← Eesti

3-04-414/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-414 Haldusasi AS * kaebus põllumajandusministri 30.10.2004 käskkirja nr 386 punkti 1 alapunktide 5 ja 8 ning Maksu- ja Tolliameti 13.12.2004 maksuteate nr 16.2.2-9/55 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.07.2005 määrus haldusasjas nr 32581/04 Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti ning Põllumajandusministeeriumi erikaebused RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti ning Põllumajandusministeeriumi erikaebused.
  3. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  4. juuli 2005 määruse haldusasjas nr 3-2581/04 punkt 1 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta AS * taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Tallinna Halduskohtule 06.12.2004 esitatud kaebuses palus AS * tühistada põllumajandusministri 30.10.2004 käskkirja nr 386 punkti 1 alapunktid 5 ja 8, millega AS-le * määrati üleliigse laovaru tasu seaduse (ÜLTS) § 10 lg 1 alusel põllumajandustoote ülekandevaru ja üleliigse laovaru suurus poolkroovitud või kroovitud, poleeritud või poleerimata, glasuuritud või glasuurimata riisile ning teraviljatangudele. 3-04-414 Tallinna Halduskohtule 04.01.2005 esitatud kaebuses palus AS * tühistada Maksu- ja Tolliameti (MTA) 25.11.2004 maksuteate nr 16.2.2-9/55, mille kohaselt pidi AS *, lähtudes eelnimetatud põllumajandusministri käskkirjaga määratud üleliigse laovaru suurusest, maksma maksuhalduri pangakontole 405 782 krooni. Maksuteate aluseks oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 ja ÜLTS §
  6. Üleliigse laovaru tasu seadus on omakorda vastu võetud Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ (Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta) ja Euroopa Komisjoni määruse nr 60/2004/EÜ, mis sätestas üleminekumeetmed suhkrusektoris, rakendamiseks. AS * kaebustes leiti, et maksuteade ja selle aluseks olevad üleliigse laovaru tasu seaduse sätted on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 29, 31 ja 32, põhiseadusest tulenevate usalduse kaitse ja õiguskindluse põhimõtetega. Kuna ettevõtjale kaasnev tagajärg sõltub asjaoludest, mis olid olemas 4 aastat enne
  7. aprillil 2004 vastu võetud ja
  8. mail 2004 jõustunud üleliigse laovaru tasu seaduse kehtima hakkamist, karistatakse ettevõtjat tagasiulatuvalt PS § 23 tähenduses. Samuti leiti, et käskkiri, maksuteade ja üleliigse loavaru tasu seadus on vastuolus Eesti Euroopa Liiduga (EL) ühinemise akti neljanda lisa neljanda peatüki punktiga
  9. Lisaks taotleti kaebuses eelnimetatud Euroopa Komisjoni määruste kui Eesti põhiseadusega vastuolus olevate kohaldamata jätmist. Euroopa Komisjoni 10.11.2003 määruse nr 1972/2003/EÜ art 3 reguleerib tollimaksude kohaldamist alates 01.05.
