) § 42 lg 4 kohaselt ei või üldapteegi või veterinaarapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks või aktsionäriks olla ravimite tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ja tema tütarettevõtja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ja veterinaarteenuse osutamise tegevusloa omaja.
veebruaril.
Kui apteegi tegevuses ei ole olulisi puudusi, on Ravimiameti praktika olnud väljastada tegevusluba 5 aastaks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et taotleja apteegi- L.-E. H. A.- tegevuses ei olnud olulisi puudusi ning
lõikes 4 toodud piirang ei olnud tegevusloa väljaandmise ajal jõustunud, väljastati L.-E. H. A. tegevusluba kehtivusega alates 01.12.2005 kuni 01.12.2010.
lg-ga 4 kehtestatud piirangute jõustumise tõttu 01.veebruarist 2006 ei vastanud OÜ L.E. H. Apteek enam ravimiseaduses kehtestatud nõuetele, mistõttu Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe rakendas talle kuuluvat järelevalvet teostava ametiisiku õigust.
lõike 1 punktid 5 ja 6 sätestavad järelevalvet teostava ametiisiku õigused: punkt 6 sätestab üldise õiguse teha ettekirjutusi ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning tegevusloa tingimuste rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks; punkt 5 sätestab õiguse teha Ravimiametile
lõike 3 punktides 1–4 nimetatud rikkumiste tuvastamise korral ettepanek tegevusloa kehtivus osaliselt või täielikult peatada või tegevusluba kehtetuks tunnistada.
lõike 3 punkti 2 järgi võib Ravimiamet tegevusloa kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa omaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Antud juhul seisnes tegevusloa omaja mittevastavus ravimiseaduse nõuetele selles, et üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks on tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja. Järelevalveametnikul oli antud olukorras võimalus teha nii ettekirjutus kui ka ettepanek Ravimiametile tegevusloa kehtivus osaliselt või täielikult peatada või tegevusluba kehtetuks tunnistada. Tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine oleks olnud tegevusloa omaja suhtes karmim meede, kui anda talle võimalus tegevusloa omaja
Haldusõiguse üldpõhimõttena tunnustatud proportsionaalsuse printsiipi arvestades tegigi tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe
lõike 1 punkti 6 alusel ettekirjutuse viia tegevusloa omaja vastavusse
Ettekirjutus oli suunatud tegevusloa omajale - OÜ L. E. H. A., kuna vastavalt
punktile 12 on tegevusloa omaja kohustus täita
-st tulenevaid nõudeid. Ravimiamet ei oleks saanud teha analoogilist ettekirjutust näiteks AS L.-E. H., kuna Ravimiametil puudub pädevus tervishoiuteenuse osutajate üle riikliku järelevalve teostamiseks. Ettekirjutuse täitmine konkreetsemad viisid jättis Ravimiamet selle saaja otsustada.
lg 4 oli ravimiseaduses olemas selle vastuvõtmisest peale, samuti oli
vastuvõtmisest peale teada, et
aasta
lg 4 kohaselt ei või üldapteegi või veterinaarapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks või aktsionäriks olla ravimite tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ja tema tütarettevõtja, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ja veterinaarteenuse osutamise tegevusloa omaja. Eelnimetatud säte jõustus 01. veebruaril 2006. Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud 03. veebruaril 2006.a. OÜ-le L.-E. H. A. ravimiseaduse (
) § 101 lg 1 p 6 alusel. Vastavalt nimetatud sättele on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning tegevusloa tingimuste rikkumise lõpetamiseks. Ettekirjutus on tehtud põhjusel, et OÜ L-E. H.A. ainuosanikuks on AS L.-E. H. (tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja). Seetõttu ei vasta üldapteegi tegevusluba omav OÜ L-E. H.A.
