TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-192 Otsuse kuupäev 24.04.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ M kaebus Ravimiameti 09.12.2005 otsuse nr IN-2-13/2

) § 24 alusel, ja kui on, siis millistel juhtudel.

1. Kaebuse esitaja on vaidlustanud kaks Ravimiameti haldusakti. Esimese, 09.12.2005 otsusega (tlk.16) peatas Ravimiamet OÜ M 17.11.2005 esitatud taotluse menetluse ravimite väljaveoloa saamiseks kuni Tartu Ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni OÜ M erikaebuses haldusasjas nr 3-499/
2. Nimetatud otsuse vaidlustamise puhul taotleb kaebaja selle õigusvastasuse tuvastamist, põhjendatud huviks on siin kahju hüvitamise võimalik nõue. Teise, 30 .12.2005 otsusega (tlk.18) peatas Ravimiamet kaebaja nii 17.11.2005 kui ka 27.12.2005 esitatud väljaveolubade taotluste menetlemise kuni kohtulahendi, so kohtuotsuse jõustumiseni juba nimetatud haldusasjas nr 4-499/
3. Ravimiameti 30.12.2005 otsuse puhul on kaebaja taotlenud selle otsuse tühistamist. Seega on mõlemates vaidlustatud haldusaktides haldusmenetlus vastustaja poolt peatatud kohtulahendi saamiseni, kas selles lahendis vaadati läbi kaebust kohtumäärusele või kohtuotsusele, ei ole oluline. 3.Kaebuse esitaja on esitanud Ravimiametile 17.11.2005 ja 27.12.2005 taotlused ravimite väljaveoloa saamiseks. Ravimite väljaveoloa andmist kui üht ravimite käitlemise viisi reguleerib ravimiseadus (

).

§ 3

lg 1 sätestab, et ravimite käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, apteegis valmistamine, sisse- ja väljavedu, turustamine, transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava arvestuse ja aruandlusega. 4

§ 24

lg 1 kohaselt otsustab Ravimiamet sisse- ja väljaveoloa ja kasutamisloa andmise viie tööpäeva jooksul pärast taotluse ning teiste nõutavate andmete ja dokumentide temale esitamist. Mingeid teisi tähtaegu otsuse tegemiseks antud paragrahv või mõni teine paragrahv ravimiseaduses ei anna. Seega on seaduseandja kehtestanud, et Ravimiametil tuleb otsus ravimite väljaveoloa andmise suhtes teha kindla, seejuures üpris lühikese tähtaja jooksul. Tähtsust ei oma, kas Ravimiamet otsustab väljaveoloa anda või keeldub selle andmisest, igal juhul tuleb otsus teha 5 tööpäeva jooksul taotluse ning teiste nõutavate andmete ja dokumentide esitamist arvates. Raviameti 30.12.2005 otsuses ei ole tehtud ühtegi viidet ühelegi seadusele, ei ravimiseadusele ega ka haldusmenetluse seadusele, mille alusel menetlus peatati. 09.12.2005 otsuses on ravimiamet viidanud HMS §-le 41. Ravimiamet on seejuures leidnud, et ökonoomsem, proportsionaalsem ning eetiliselt kohasem ja mõistlik oleks mitte lahendada OÜ M taotlusi ravimite väljaveo loa saamiseks enne, kui kohus vaidluses lahendi teeb. 4.

§ 1

lg 2 näeb ette, et ravimiseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ravimiseaduse erisusi. Kuid ka haldusmenetluse seaduses ei ole sellist sätet, mis annaks haldusorganile õiguse alustatud haldusmenetlust peatada. Sellised alused haldusmenetluse seaduses puuduvad. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaega reguleerib HMS § 41, mis märgib, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Samas kohus nõustub kaebuse esitajaga, et tulenevalt ravimiseaduse § 24 eripärast, ei ole HMS § 41 üldse selle sätte juures kohaldatav.

