2-03-778/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-03-778 Tsiviilasi OÜ V hagi A. L. vastu 20 519,12 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.01.2006 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. L. apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Tühistada Harju Maakohtu 24.01.2006 tagaseljaotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3. A. L. apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
4. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tallinnas, XXX asuv korteriomand alates 18.11.
5. Hageja osutas ja vahendas kostjale kommunaalteenuseid kuni 01.11.2001 ja kostja oli kohustatud nende eest tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja (endine AS Ehitajate EEV) ja kostja vahel 12.11.1998 sõlmitud hooldusleping sätestab elamu haldaja ja korteriomaniku vahelised suhted omanikule kuuluva elamu osa hooldamisel. Maksmisega viivitamisel arvestatakse viivist 0,15% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest kuni võla kustutamiseni. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ning on jätnud hoolduskulude ja kommunaalteenuste eest tasumata. 18.11.2003 seisuga oli kostja võlgnevus hagejale 20 519,12 krooni (sh viivis 814,52 krooni), mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja elab korteris koos emaga, kes esitas 21.10.1999 avalduse AS Ehitaja EEV juhatajale, milles palus eluaseme toetust, mida juhataja kostja emale ka lubas ja mida kinnitab juhataja märge avaldusel. Pärast 21.10.1999 kostjale arveid ei esitatud. Seejärel anti elamu Mahtra 2 üle korteriühistule. Lähtudes AS Ehitaja EEV juhataja lubadusest ja asjaolust, et arveid rohkem ei esitatud ning AS 2 Ehitaja EEV poolt pretensioone ei tulnud, oli kostja veendumusel, et tal ei ole võlgnevust. Talvel
7. a oli hooldustasu määramine üle 1800 krooni kuus põhjendamatult suur. Kostjale on arusaamatu, milliseid remonditöid on hageja teostanud. Hageja ei ole esitanud ka tõendit, millelt nähtuks, millistest kululiikidest võlgnetav summa koosneb, samuti ei ole viivise arvestust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8. Kohus rahuldas hagi teistkordse tagaseljaotsusega. 04.01.2006 eelistungile kostja ei ilmunud ja hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ei ole kohut teavitanud mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja haiguse iseloom ei takistanud tal kohtule teatada oma mitteilmumisest või saata kohtusse oma esindajat. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK §-de 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9. A. L. palus maakohtu otsuse tühistada ning ühendada tsiviilasjad nr 2-03-778 ja 206-1055 ühte menetlusse. Tallinna Linnakohtu 05.05.2005 määrusega peatati käesoleva tsiviilasja menetlus kuni kostja tervenemiseni. Kuna kostjal on kehtiv arstliku ekspertiisi otsus ja menetlus peatati kuni kostja tervenemiseni, rikkus kohus protsessiõiguse norme, määrates eelistungi
10. jaanuarile
11. On arusaamatu, millisel alusel taastas maakohus menetluse ja määras istungi toimumise kostja haiguse ajal.
12. OÜ V ei saatnud määratud tähtajaks apellatsioonkaebusele vastust, mistõttu ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna kohus rikkus tagaseljaotsuse tegemisel protsessiõiguse norme.
14. Asja materjalidest nähtuvalt peatati käesoleva tsiviilasjas menetlus Tallinna Linnakohtu 05.05.2005 määrusega kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 213 lg 2 p 1 alusel kostja raske haigestumise tõttu kuni tema tervenemiseni (TsMS § 214 p 6). TsMS § 216 kohaselt uuendatakse menetlus protsessiosalise taotlusel või kohtu algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Sama põhimõte tuleneb ka alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 361 lg-st
15. Toimiku materjalist ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemist ja menetluse uuendanud. Kuna kohus menetlust ei uuendanud, ei saanud ta teha ka menetlustoiminguid, sh määrata 04.01.2006 eelistungit ja teha TsMS § 410 alusel tagaseljaotsust.
16. Kostja taotluse osas liita tsiviilasjad nr 2-03-778 ja 2-06-1055 ühte menetlusse võtab seisukoha esimese astme kohus asja edasise menetluse käigus. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav