) § 63 lg 1 p 1 alusel
p 1, Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) p 14.2 nõuete rikkumise eest noomitusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub eelnimetatud käskkiri tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et käskkirja andmiseks puudub õiguslik alus, kuna Tallinna Vangla kodukord ei kohusta kinnipeetavaid sööklas käima. Hommikul kell 06.00 ärkas ta äratuskella peale üles, tegi voodi korda ja siis heitis uuesti voodi peale pikali ning uinus. Söögikella ta ei kuulnud, kuna oli haige, kõrges palavikus ja olin jäänud uuesti magama. Inspektor Tõrva seletuste peale ta järeldab, et teda justkui käristatakse põhjusel, et ta eiras sööklasse minekut. Vanglaametnik A.Põdra seisis voodi lähedal ja fikseeris ainult fakti kaebaja voodil lebamise kohta. A.Põdra arvates on voodil lamamine rikkumine, kuid kaebaja arvates ei ole. Nimetatud käskkirjas on esitatud süüdistus, et kaebuse esitaja ei tõusnud äratusel, pole esitatud süüdistust, et D.D. sööklasse ei läinud. Ta teab, et ta peab peale äratust minema sööklasse. Kohtuistungil selgitas, et ta ei pöördunud arsti poole, ei ole fikseerinud haigestumist, kuna kulmetusi tuleb ikka ette. Leiab, et põhiküsimuseks on nõuete tõlgendus, kas tal on õigus peale äratust voodi korrastamise järgselt jääda lamama voodi teki peale. Kusagil ei ole kirjutatud, et ta ei või kell 6.15 magada, teha seda korrastatud voodil ja peale tõmmata jope. Ta rikub kodukorda vaid juhul, kui ta oleks maganud teki all. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud põhjused, mille alusel kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist, on alusetud ja põhjendamatud. Kaebuse esitaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele tõusta hommikusel äratusel üles, korralduse andis A.Põdra ja selle juures oli praktikant E.Pehk. D.D. seda asjaolu ei vaidlustanud ja ta on püstitanud probleemi, millest tuleb nõue mitte magada peale äratust. E.Oisalu oli koosolekul, kus A.Põdra tegi ettekande D.i ja teiste kinnipeetavate samasisulise rikkumise kohta, kuna oli tekkinud probleem, et kinnipeetavad eiravad äratust. Samal päeval oli palju rikkumisi ja iga rikkumine arutati üle. Noomitus määrati D.D.ile seetõttu, et intsident on olnud korduv. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on kindlaks tehtud, et kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku korraldust üles tõusta, millega rikkus päevakava. Kinnipeetav eiras tahtlikult hommikust äratust ega tõusnud voodist, vaid jätkas magamist. Vangistusseadustiku § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Kui D.D. magas, ta ei reageerinud ärkamiseks antud korraldusele, jätkas magamist ka ajal, mil pidi olema sööklas, siis kinnitab ta oma sõnadega, et ta ei ärganud, s.o ei järginud päevakava nõuet. Kodukorra p 14.5 alusel on äratus ette nähtud kell 06.00 ja hommikusöök on ette nähtud kella 06.15. - 07.15. Seega rikkus kaebuse esitaja Tallinna Vangla päevakava. D.D. on ise kinnitanud, et ta jätkas magamist ja seda ajal, mil päevakava ei näinud ette magamist. D.D. mainis, et temaga vestles kontaktisik (mõtleb ilmselt praktikanti) ja selgitas rikkumist. Samas D.D. oleks saanud haigusseisundi ära märkida koheselt, kui see oleks olnud põhjuseks. Tema suhtes oli eelnevalt varasemate rikkumiste käigus piirdutud vestlusega, seega peab mitmete selgituste tulemusel isikule olema teada, missugust käitumist nõutakse. Sööklasse ta ei läinud ja selles osas paluti seletuskirja lõppu märkida põhjus, kuna vanglas on kehtestatud kord, et kõik peavad olema söögiajal sööklas, omaette peetakse arvestust ja kontrolli kinnipeetavate tervise üle juhul, kui kinnipeetav ei soovi söökla toitu. Toit on seejuures rangelt arvel. Selle selgituse D.D. lisas vangla töötaja palvel, kuna alati tuleb selgitada välja põhjused, kui isik ei söö. Vanglatöötaja I.Tõrva palus selgitust, kuna tema kohustus oli välja selgitada söögile mitteilmumise juhud ja põhjused, seega oli küsimus esitatud ja palutud vastata mitte põhjusel, et teda süüdistati sööklasse mitteilmumise eest. Noomituse põhjustas vanglaametniku seadusliku korralduse eiramine tõusta üles äratusel, kuna ta eiras nii päevakava nõudeid, ka seaduslikku korraldust. KÕHTU PÕHJENDUSED Kohus käsitleb esmalt kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise formaalset õiguspärasust ja seejärel materiaalset õiguspärasust.
