) § 63 lg 1 p 4 alusel
p 1, Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 14.2 nõuete rikkumise eest kartseriga 15 ööpäeva. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub eelnimetatud käskkiri tühistada. D.D. leiab, et käskkirja andmiseks puudub õiguslik alus, kuna Tallinna Vangla kodukord ei kohusta kinnipeetavaid sööklas käima. Vanglaametnik hommikuse äratuse ajal kaebuse esitajale mingit eraldi korraldust ei andnud. Ametnik veendus vaid, et kaebuse esitaja oli tõusnud ja riietunud ning voodi korda teinud, antud toimingute kohustus tuleneb kodukorrast. Ta oli heitnud voodi tekile pikali, jope tõmmanud peale ja uinunud ajaks, mil valvur S.Agu tema voodi juurde jõudis. Kaebuse esitaja ei läinud sööklasse, kuna antud kohustus ei tulene kodukorrast ja vanglaametnik nimetatud korraldust kaebajale ei andnud. Kuna ta korra kohaselt oli voodi korrastanud, siis leiab, et ükski eeskirja punkt ei keela teki peal lamada, uinuda ja mitte minna sööklasse, ehkki kodukorra kohaselt on ajaliselt peale hommikust korrastust sööklasse mineku aeg. Ta võib toidust keelduda, ei ole sellist eeskirja, mis kohustaks sööklasse minema ja sööma. Ta sõi sellel päeval blokis, neile on eraldatud söögi valmistamise ja söömiseks eraldi kööginurk. Seetõttu ei pea ennast distsipliini rikkujaks selle juhtumi puhul. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud põhjused, mille alusel kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist, on alusetud ja põhjendamatud. Kaebuse esitaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele tõusta hommikusel äratusel üles. Sellega rikkus kinnipeetav vangla päevakava ja avaldas allumatust vanglaametniku seaduslikele korraldusetele. 15-päevane kartserikaristus määrati D.D.ile seetõttu, et kergem karistus ei ole andnud soovitud tulemust ja kinnipeetav on jätkanud süstemaatiliselt rikkumisi. Vangistusseadustiku § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 14.5 alusel on äratus ette nähtud kell 06.00 ja hommikusöök on ette nähtud kella 06.15. 07.15. Kaebuse esitaja lamas korrapidaja S.Agu saabumisel voodis ja oli uinunud, sööklasse ta ei olnud läinud. Seega rikkus kaebuse esitaja vangla päevakava, kuna äratus tähendab keeldu magada voodis ja päevakava kohaselt ta pidi olema sööklas, aga sinna ta ka oma seletuse järgi ei läinud, kuna magas. Ei vasta tõele, et ta Agu korraldust äratuseks ei andnud.. Et väidetavalt ei saadetud teda sööklasse, ei tähenda korralduse muutmist äratuseks. Päevakava tuli järgida ja mitte uinuda, s.o magada voodis. Rikkumine loeti raskeks üleastumiseks, kuna isik on korra eiraja, temaga vestlused ei anna tulemusi, ka kergema karistuse määramine ei sunni kaebajat käitumist muutma. KOHTU PÕHJENDUSED Kõhus käsitleb esmalt kaebajale distsiplinaarkaristuse õiguspärasust ja seejärel materiaalset õiguspärasust. määramise formaalset
lg 1 p 4 võimaldab
-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristust - kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Vastavalt
lg-le 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Eeltoodust tulenevalt on käskkiri koostatud pädeva ametiisiku poolt, samuti pole ületatud seadusega lubatud karistuse ülemmäära.
Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Antud juhul on distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud vangistusosakonna juhataja Andres Põdra, kes oli ka distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametiisikuks. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tuvastati kaebuse esitaja tegevus -
p-i 1 ja kodukorra p-i 14.2 rikkumine.
Nimetatud õigus oli kaebuse esitajale tagatud, mida kaebuse esitaja ka käsutas. Seda kinnitab 26.10.2004 D.D.i poolt antud seletuskiri, mille võttis kaebuse esitajalt praktikant Enar Pehk. Sündmuse juures oli vanemvalvur N.Smirnov. Kõhus leiab, et distsiplinaarmenetluse viidi läbi menetlus- ja vormivigadeta, mistõttu on vaidlustatud käskkiri formaalselt õiguspärane. Alljärgnevalt analüüsib kõhus käskkirja materiaalset õiguspärasust.
