TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-399 Otsuse kuupäev 28.04.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi P.I. kaebus Helme Vallavalitsuse vastu avalik-õigusliku suhte tuvastamises – tuvastada avaliku teenistuse suhte olemasolu ning hüvituse nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 19.04,2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja P.I., kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar; Vastustaja Helme Vallavalitsus, kohtuistungil osales vallavanem Tarmo Tamm , esindaja Suido Västra Resolutsioon Jätta P.I. kaebus haldusasjas nr. 3-06-399 rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so.28.04.2006 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita , loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud P.I. on pöördunud Tartu Halduskohtu poolt Helme valla vastu, kuna Helme Vallavalitsus on sõlminud kaebajaga tähtajalise töövõtulepingu
- maist 2005 kuni 31.01.2006, kuid kaebaja sooviks on tuvastada, et tegemist oli avaliku teenistuse suhtega. Kaebaja on täitnud töövõtulepingust tulenevad kohustused, kuid on hilisemalt leidnud, et ta on täitnud avalikõiguslikke ülesandeid vallas ning soovib selle tulemusena tuvastada kohtus, et tal on olnud vallaga avaliku teenistuse suhe ning kui kohus tuvastab avaliku teenistuse suhte, seega tuleb ka välja mõista vallalt kaebaja kasuks kuue kuu ametipalga ulatuses hüvitus seoses ebaseaduslikult teenistusest vabastamisega tulenevalt Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 sätetest. Kaebuse kohaselt on töövõtulepingus tingimused, mis reguleerivad tööaega, töökohta ja töötingimusi, kuid puudub konkreetne tulemus, mille saavutamist kaebajalt nõutakse. Kaebaja leiab, et tema tööülesanded on oma olemuselt sellised, mis eeldavad pidevat tegelemist ning pole ajutise iseloomuga. Kaebaja tööülesanneteks on sotsiaaltöö vallas, mis seisnes hooldajatoetuste ja puuetega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse maksmisele üleminekuks vajaliku dokumentatsiooni koostamises, kodanike vastuvõtus, ettepanekute tegemises sotsiaalhooldustoetust vajavate isikutele toetuste saamiseks, toimikute vormistamises, mis on avalik-õiguslik ülesanne. Kokkuvõttes peab kaebaja end avalikuks teenistujaks, kuna teeb kohalikus omavalitsuses palgalist tööd kohaliku omavalitsuse ruumides , kasutades sealseid töövahendeid ning seega kaebaja seisukohalt laienevad talle ka Avaliku teenistuse seadusest tulenevad sätted. Vastustaja taotleb jätta täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on sõlmitud kaebajaga tsiviilõiguslik leping, mis on tähtajaline ning suhe on lõpetatud vastavalt töövõtulepingule. Tsiviilõiguslik suhe on kooskõlas hea haldusega, vald ei ole võtnud kaebuse esitajat avalikku teenistusse ning ka mitte koosseisuvälisesse teenistusse ATS § 8 mõistes. Pooltevahelise töövõtusuhte aluseks on asjaolu, et alates 2005.a. kevadel pani riik kohalikule omavalitsusele kohustuse välja selgitada puuetega inimeste kohta vajalikud andmed ning määrata nende hooldamiseks vajalikud tingimused, mis tingis vastava lepingu sõlmimise. Samas oli kaebuse esitaja teadlik lepingu sõlmimisel, et ta töötab töövõtulepingu alusel ning lepinguline suhe on tähtajaline. Asjaolu, et vastustaja võimaldas kaebajale lepingu täitmiseks tööruumi, sidevahendite ja arvuti kasutamise, ei anna alust lugeda kaebajat avalikuks teenistujaks ATS sätete kohaselt, mistõttu ei saanud ka kaebajat vabastada teenistusest ATSút tulenevate sätete kohaselt ega välja mõista ATS § 135 alusel hüvitust Kohtu seisukohad: P.I. sooviks on tuvastada avaliku teenistuse suhe tema ja Helme Vallavalitsuse vahel arvates 16.05.2005 kuni 31.01.
