiks on OÜ X, ei puuduta OÜ X esindaja õigusi. MA nimetatud otsused ei anna kaebuse esitajale mingeid õigusi ega pane talle kohustusi, õiguslikud tagajärjed tekivad neist otsustest üksnes M.P.i volitajale ja esindatavale – OÜ-le X. Kui kaevatud haldusaktid ei puuduta üldse kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei saa otsused neid väidetavaid õigusi ka rikkuda. Sellest tulenevalt puudub kaebajal ühtlasi põhjendatud huvi MA 12.05.
17. a. otsuse nr 207 ja 13.05.
18. a. otsuse nr 208 õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamiseks: kohus juba rõhutas eelnevalt, et kaevatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine peab võimaldama kaitsta/taastada kaebaja õigusi. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Käesoleva asja raames ei lahenda kohus M.P.i au ja hea nime kaitsega seotud küsimusi, kuna need ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isiklike õiguste (sh hea nime) kaitsmine toimub tsiviilkohtumenetluses võlaõigusseaduse sätete alusel (§ 1045-1047). Teisalt, asjaolu, et MA on väidetavalt kaebuse esitajat oma haldusaktides solvanud, ei muudaks iseenesest MA otsuseid õigusvastaseks (vt HMS § 54 – haldusakti õiguspärasuse eeldused). Lisaks sellele on Tallinna Halduskohtu menetluses veel teinegi haldusasi (nr 3-1627/2003, kohtunik S. Tromp), milles kaebaja on esitanud analoogseid väiteid oma au ja väärikuse riive kohta. Isegi sel juhul, kui kaebajal olnuks põhjendatud huvi ja kohus oleks käesolevas haldusasjas tuvastanud, et MA otsused on tehtud pädevust ületades, ei aitaks see konstateering M.P.il kuidagi kaitsta oma au ja väärikust mingis muus kohtuasjas. Kõik see üksnes kinnitab kohtu järeldust, et käesolevas haldusasjas kaebajal puudub põhjendatud huvi ja tegemist on alusetu kaebusega. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Seega, kuna vastustaja pole kohtukulude nõuet esitanud, tuleb jätta kaebaja kanda vaid tema enda kohtukulud. Kohus, arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, § 31 lg-test 1, 4 ja 5 ja § 92 lg-st 1, otsustab:
19. Jätta M.P.’i kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda.
20. Käesoleva otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 20.11.2003, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 20.11.2003, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. Hurma Kiviloo Kohtunik 3