p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 14.2 näeb ette vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel, millest tuleb kinni pidada. Kaebuse esitaja ei täitnud kohustust tõusta ülesse hommikusel äratusel. Ta avaldas allumatust päevakavaga kehtestatud korrale ja eiras vanglaametniku antud korraldust. Ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et temale ei antud lisaks hommikusele äratussignaalile eraldi korraldust tõusta ülesse, et minna vastavalt päevakavale hommikusöögile. 22.10.04.a. koostas järelvalveosakonna ametnik Sergei Agu ettekande ja märkis, et D.D. ei tõusnud hommikul kell 6.15 voodist üles ja ei väljunud sööklasse hommikusöögile. Juhtumi juures viibis vanemvalvur Nikolai Smirnov. Kaebuse esitaja selgitas nii kirjalikult kui ka istungil suuliselt, et ta einestas kambris ja hommikusöögile ei läinud. Vangistusosakonna juhataja A.Põdra koostas distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja tegi kindlaks, et kinnipeetav ei täitnud just nimelt vanglaametniku korraldust tõusta üles äratusel, samas ei täitnud ta päevakava, mis oli temale teada ja täitmiseks kohustuslik.
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma ametniku seaduslikule korraldusele. Tallinna Vangla Kodukorra p 14.2 näeb ette äratuse kell 06.00 ja hommikusöögi kella 06.15-07.15. Kaebuse esitaja ei eita, et ta ei läinud sööklasse hommikusöögile ettenähtud ajal. Kaebuse esitaja väidab, et vanglaametnik ei andnud korraldust minna sööklasse hommikusöögile. Kõhus selgitas kaebuse esitajale istungil, miks eelnimetatud väide ei oma asjas tähtsust. Ettekande kohaselt kell 06.15 D.D. ei väljunud ruumist hommikusöögile, jäi oma tuppa ning seejuures lebas voodil, seega ei tõusnud ülesse. Kaebaja kinnitas, et peale hommikust äratust ta uinus ja kui S.Agu tuli tema juurde, siis ta oli juba tukastanud. Selle ettekande andmete õigsus fikseeriti valvur Smirnovi juuresolekul ja A.Põdra kontrollis faktilisi asjaolusid. E.Oisalu kontrollis vahetult enne asja kohtulikku arutamist, et tegelikult ei olnud kaebuse esitaja teinud ülesse ka voodit, nagu kaebaja eksitavalt väidab. Kõhus leiab, et rikkumine on toime pandud ka siis, kui kaebuse esitaja väidetel ta korrastas küll voodi, kuid jätkas magamist voodis, jope üle tõmmatud. D.D. selgitas kohtus, et valvur oli kontrollinud kõik voodid üle, raputas lamajaid, et veenduda nende ,,elusolekus". D.D. kinnitab, et ta lamas voodis ja oli uinumas, kui märkas S.Agut. S.Agu fikseeris selle fakti ja kell võis olla 06.15, kuid ta ei andnud käsklust minna sööklasse. Vanemvalvur Smirnov oli selle juures. D. kinnitas, et ta tukkus kella 6.30ni ja siis läks oma blokki sööma ja valmistas poest tehtud ostudest ise söögi. Seega loeb kõhus tõendatuks, et D.D. ei täitnud kodukorra nõudeid. Korraldus äratuseks hõlmab kohustust lahkuda ruumist sööklasse, mitte jätkata lebamist voodil, olgu see siis teki all või teki peal. D.D. mitte üksnes ei lebanud voodil, vaid ta magas (uinus) ajal, mil see oli keelatud. Seega ei täitnud kaebuse esitaja päevakava kohustust, mis näeb ette, et hommikuse äratuse järgselt ei tohi jääda voodisse ega uinuda, vaid mina edasi sööklasse. Küsimust selles, et kaebuse esitaja ei oleks saanud aru, et tema voodi juures on vastava nõudmisega S.Agu, ei tõusetu, kuna kaebaja ei ole seletuskirjas toetunud väitele, et ta ei saanud äratuseks korraldust või et ta ei saanud aru, mida ta peab tegema. Kõhus leiab, et D.D. ei tõusnud äratusel allumatusest. Kaebuse esitaja leidis, et kusagil ei ole kirjutatud, et kell 06.15 või peale seda ei tohi magada voodi tekil ja jope üle tõmmatud. Kõhus märgib siinkohal, et vastustaja selgitustele, et D.D.iga on vesteldud märgitud teemal, kaebaja vastu ei vaielnud. Seega oli kaebuse esitaja teadlik, missugused nõuded kehtivad ja kuidas tuleb mõista päevakava. Kodukord on kohustuslik täitmiseks