  10. Määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt nõuavad uued liikmesriigid
  11. mail 2004 vabas ringluses olevate toodete ülemääraste varude omanikelt maksu tasumist. Selliste ülemääraste varude kindlakstegemisel peavad liikmesriigid määruse artikli 4 lg 2 järgi arvestama Euroopa Liiduga ühinemisele eelnevate aastate varude keskmisega, ühinemisele eelnevate aastate kaubanduse struktuuriga ja asjaoludega, mille käigus varud tekkisid. Määruse artikkel 4 lg 3 sätestab, et lõikes 1 nimetatud maksu määr määratakse kindlaks
  12. mail 2004 kohaldatava erga omnes imporditollimaksu määra põhjal ning et riigi ametiasutuste kogutud maksust saadav tulu läheb uue liikmesriigi eelarvesse. Samas tuleb Eesti Euroopa Liiduga ühinemislepingu lisaks oleva ühinemisakti neljanda lisa neljanda peatüki teise punkti kohaselt toodete era- ja riigivarud, mis on ühinemiskuupäeval uute liikmesriikide territooriumil vabas ringluses ja ületavad normaalse lubatud koguse, likvideerida uute liikmesriikide kulul. Kui liikmesriik seda tähtaegselt ei tee, tuleb riigil üleliigse laovaru eest trahvi maksta (vt nt Euroopa Komisjoni määruse nr 60/2004/EÜ art 7). Poola Vabariik esitas 28.06.2004 Euroopa Ühenduse esimese astme kohtusse kaebuse Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ artikli 3, artikli 4 lõike 3 ja lõike 5 kaheksanda taande (kohtuasi T-257/04) ning määruse nr 60/2004/EÜ artikli 5, artikli 6 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 lõike 2 punkti 2 (kohtuasi T-258/04) kehtetuks tunnistamiseks. Kaebustes viidati Euroopa Komisjoni ebapädevusele, meetmete ebapiisavale motiveerimisele ja komisjonipoolsele võimu kuritarvitamisele, kaupade vaba liikumise, kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu, õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ning ühinemisakti rikkumisele. Poola Vabariigi kaebuste rahuldamise korral võivad seega üleliigse laovaru tasu seaduse koostamise ja vastuvõtmise aluseks olevad Euroopa Komisjoni määrused osutuda teatud osas kehtetuteks. Kuna Poola Vabariik ei ole vaidlustanud Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/ 2003/EÜ art 4 lõikeid 1 ja 2, siis ei oma Euroopa Ühenduste esimese astme kohtus käimas olev vaidlus tähtsust selles osas, mis puudutab 01.05.2004 vabas ringluses olevate toodete ülemääraste varude omanikelt maksu tasumise kohustust kui sellist ning ülemääraste varude kindlakstegemise aluseid. Küll aga võib esimese astme kohtus toimuv menetlus mõjutada Eesti 2

(5)3-04-414 halduskohtus lahendamisel olevat asja küsimuses, mis puudutab ülemäärase varu eest nõutava maksu määra kindlaksmääramist (Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ art 4 lg 3). Praeguseks ajaks ei ole Euroopa Ühenduste esimese astme kohus kummaski kohtuasjas veel otsust teinud. Tulenevalt eeltoodust esitas AS * taotluse haldusasjas menetluse peatamiseks kuni Euroopa Ühenduste esimese astme kohtu otsuse jõustumiseni Poola Vabariigi hagis. Põllumajandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet vaidlesid taotlusele vastu.
  1. Tallinna Halduskohtu 13.07.2005 määruse punktiga 1 peatati menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 lg 2 p 4 alusel kuni Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni Poola Vabariigi hagis Euroopa Komisjoni määruse 1972/2003/EÜ osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning puntiga 2 jäeti rahuldamata Põllumajandusministeeriumi taotlus ühte menetlusse liidetud haldusasjade eraldamiseks ja läbivaatamiseks iseseisvate kaebustena. Kohus leidis, et vaidlustatud haldusaktide sisu tõttu on asjakohane Poola Vabariigi kaebus Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003/EÜ peale, mitte aga Euroopa Komisjoni määruse nr 60/2004/EÜ peale, mis reguleerib suhkrusektorit. Veel leidis kohus, et Poola Vabariigi kaebus ei oma tähendust selles osas, mis puudutab põllumajandusministri käskkirjaga ülemääraste varude kindlakstegemist. Küll aga võib Poola kaebuse lahendamine mõjutada ülemäärase varu eest nõutava maksu määra kindlaksmääramist (MTA maksuteadet). Kohtul tuleb muuhulgas selgitada, kas üleliigse laovaru tasu seaduse sätted on vastavuses Euroopa Komisjoni määrusega ja kas määruse sätted on selles asjas kohaldatavad ja kehtivad. Viimast ei saa aga teha halduskohus