§ 24

lg 1 mõtte kohaselt tuleb otsus teha kindla tähtaja, so 5 tööpäeva jooksul taotluse ja nõutavate dokumentide saamisest arvates. Antud juhul ei ole loa andmise otsustamine olnud sõltuvuses taotlusele lisatavate dokumentide ja andmete mitteesitamisest. Seega olid kaebaja poolt kõik otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid esitatud, mis tähendas, et vastustajal oli võimalus ja kohustus otsus teha. Teises vaidluses tehtav kohtulahend ei ole selliseks dokumendiks või faktiliseks asjaoluks ega eelhaldusaktiks, mis saab olla otsuse tegemise edasilükkamise põhjuseks. Õige on kaebuse esitaja väide, et seadus ei keela esitada ravimite väljaveoloa saamiseks taotlust juhul, kui analoogsete ravimite väljaveoloa taotlused on jäetud rahuldamata. Kas korduvate uute taotluste esitamine olukorras, kus taotleja on ise soovinud sellises vaidluses kohtulahendit, on mõistlik käitumine, on taotleja enda otsustada ja hinnata. Seejuures ei ole miski takistanud vastustajat teha iga taotuse puhul otsus ja jätta taotlus rahuldamata. Taotlusi rahuldades või rahuldamata jättes on taotlejal ka koheselt selge, miks selline otsus tehti, võimaldades edasisi toiminguid teha. Menetluse peatamine, seejuures teadmata selle kestvust, ei ole ökonoomsem, proportsionaalsem ega eetilisem kui iga taotluse puhul otsuse tegemine.

1. Tulenevalt eeltoodust tunnistab kohus Ravimiameti 09.12.2005 ja 30.12.2005 otsused õigusvastaseks. Ravimiameti 30.12.2005 otsuse osas on kaebaja taotlenud selle tühistamist. Nimetatud otsusega peatati haldusmenetlus kaebaja taotluste läbivaatamisel kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-499/05 (uus nr 3-05-1031). Kohtuotsus jõustus 30.jaanuaril
2. HMS § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kuna kohtuotsus, mille jõustumiseni menetlus peatati, jõustus veebruaril 2006, siis lõppes selle kuupäevaga ka menetluse peatamise otsuse kehtivus. Kehtetud haldusakti ei ole võimalik tühistada, tühistada saab ainult haldusakti, mis on õigusvastane, kuid kehtiv. 5 Kuna kohtumenetluse ajal kaotas vaidlustatud 30.12.2005 otsus kehtivuse ning kaebuse esitaja jäi tühistamise taotluse juurde, mida enam teha ei saa, on kohtul võimalik 30.12.2005 otsus tunnistada ainult õigusvastaseks. 6.HKMS § 93 lg 3 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja on taotlenud antud asjas välja mõista kohtukulud summas 8850 krooni. OÜ M taotles kohtule 27.01.2006 esitatud kaebuses lisaks Ravimiameti 09.12.2005 ja 30.12.2005 otsuste õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise ka Ravimiameti kohustamist võtta seisukoht kaebaja 27.12.2005 ravimite väljaveoloa taotluse suhtes. Seega oli kaebaja esitanud Ravimiameti vastu kolm taotlust. Kohtule esitatud kuludokumentide järgi oli Advokaadibüroo Ots ja Ko kaebajale osutanud õigusabi summas kokku 13 275 krooni. Kuna kaebaja kohustamistaotluse osas kaebusest loobus, lõpetas kohus selles osas 09.03.2005 menetluse. Menetluse lõpetamisel taotles kaebaja vastustajalt välja mõista 1/3 kantud kohtukuludest ehk summas 4425 krooni. Tartu Ringkonnakohtu määrusega 05.04.2006 luges kohus põhjendamatuks taotletud summa väljamõistmist. Ringkonnakohus mõistis Ravimiametilt kaebaja kasuks kaebuse osalisel rahuldamisel välja kohtukulud summas 2000 krooni. Kaebuse ülejäänud osa puhul taotleb kaebuse esitaja vastustajalt välja mõista 2/3 taotletud kogu kohtukulust 13275 krooni, ehk 8850 krooni. Nähtuvalt kohtule esitatud kohtukulude spetsifikatsioonist on tehtud töödeks olnud materjalidega tutvumine , asjaolude selgitamine, kaebuse koostamine, millele on kulunud 1,5 tundi, kaebuse lõpetamine 2 tundi ja kaebuse muutmine 0,5 tundi. Kõik nimetatud tööd on tehtud ajavahemikul 13.
3. kuni 27.01.
4. Kaebuse kohtusse esitas OÜ M 27.01.
5. Seega on sisuliselt kaebuse, mis hõlmab kolme taotlust, koostamisele kulutatud kokku 7,5 tundi. Arvestades seda, et kaebaja on kaebuse kohaselt iga taotluse peale kulutanud võrdse aja ja ringkonnakohus leidis põhjendatud olevat menetluse lõpetamisel ühe taotluse puhul 2000 krooni väljamõistmist, peab kohus antud juhul mõistlikuks ja põhjendatuks kohaldada sama põhimõtet ning välja mõista Ravimiametilt antud kaebuse rahuldamisel kaebaja kasuks kohtukulusid 4000 krooni. Eda Muts kohtunik 6