kinnipeetavatele, /.../ja kodukorra p 14.2 sätestab vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel. Seega kodukorras kinnitatud päevakava on kinnipeetavatele järgimiseks kohustuslik. Päevakava kohaselt toimub kell 06.00 äratus ja kell 06.15 - 07.15 hommikusöök. Selle nõude sisuks ongi kohustus peale äratust mitte jääda magama voodisse ja kohustus täita päevakavas märgitud ärkamise nõuet, et asuda täitma järgmist nõuet, so minna sööklasse. Keeld magada või jääda voodisse, on selliselt päevakavasse sisse kirjutatud. Kaebuse esitaja ei käitunud vastavuses kinnipeetavale ettenähtud korraga, mille näol on tegemist distsiplinaarrikkumisega. D.D. algatas vaidluse arusaamises, et temale ei antud konkreetset korraldust minna sööklasse. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et temale ei antud korraldust ärgata. Kohtul puudub alus kahelda, et kaebuse esitajale ei andnud S.Agu korraldust tõusta, et täita ajakava järgnev kohustus. Tõendatud on, et päevakava nõuded olid temale teada ja päevakavas märgitud nõue äratuse kohta ei luba jääda lebama voodisse ega uinuda. Sellele nõudele ta ei allunud. Mingit erikorraldust või luba kaebuse esitajal voodis lebamiseks ei ole saadud. Kui ka ei anta korraldust minna sööklasse, ei tähenda see, et on muudetud korraldust äratuse suhtes. Lisaks selgitab kõhus kaebuse esitajale seotult tema väitega, et sööklasse minemise kohustust ei tulene kodukorrast ja seetõttu ta võis lebada voodis söögikorra ajal. Kodukorra p 14.2 sätestab vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel. Päevakava kohaselt toimub kell 06.15 - 07.15 hommikusöök. Kodukord on kinnipeetavatele kohustuslik järgimiseks, seega ka kodukorras olev päevakava on järgmiseks kohustuslik. Tõendamist on leidnud, et kontaktisik on D.D.ile selgitanud kodukorda, sh et kodukord kohustab kinnipeetavat üles tõusma ja koos saatjaga salgas sööklasse minema. Tallinna Halduskohtu 07.05.2004 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-724/2004 on D.D.ile selgitatud, et ta peab sööklasse minema, olenemata asjaolust kas kinnipeetav sööb või mitte. Seega on kinnitamist leidnud, et kodukord oli kaebuse esitajale käesoleva intsidendi ajaks tehtud selgeks korduvalt, sh kõhtu poolt tehtud otsusega. Ei vasta tõele kaebuse eitaja seisukoht, et tema ei ole teadlik allkirja vastu vangla kodukorra või muude vajalike regulatsioonidega õigusaktidega. Allkirjaleht, mis esitati kohtutoimikusse kinnitab, et 22.11.02.a. on D. saanud tutvuda Justiitsministri 30.11.200.a. määrusega nr 72 Vangla sisekorraeeskiri ja Tallinna Vangla kodukorraga; temale on selgitatud õigusi ja kohustusi. Kaebuse esitaja ei käitunud kinnipeetavale ettenähtud korras, mille näol on tegemist distsiplinaarrikkumisega. Karistuse valikul arvestati rikkuja isiku varasema käitumisega, teo toimepanemise asjaolusid, rikkumise raskust. Kuna D.D. oli varem samaoodi eiranud kohustust ärgata, siis oli temaga viidud läbi selgitavaid vestlusi. Need ei ole andnud tulemusi. Vahetult enne seda juhtumit oli temale määratud karistuseks noomitus, mille käigus taas selgitati, et päevakava ei tohi eirata. Muudeski rikkumistes on läbi viidud vestlused ja vaatamata kõigele ei soovi D.D. korrale alluda ja kui allub, siis valikuliselt. Samasuguses rikkumises määratud noomitus ei avaldanud mõju. Päevakava täitmine on vajalik, kuna korrakohane käitumine vanglas tagab samal ajal ka julgeoleku ja distsipliini. Vastustaja leidis, et kehtivast korrast kinnipidamiseks pidi ta rakendama senisest tõhusamad meetmed ja selliseks sunnimeetmeks on isikule karistuse määramine. Kohus leiab, et karistuse määramisel toimiti proportsionaalsuse printsiipi järgides. Lähtudes eeltoodust tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud (tasutud riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Karin Kalmiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.