Järelevalveametnikul oli antud olukorras võimalus teha nii ettekirjutus kui ka ettepanek Ravimiametile tegevusloa kehtivus osaliselt või täielikult peatada või tegevusluba kehtetuks tunnistada. Ravimiameti selgituse kohaselt olnuks tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine tegevusloa omaja suhtes karmim meede, kui anda võimalus tegevusloa omaja
Proportsionaalsuse põhimõtet arvestades tegigi tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja
lg 1 p 6 alusel ettekirjutuse viia tegevusloa omaja vastavusse
Kohus on seisukohal, et ettekirjutus on õiguspärane, st tehtud pädeva järelevalveametniku poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Ettekirjutusega ei sekku Ravimiamet kohtu arvates eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganite pädevusse.
p 12 kohaselt on apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajal kohustus täita ravimiseadusest tulenevaid nõudeid. Ettekirjutus oli suunatud tegevusloa omajale, so OÜ-le L. E. H. A.. Ravimiamet saab teha ettekirjutuse isikule, kelle üle riikliku järelevalve teostamiseks talle seadus volitused annab. Meetmed ettekirjutuse täitmiseks jättis Ravimiamet ettekirjutuse saaja otsustada. Ravimiseadus jõustus 01. märtsil 2005 ja sisaldas kehtima hakkamisest peale
lg-s 4 sätestatud regulatsiooni.
aasta 1. veebruaril. Seega oli ettevõtlusvabaduse piiranguid sisaldavate sätete jõustumiseks ette nähtud ligi aastane üleminekuaeg. See aeg oli piisav, et üldapteegi tegevusluba ja tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavad eraõiguslikud isikud saaksid viia omanikusuhted vastavusse ravimiseaduse nõuetega. 5 Kohtul ei ole alust tühistada Ravimiameti õiguspärast ettekirjutust põhjusel, et Riigikogu menetluses on seaduseelnõu nr 827SE, mille vastuvõtmisel ei puudutaks
lg-s 4 sätestatud piirang haigla pidajat ja sellest tulenevalt ka kaebuse esitajat. Kaebuse esitaja palus kohtul kontrollida, kas Ravimiseaduse § 42 lg 4 on kooskõlas EV põhiseadusega ja juhul, kui nimetatud säte on vastuolus EV põhiseadusega, palus kaebaja jätta Ravimiseaduse § 42 lg 4 antud asjas kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja oli seisukohal, et
lg 4 piirab ettevõtlusvabadust, piirang on ebaproportsionaalne, mittesobilik ning samuti ka mittevajalik, sest antud juhul on võimalik eesmärki, vähendada ravimite väljakirjutamisotsust tegevate isikute huvi müügitulemuste vastu, saavutada ka ettevõtlusvabadusse ning vabasse konkurentsi mitte sekkumisega. Kohus on seisukohal, et
lg 4 ei ole vastuolus Põhiseadusega ja seetõttu puudub ka alus antud haldusasja lahendamisel selle sätte kohaldamata jätmiseks. Vastavalt ravimiseaduse seletuskirjale on § 42 lg-s 4 sätestatud piirangu eesmärgiks ravimituru vertikaalse integratsiooni vältimine, st ravimite väljakirjutamisotsust tegevate isikute huvi vähendamine ravimite müügitulemuste vastu, säilitamaks ravimivaliku meditsiinilist põhjendatust, samuti ravimite käitlemise erinevate etappide (tootmine, hulgimüük, jaemüük) lahususe printsiip, et vältida ravimite selektiivset kättesaadavust (kindla tootja ravimite eelistamist jaemüügil) tarbija jaoks. Lähtudes piirangu eesmärgist (ravimituru vertikaalse integratsiooni vältimine) on
lg-s 4 sätestatud ettevõtlusvabaduse piirang kohtu veendumuse kohaselt sobiv, vajalik ja mõõdupärane. Kaebuse esitaja arvates ei ole
lg 4 kehtestamisel järgitud Põhiseaduse §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine seisneb selles, et
Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga. Regulatsioon on suunatud ravimite väljakirjutamisõigust omavate isikute huvi vähendamisele ravimite müügitulemuste vastu, et tagada ravimivaliku meditsiiniline põhjendatus. Ravimite väljakirjutamisõigust omavate isikute ringi ravimite hulgimüüjad ei kuulu. Eeltoodud põhjendustel ning tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.