ise, Euroopa Komisjoni määruse kohaldamata jätmise ja kehtivuse üle otsustab Euroopa Kohus. HKMS § 25 lg-tes 5 ja 6 ning PS §-s 152 nimetatud õigustloovate aktide all ei saa mõista EL- i õigusakte. Samuti ei saa halduskohus võtta seisukohta küsimuses, kas Poola kaebus tuleks rahuldada või mitte. Kui Euroopa Komisjoni määrus osutub teatud osas kehtetuks, tekib küsimus üleliigse laovaru tasu seaduse sätete kohaldamise võimalikkusest selles haldusajas. Kohus leidis, et kui esimese astme kohtus kõnealust vaidlust ei oleks, siis puuduks Eesti kohtul alus kahelda Euroopa Komisjoni määruse osalises, praeguses ja tulevases kehtivuses. Kuna Riigikohus on 20.03.2003 määruses nr 3-3-1-7-03 leidnud, et HKMS § 22 lg 2 p 4 kohaldamine on võimalik ka teistel sättes nimetamata juhtudel, mis mõjutavad õigustloova akti kehtivust, tuleb menetlus peatada HKMS § 22 lg 2 p 4 alusel. Eesti kuulumise tõttu Euroopa Liitu saab HKMS § 22 lg 2 punkti 4 tõlgendada selliselt, et peatamine on lubatud ka Euroopa Kohtu menetluses olevate asjade lahendamise suhtes kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni. Kaebaja ei ole taotlenud esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusaktide toime peatamist ja ka Euroopa Kohtusse kaebamine Euroopa Komisjoni määruse toimet automaatselt ei peata. Seetõttu tuleb kaebajal summa MTA- le tasuda ja väär on MTA seisukoht, et menetluse peatamisel ettevõtja summa tasumine peatub ning riik peab seetõttu Euroopa Liidule makstava trahvi tasumiseks otsima omakorda vahendeid mujalt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Maksu- ja Tolliamet erikaebus es paluti tühistada kohtumäärus menetluse peatamise osas. MTA arvates ei ole kohus analüüsinud võimalust Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohtul, kui tal tekib kahtlus Euroopa Liidu õigusakti kehtivuses, küsida Euroopa Kohtult eelotsus. Menetluse peatamine ei ole põhjendatud ja menetlust on võimalik jätkata. 3
(5)3-04-414
  1. Põllumajandusministeeriumi erikaebuses paluti tühistada menetluse peatamise määrus ja juhul, kui menetluse peatamine on põhjendatud maksuteadet puudutavas osas, tühistada määruse punkt 2 ja eraldada AS * kaebus põllumajandusministri 30.10.2004 käskkirja nr 386 peale eraldi lahendamiseks. Kuigi ÜLTS on välja töötatud Euroopa Komisjoni määruse 1972/2003/EÜ rakendamiseks vajaliku süsteemi loomiseks ja tagamiseks, ei ole seadus määrusega lahutamatult seotud ning seetõttu ei ole ka määruse üksiku sätte õiguspärasuse ja kehtivuse kindlakstegemiseks Euroopa Kohtus algatatud asjas toimuv menetlus asja läbivaatamise võimatust tingivaks asjaoluks. Menetluse peatamisest tingitud viivitus lükkaks õigusliku selguse määramata ajaks edasi ega oleks ka proportsionaalne menetluse eesmärgiga. Kohus ei ole analüüsinud võimalust pöörduda Euroopa Kohtusse eelotsuse taotlemiseks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohtul, kui tal tekib kahtlus Euroopa Liidu õigusakti kehtivuses, küsida Euroopa Kohtult eelotsus. Kohus ei peaks haldusasja menetlemist peatama ja menetlust on võimalik jätkata.
  2. * AS vastus tes paluti jätta erikaebused rahuldamata. Halduskohus peatas menetluse HKMS § 22 lg 2 p 4 laiendava tõlgenduse alusel ja seepärast puudus tal vajadus ka põhjalikumalt analüüsida Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise vajadust. Maksu-ja Tolliameti vastuses nõustuti Põllumajandusministeeriumi erikaebusega. Põllumajandusministeeriumi vastuses nõustuti MTA erikaebusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohus peatas menetluse HKMS § 22 lg 2 p 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib halduskohus menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Ringkonnakohtu arvates ei ole HKMS § 22 lg 2 p 4 kohaldamine käesolevale juhule analoogia korras põhjendatud. Sobivam oleks menetluse peatamise korral toetuda HKMS § 22 lg 1 p-le 3, mis sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Riigikohtu halduskolleegium nõustus analoogilises asjas (25.04.2006 määrus nr 3-3-1-74-05 p 17) ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt HKMS § 22 lg 2 p 4 ei ole kohaldatav ja leidis, et Euroopa Kohtus või Euroopa Ühenduste esimese astme kohtus läbivaatamisel olevat asja on võimalik mõista HKMS § 22 lg 1 p-s 3 märgitud "teise kohtuasjana".
