2-04-1125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprillil 2006. a Tallinn

§ 119mõttest.

Arve esitamise kohustus tulenes lepingust. Kostja kohustuse täitmise aeg ei ole saabunud, kuna T.Ü. ei ole teinud tegusid, mille teostamiseni kostja ei saanud oma kohustist täita. 06.07.2004 loovutas T.Ü. nõude hagejale ja sätestas, et nõuete täitmise tähtaeg on saabunud. Kuna eeltulenevalt nõuete täitmise tähtaeg saabunud ei ole, puudub ka alus viiviste arvutamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ A.F. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt põhjenduste osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi rahuldada ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Poolte vahel oli 15.09.2000. a sõlmitud leping nr OI-48/1022, mille esemeks oli õppeteenuse osutamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole tasunud 2003/2004 sügissemestri eest, kuid õppetööst on ta osa võtnud, mida ta ka ise on tunnistanud. Õppeteenuse osutamise leping oli kestvusleping ja vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-le 1 tuleb lepingule alates 01.07.2002 kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel tsiviilkoodeksi sätteid.

§ 619

lg 1 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle 3

§ 628

lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale makstav tasu on määratud ajavahemikega, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Õppeteenuse tasus ja selle maksmise kohustuses on pooled kokku leppinud lepingu p-des 5.2, 6.1, 6.3, 6.4 ja 6.

1. Tasu sügissemestri eest 13 500 krooni tuli tasuda hiljemalt 5.juulil. Vaidlust ei ole selles, et kostja õppeteenuse eest tasunud ei ole. Võla suuruse 13 500 krooni osas puudub poolte vahel vaidlus. Kostja on väitnud, et tema võlg ei olnud muutnud sissenõutavaks, kuna lepingu p. 6.4 järgi pidi ta tasuma hageja poolt esitatud arve alusel. Kolleegium leiab, et kostja väide ei ole õige. Kohustus tasuda õppeteenuse eest tulenes lepingust. Lepingu p-des 5.2 ja 6.4 oli kokku lepitud, et tasuda tuleb hiljemalt
2. juuliks. Seega ei sõltunud maksekohustuse tekkimine arve esitamisest ja selle kättesaamisest. Arve on raamatupidamise dokument, mis iseenesest ei tekita maksekohustust. Kostja teadis oma kohustusest õppeteenuse eest tasuda ja ta ei ole väitnud, et tal oleks puudunud teave sellest, kuhu tuleb teenuse eest tasuda. Õppeteenuse eest tasumisega viivitamisel on pooled lepingu p-s 5.3 kokku leppinud viivises 0,1 % viivitatud päeva eest. Kostja on nõudnud viivist perioodi 11.07.2003 (maksetähtaeg arve nr 10414 kohaselt oli 10.07.2003) kuni 08.09.2004 eest summas 5 737,50 krooni. Kostja viivise suurusele vastu vaielnud ei ole, küll on ta väitnud, et viivist ei ole õigust nõuda, kuna võlg ei ole muutnud sissenõutavaks.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist alates 05.07.2003. Järelikult oli hageja nõue muutnud sissenõutavaks ja kostja on viivitanud selle täitmisega. Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustusega viivitamisel viivisintressi maksmist. Seega tuli viivise nõue rahuldada. Eeltoodut kokkuvõttes oli hagejal õigus saada kostjalt 19 237,50 krooni, mille on maakohus kostjalt välja mõistnud. Seega maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta on õige. Apellandi väide, et hageja oleks pidanud talle esitama võla kohta saldoteatise, ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust. Samuti ei tulene seadusest, et saldoteatise esitamise või esitamata jätmine tekitaks poolte vahel kohustusi. Kuna maakohtu otsuse lõppjäreldus tuleb jätta muutmata, siis tuleb apellandi kohtukulud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt jätta tema enda kanda. Margo Klaar Ulvi Loonurm Tiit Kollom 4