lg 1 p 1 võimaldab
-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena noomitust. Vastavalt
lg-le 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Eeltoodust tulenevalt on käskkiri koostatud pädeva ametiisiku poolt, samuti pole ületatud seadusega lubatud karistuse ülemmäära.
Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Antud juhul on distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud vangistusosakonna juhataja Andres Põdra, kes oli ka distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametiisikuks ja kes isiklikult viibis sündmuste juures. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tuvastati kaebuse esitaja tegevus
Kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukord näeb ette p 14.2 päevakava tööpäevadel ja hommikusele äratusele 06.00 järgneb hommikune tualett ning voodite korrastamine, vastavalt 06.0006.15. Peale märgitud aega 06.15-07.15 viibib kinnipeetav hommikusöögil.
Nimetatud õigus oli kaebuse esitajale tagatud, mida kaebuse esitaja ka käsutas. Seda kinnitab 21.10.2004 D.D.i poolt antud seletuskiri, mille võttis kaebuse esitajalt praktikant Enar Pehk. Seletuskirjas sai isik esitada kõik seisukohad, mis ta pidas oluliseks. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse viidi läbi menetlus- ja vormivigadeta, mistõttu on vaidlustatud käskkiri on formaalselt õiguspärane. Alljärgnevalt analüüsib kohus käskkirja materiaalset õiguspärasust, st sisulist õigsust.
p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 14.2 näeb ette vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel, milles on kehtestatud ka päevakavas nõue, mille kohaselt 06.00 on ettenähtud äratus ja 06.15 - 07.15 hommikusöök. Kaevatavas käskkirjas on esitatud süüdistus, et kinnipeetav eiras päevakava ja ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust tõusta üles äratusel Kaevatavas käskkirjas ei ole esitatud süüdistust, et kaebuse esitaja ei läinud sööklasse sööma. Kuna kohtuistungil käsitleti vastustaja poolt ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei läinud sööklasse sööma, siis kohus võtab ka antud asjaolu kohta seisukoha. Kaebuse esitaja väitis, et ta ei läinud sööklasse hommikusöögile ettenähtud ajal. Kaebuse esitaja väidab, et kaevatud käskkirjas on esitatud süüdistus vaid, et kaebuse / esitaja ei tõusnud üles. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et kaevatud käskkirjas on esitatud süüdistus seotult kaebuse esitaja magamisega ajal, mil ta pidi olema ärganud, teinud hommikutualeti ja korrastanud voodi. Seda on selgitanud ka vastustaja esindaja ning vaidlust märgitud küsimuses ei ole. Kaebuse esitaja peale kell 06.15 ei olnud tõusnud voodilt üles, mistõttu ei saanud ta kell 06.15 sööklasse ettenähtud ajal sööma minna, mis kinnitab, et D.D. ise on tunnistanud voodis magamise fakti ajal, kui tema eluruumis teostas kontrolli A.Põdra. Kui peale korraldust äratuse kohta kinnipeetav seda ikkagi ei teinud, siis ei saanud keegi teda selleks sundida jõuga, vaid rikkumine fikseeritakse. D.D. sai aru, et A.Põdra suhtles temaga vahetult, seda kinnitab D.D.i enda seletus, et ta siiski nägi, kuidas A.Põdra ja E.Pehk seisid tema voodi juures ja ,,fikseerisid" kõike. Kohus leiab, et kaebaja väide, et A.Põdra ei nõudnud päevakava täitmist, on paljasõnaline. Kui kaebuse esitajale jäi