  4. Käesolevas asjas ei ole halduskohus menetluse peatamist piisavalt põhjendanud. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2003 lahendis nr 3-3-1-2-03 ja 27.01.2003 lahend is nr 3-3-1-6-03 andnud HKMS § 22 lg 1 p 3 toodud juhtude hindamiseks järgmised kriteeriumid, mis peavad olema täidetud : "HKMS §-s 22 lg 1 p 3 sätestatud asja läbivaatamise võimatust tuleb mõista kui sellist seost kahe menetluses oleva haldusasja vahel, kus ühe haldusasja kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu. Ka siis, kui teine kohtuasi pole haldusasi või pole tegemist samade protsessiosalistega, võib teises asjas tuvastatud asjaolu olla sama, mida tuvastatakse ka esimese haldusasja 4
(5)3-04-414 läbivaatamisel. Menetluse peatamise nõude kohaldamisel tuleb vältida haldusasjade lahendamise põhjendamatut venimist. Menetluse peatamise tõttu tekkiv viivitus peab olema proportsionaalne peatamise eesmärgiga."
  1. Riigikohtu halduskolleegium on 25.04.2006 määruses nr 3-3-1-74-05 analüüsinud põhjalikult, milline on Eesti halduskohtuniku tegevus juhul, kui tema arvates asjassepuutuva Euroopa Liidu õigusakti sätte kehtivuse küsimuses on juba algatatud kohtumenetlus Euroopa Ühenduste Kohtus. Samuti on selgitatud, kes ja kuidas teostab järelevalvet EL- i teisese õiguse EL-i esmasele õigusele vastavuse üle ning millised on Eesti halduskohtuniku peamised ülesanded EL-i määruse kohaldamist puudutava asja lahendamisel. Käsitletud on ka küsimust, kas ja millal on sellisel juhul menetluse peatamine üldse õigustatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiki nimetatud määruses toodud seisukohti üle korrata ja märgib vaid, et EL- i õigus näeb ette, et menetlus tuleb peatada siis, kui siseriiklik kohtunik kahtleb EL teisese õiguse kehtivuses ja tahab jätta EL- i teisese õiguse kohaldamata. Kohustus taotleda Euroopa Kohtult eelotsust määruse sätete kehtivuse küsimuses eeldab, et siseriiklik kohus analüüsib ja põhjendab, miks tema arvates on alust kahelda EL- i õigusakti kehtivuses. Ainuüksi asjaolu, et kehtivuse küsimuse on Euroopa Ühenduste Kohtus vaidlustanud mõni teine liikmesriik, ei anna veel alust EL- i õigusakti kehtivuses kahtlemiseks ja menetluse peatamiseks. Käesolevas asjas on halduskohus põhjendanud menetluse peatamist vaid asjaoluga, et Poola Vabariik esitas kaebuse ja sellepärast on alust Euroopa Komisjoni määruse kehtivuses kahelda ka Eesti ha lduskohtul. Kui kohus oleks EL- i määruse kehtivuses kahtlemist piisavalt põhjendanud, tulnuks käesolevas asjas kohtul lisaks menetluse peatamisele eelistatult küsida ise eelotsust Euroopa Kohtult.
  2. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse punkti 1 menetluse peatamise kohta ja jätab uue määrusega AS * taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus ei võta halduskohtult võimalust menetluse edasises staadiumis menetlust peatada, kui selleks on alust probleemi faktiliste ja õiguslike asjaolude tõttu, mis võivad täiendavalt ilmneda. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.