- Kaebaja taotlusest on arusaadav, et kaebaja sooviks on tahe tõendada oma subjektiivset õigust olla avalik teenistuja Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 4 lg 1 mõistes eesmärgiga, et tema suhtes kohaldatakse ATS´ist tulenevaid sätteid ka teenistusest vabastamisel. Tulenevalt HKMS § 6 lg 3 p. 3 kuulub avalik-õigusliku suhte tuvastamine halduskohtu pädevusse. Antud asjas on vajalik tuvastada, kas P.I.` oli avaliku teenistuse suhte olemasolu Helme Vallavalitsusega või mitte. Sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus on pannud kohustuse 01.04.2005 kohalikule omavalitsusele sotsiaaltoetuste maksmise ja selle vajaduse väljaselgitamise omal haldusterritooriumil. Asja materjalide kohaselt on Helme Vallavalitsus sõlminud P.I.ga
- mail 2005 töövõtulepingu, milles on sätestatud töö ülesanded ning tööde teostamise tingimused, arvelduste kord, varaline vastutus ja lepingu kehtivus. Lepingus on sätestatud töövõtjale järgmised ülesanded: hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmisele üleminekuks vajaliku dokumentatsiooni koostamine; hindamisinstrumendi koostamine; hooldusvajaduse hindamine; toimikute koostamine; ettepanekute tegemine hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks. Töövõtulepingu järgi tellija (Helme Vallavalitsus) taotleb ja töövõtja (P.I.) kohustub võtma endale nimetatud lepingu kohustused 16.05.2005 kuni 31.12.
- Lepingu lisa nr. 1 alusel on pikendatud kokkulepet kuni 31.01.2006 kahepoolselt ning selle allkirjastanud. Nimetatud leping on tsiviilõiguslik , kuigi töövõtulepingus nimetatud ülesanded on avalik-õiguslikud. Vastustaja ei ole võtnud kaebuse esitajat avalikku teenistusse, sealhulgas ka mitte koosseisuvälise teenistujana ATS § 8 mõistes. Asja arutamise käigus selgus kohtuistungil, et rahaliste vahendite puudumisel ei ole võimalik olnud moodustada koosseisulist sotsiaaltöötaja ametikohta, kuid kohtuvaidluste ajaks on see moodustatud ning vallavanema sõnutsi kohtuistungil on ka käesolevaks ajaks nimetatud ametikohale konkurss välja kuulutatud, kuhu on võimalik olnud kandideerida ka kaebuse esitajal. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A.K., kes töötab vallas sotsiaalnõunikuna, ütluste kohaselt töötas ta koos kaebuse esitajaga ning iseloomustas kaebuse esitajat kui tublit ja aktiivset töötajat, keda vald võiks ka edaspidi näha valla sotsiaaltöötajana. Samas nähtub ka 28.12.2005 Helme Vallavolikogu Tervishoiu ja sotsiaalhoolduskomisjoni ettepanekust, et P.I.ga on tahetud tööd jätkata. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli valda uus sotsiaaltöö lõik alates 01.04.2005, mis tingis suure töökoormuse sotsiaaltöövallas ning tekkis vajadus võtta uus töötaja, kelle tööülesandeks pidi saama puuetega inimeste ja abivajajate isikute väljaselgitamine ning neile toetuste maksmise vajaduse väljaselgitamine. . Tunnistaja ütluste kohaselt on suurem osa sellest tööst tehtud, kuid töö jätkub ning vald moodustab sotsiaaltöötaja ametikoha. Valla tahet moodustada juba varasemalt uus sotsiaaltöötaja ametikoht nähtub kohtule esitatud sellekohastest dokumentidest. Kohus on seisukohal, et haldusorgan võib täita teatud haldusülesandeid ka eraõiguse vormis. Antud juhul on sõlmitud töövõtuleping ning tuleb lähtuda lepingust tulenevate kohustuste eesmärgist ning lepingu üldisest iseloomust. Kaebaja väide, et kaebaja kasutas lepingupartneri tööruumi ja töövahendeid, mis annaks aluse lugeda kaebaja avalikuks teenistujaks , ei ole asjakohane, kuna lepingu tingimuste kohaselt on Helme Vallavalitsuse kohustuseks garanteerida (p.3.3) töövõtjale töökoht, arvuti ja sidevahend. Kaebaja on allkirjastanud 16.05.