sündmuskohal midagi arusaamatuks, oleks ta pidanud seda vahetult selgitama A.Põdrale, kes ei seisnud tema juures põhjuseta ja kaebaja sai sellest väga hästi aru. Erinev arusaam küsimuses, kas kodukorras on olemas keeld lamada peale äratust voodis või selline keeld puudub, ei õigusta D.D.i käitumist, kuna vangla päevakava tähendust ja nõudeid antud küsimuses oli selgitatud enne seda juhtumit korduvalt. Kaebuse esitaja 17.03.2005 kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole ta rikkunud vangla päevakava. Kaebaja väite kohaselt ta tõusis kell 06.00 üles, tegi voodi korda ja heitis voodi peale uuesti pikali, kuna oli haige. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et D.D. oli haige, ei ole leidnud kinnitust; kui märgitud põhjus oleks põhjustanud voodis lamamise, siis sai D.D. koheselt anda vastava seletuse. Kaebaja kinnitab ise, et ta seda ei teinud ja haigust ei fikseerinud ka muul viisil. Kaebusele lisatud materjalidest ja kohtuistungil esitatud seletustest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks 21.10.2004 arsti juures käinud või nõudnud vanglaametnikult palavikku alandavat tabletti. Kohus leiab, et D.D. ei tõusnud äratusel allumatusest. Kaebuse esitaja leidis, et kusagil ei ole kirjutatud, et kell 06.15 või peale seda ei tohi magada voodi tekil ja jope üle tõmmatud. Kohus märgib siinkohal, et vastustaja selgitustele, et D.D.iga on vesteldud märgitud teemal, kaebaja vastu ei vaielnud. Seega oli kaebuse esitaja teadlik, missugused nõuded kehtivad ja kuidas tuleb mõista päevakava. Kodukord on kohustuslik täitmiseks kinnipeetavatele, /.../ja kodukorra p 14.2 sätestab vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel. Seega kodukorras kinnitatud päevakava on kinnipeetavatele järgimiseks kohustuslik. Päevakava kohaselt toimub kell 06.00 äratus ja kell 06.15 - 07.15 hommikusöök. Selle nõude sisuks ongi kohustus peale äratust mitte jääda magama voodisse ja kohustus täita päevakavas märgitud ärkamise nõuet, et asuda täitma järgmist nõuet, so minna sööklasse. Keeld magada või jääda voodisse, on selliselt päevakavasse sisse kirjutatud. Kaebuse esitaja ei käitunud vastavuses kinnipeetavale ettenähtud korraga, mille näol on tegemist distsiplinaarrikkumisega. Kaebuse esitaja on veel leidnud, et seletuskirja kirjutas ta vanglatöötaja ütluste järgi ja ettekannet kaebajale ei tutvustatud. Kohus leiab, et nimetatud väide ei leidnud tõendamist. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et 21.10.2004 on D.D.ilt võetud seletus intsidendi kohta, milles kaebaja tunnistab, et ta ei kuulnud kella. Nimetatud väidet ei saanud kaebaja kirja panna vanglaametniku ütluste järgi, vaid pidi ise aru saama ja teadma, milles tema rikkumine seisnes. E.Oisalu selgitas, miks oli esitatud küsimus söögikorra vahele jätmise kohta ja selles osas on asja arutamise käigus selgitus leitud. Kuna vangla peab iga söögikorra vahele jätmise üle arvestust ja toit on rangelt arvel jms eelnevalt äramärgitud põhjused, siis selle tõttu oligi sama seletuskirja võtmise raames välja selgitatud põhjus, miks D.D. jättis söögikorra vahele. Lähtudes eeltoodust tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud (tasutud riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kända. Karin Kalmiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.