§-i 13, kuna menetles esitatud kaebust 11 kuud; 4) Kaebaja koondamise vaidluse lahendamisel ja menetlemisel oli olulise tähtsusega volikogu otsuse seaduslikkusele hinnangu andmine. Põhjendatud huvi võib muuhulgas väljenduda kaebaja soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada vastustajat edaspidi rikkumiste eest või saada selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 3 sätestab, et pärast otsuse või määruse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel.
MS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiava ldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
MS § 371 lg 1 p-st 4 tulenevalt keeldub halduskohus
Tallinna Halduskohtu 21.06.2004 otsusega haldusasjas nr 3-1289/2004 lahendati E. K. kaebust Saue Linnavolikogu 19.02.2004 otsuse nr 101 tühistamiseks selles osas, milles tagastatud kaebuses taotletakse selle otsuse õigusvastaseks tunnistamist. Üldjuhul on teistkordses kaebuses sama haldusakti suhtes uue nõude esitamise puhul tegemist uue asjaga. Kohtupraktikas (Riigikohtu 16.10.2001 määrus nr 3-3-1-47-01) on asutud seisukohale, et kuna haldusakti tühistamise taotluses sisaldub selle haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotlus, sest tühistada saab vaid õigusvastast ja kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti, siis juhul, kui jõustunud kohtuotsusega on jäetud tühistamiskaebus rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud haldusakt ei ole õigusvastane, või ka rahuldatud põhjusel, et vaidlustatud haldusakt oli õigusvastane, ei saa sama isik esitada hiljem uut kaebust sama haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks. Käesoleval juhul sellise erijuhuga tegemist ei ole. Tallinna Halduskohtu 21.06.2004 otsusega haldusasjas nr 3-1289/2004 ei jäetud E. K. kaebust rahuldamata põhjusel, et Saue Linnavolikogu 19.02.2004 otsus nr 101 on õiguspärane. Selles halduskohtu otsuses asus kohus seisukohale, et kuna Saue Linnavolikogu 19.02.2004 otsus nr 101 ei tekita, muuda ega lõpeta teenistussuhet kaebajaga, pole selle otsusega rikutud kaebaja õigust olla avalikus teenistuses ning kohus ei pea kontrollima selle otsuse seaduslikkust. Seega puudub jõustunud kohtuotsus, millega oleks E. K. tühistamiskaebuse alusel kontrollitud Saue Linnavolikogu 19.02.2004 otsuse nr 101 õiguspärasust. 7. Õige on ka määruskaebuse väide, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2005 otsusega lahendatud kaebuse esemeks ei olnud Saue Linnavolikogu 19.02.2004 otsus nr 101. 8. Eeltoodud põhjendustel rikkus halduskohus kaebuse tagastamisel protsessinorme, sest TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamiseks polnud alust. Halduskohtu määrus tuleb tühistada ja kaebus tuleb saata asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Kuna asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamist ei ole viidud lõpule, ei saa ringkonnakohus ka teha määrust asja menetlusse võtmise kohta. Määruskaebus tuleb siiski lugeda rahuldatuks. Eeltoodud põhjendustel puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda määruskaebuse ülejäänud väiteid. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.