- töövõtulepingu ning selle lisa nr. 1 ning oli teadlik, millal temal lepinguline suhte lõppeb. Kaebaja on välja toonud argumendi, et tegemist ei ole lõppeva tööga, mis kestab edasi, seega ei saa ka lepingu lõppemine olla tähtajaline. Kohus on seisukohal, et kas see töö on jätkuv või mitte, ei oma see antud asjas tähendust, kuna kaebaja jaoks lõppes lepinguline suhe töövõtulepingus fikseeritud kuupäeval ning kaebaja oli sellest teadlik. Seega on töövõtulepingust tulenev suhe kaebaja jaoks ajutine ning ta pidi sellega arvestama. Kaebaja ei ole väitnud, et teda on ebaseaduslikult tööle võetud ning tööle võtmisel ei ole kohaldatud ATSút tulenevaid sätteid, kaebaja on aktsepteerinud kõiki tingimusi, mis kajastub töövõtulepingus ja võtnud teostatud töö eest vallalt igakuuliselt tasu. Kaebaja pool on esitanud ka tõendina volikirja, millega on tahetud tõendada, et P.I. on täitnud ka lepinguväliseid ülesandeid, mis annab aluse arvata P.I.i avalikuks teenistujaks vallas – volikiri on antud P.I.le kohtus vallavalitsuse esindamiseks tsiviilasjas nr. 2-434/
- Kohus on võtnud tõendi asja materjali juurde, kuid asus seisukohale, et nimetatu ei oma käesolevas asjas tähenduslikku külge. Kohus on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kutsuda täiendava tunnistajana välja endise volikogu esimehe tunnistamaks miks P.I. vormistati tööle just töövõtulepinguga, mitte teisiti. Kohus ei pidanud nimetatud taotlust asjakohaseks, kuna taotletava tunnistaja ülekuulamine ei oleks muutnud töövõtulepingu iseloomu ja tingimusi. Kohus on seisukohal, et vallal on õigus moodustada vallale vajalikke koosseisulisi ametikohti arvestades valla vajadusi ja rahalisi vahendeid ning samas sõlmida ka tsiviilõiguslikke lepinguid. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele Avaliku teenistuse seaduse sätted, kuna tegemist ei ole suhtega, mis on reguleeritav Avaliku teenistuse seaduse sätete alusel. Kohus ei rahulda kaebaja taotlust tuvastada avaliku teenistuse suhte olemasolu P.I. ja Helme Vallavalitsuse vahel perioodil 16.05.2005 kuni 31.01.2006 tuginedes kohtuotsuse motiividele ning seega puudub kohtul alus teenistusest vabastamist hinnata ATS sätete järgi ning puudub alus ATS § 135 järgi hüvituse väljamõistmiseks. Kohus jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 alusel. Kohtukuludest: HKMS § 93 lg 1 alusel mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud. Antud juhul on kaebus jäetud rahuldamata ning vastustaja esindaja on esitanud kohtukulude nimekirja ning taotleb kaebajalt Helme Vallavalitsuse kasuks välja mõista õigusabikulud 7080.- krooni. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebust ei rahuldatud, ei mõista kohus välja ka kaebuse esitajalt vastustaja kasuks kohtukulusid. Kohus lähtub asjaolust, et vald võinuks teenistusalastes küsimustes oma seisukohti kaitsta ka oma ametnike kaudu, kasutamata selleks väljastpoolt sisseostetud juristide teenust. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks