lg 2 annab õiguse nõuda vangla direktori loal isikliku CD -mängija või sülearuvuti saamist ja käsutami selleks, et kinnipeetav saaks kasulikult veeta vaba aega ja samas aitavad need vahendid positiivselt arendada, et vangla saavutaks kinnipidamise eesmärkidest tulenevalt isiku ümberkasvamise. Kui ta saab teha tööd oma ema firma jaoks, siis ta on kontaktis välismaailmaga ja samas valmistub ta ette naasmiseks ühiskonda, et enam mitte kalduda kuritegevusele. 1) personaalarvuti on vajalik, kuna ta saab teostada OÜ Keeltekoolile vajalikke töid. Tema ema N. Ž. on Keeltekool OÜ omanik ja ta saab anda pojale töid, mis on kasulik koolile ning samal ajal annab võimaluse pojale töötamiseks kinnipidamise ajal. Tallinna vanglal ei ole piisavalt võimalust D.D.i tööle rakendamiseks. Kaebaja selgitustel oli ta enne kinnipidamist töötanud ema firmas ja saaks seda teha jätkuvalt vangistuse ajal. Ta märkis ära taotluses, et arvuti käsutamisel teeb ta tööd Keeltekooli OÜ-le ja selliselt areneb tal isiklik vastutus, mis omakorda tagab võimaluse adapteeruda ühiskonnas peale vangistusest vabanemist. Tegevus arendab tööharjumusi ja distsiplineerib kinnipeetavat, mis teenib
Ta saavutab iseiseivalt eriettevalmistuse, mis vastab Tallinna Vangla Kodukorra p 21.20 eesmärgile. 2) Pleieri käsutamiseks oli esitatud taotlus põhjendusega, et kuulata Ameerikas väljatöötatud programmi, mis mõjutab inimese psühholoogiat, leevendab probleeme ja rahustab. Ema avaldu on märgitud, et pojal oli probleeme narkootikumidega, mistõttu ema otsib võimalusi poega neist võõrutada. Ema on programmi katsetanud ja ta leidis, et see saab avaldada pojale eranditult positiivset mõju- programm mõjutab tervist, stabiliseerib ja tõstab tuju; inimene muutub rahulikumaks ja tasakaalukamaks. Lisana esitas ta programmi teadusliku kirjeldus, Special Report, lisainfo saamise võimalus interneti aadressil. Ka see taotlus on kooskõlas
Ta saab käsutada spetsiaalset programmi, see on vajalik ajutegevuse arendamiseks, samas õpib ta inglise keelt. D.D. esitas taotluse juurde tõendid rahaliste vahendite olemasolus, et tasuda elektrienergia kulutused, vormistatud oli vormikohane avaldus elektriseadme käsutamiseks. Asja kohtulikul arutamisel tugines D.D. täiendavalt Euroopa Vangla reeglistikule väites, et selle 4 osa p 65 p d ja p 66 annab täiendavalt selgitused õiguseks rahuldada tema taotlus, kuna see aitab täita eelkõige kasvatuslikku eesmärki. Tema taotlus ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. Kui tema ema soovib, et poeg saaks täiendavalt teraapilist tuge, siis jääb arusaamatuks, kuidas selline taotlus ei ole põhjendatud. Tema käitumine oli enne taotluse esitamist juba paranenud ja tal puudusid pikka aega distsipliini rikkumises karistused; ta on esitanud käesolevaks ajaks asudes Murru Vanglas taotluse koolis õppimiseks. Samas esitas ta Murru Vanglale taotluse pleieri ja sülearvuti käsutamise loa saamiseks. Kuna tema kinnipidamiskoht sageli vahetub, siis Tallinna vanglas viibimise ajal on temale vajalik eriloa taotluse lahendamine ka Tallinna vangla poolt. Eeldab, et Murru Vangla tema taotluse rahuldab. Firmale ei ole võimalik tööd teha arvutiklassi külastades ja vastustaja esindajal puudub ülevaade tegelikust olukorrast. Tema ema saaks arvutis trükitud tekstid korrektuuridega saata vanglasse ja seejärel ta trükiks need juba korrektuuride alusel arvutis ümber. Vanglas pakutakse tööd, mis ei ole seotud intellekti arendamisega ja antud juhul oleks temale meeldiv töö ühendatud kasulikuga. Ta ei pea sportima või leppima raamatukoguga, arvutiklassiga, kui on valikuvõimalus ja olemas alternatiiv. Euroopa Vangla reeglistik võtab soovitustes aluseks kinnipeetava erandlikku seisundit arvestavalt. Vangistatud isik on traumeeritud, ta vajab täiendavat psühholoogilist tuge ja iga vanglaväline tugi, mis ei kahjusta kinnipeetavat, peaks olema vangla poolt käsutatud, mitte tõrjutud. Distsipliini tagab eelkõige kinnipeetava rakendamine meeldivale ja kasulikule tegevusele. Vangil peab olema garanteeritud side oma perekonnaga ja lähedastega. Vangide õiglase kohtlemise põhimõtetega on kooskõlas harivate, kasvatuslike, moraalsete ja vaimsete vahendite rakendamine ja lähtudes kinnipeetava individuaalsetest vajadustest. Individuaalset lähenemist kinnipeetavale Tallinna vanglas ei võimaldata, tema ei ole saanud tutvuda ka nn individuaalse täitmiskavaga. Kui ta tutvus isikliku toimikuga, siis seda dokumenti seal ei olnud. Tutvunud põgusalt kavaga leiab, et ka märgitud dokumendi kohaselt on ette nähtud temale sobiva tegevuse leidmine. Vastustaja Tallinna Vangla Taotlus jäeti rahuldamata, kuna arvestati D.D.i käitumist vanglas, vangla reaalseid võimalusi ja taotletud esemest tulenevaid ohtusid. D.D. ei ole suutnud kinni pidada vangla kodukorraga seatud päevakavast ning ta ei ole täitnud teisi kinnipeetavale pandud kohustusi, mistõttu ei ole usutav, et D.D. suudab täita kodukorra nõudeid, kui temale võimalda käsutada sülearvutit või CD mängijat. Taotlejat on korduvalt käristatud distsiplinaarkorras; vaatamata sellele, et temale on vangla kodukorra nõudeid selgitatud, on D.D.il praktiliselt igal päeval esitada asjakohatuid kommentaare, ta jätab sageli nõuded täitmata mitmesugustel ettekäänetel. Ühteaegu ei ole vangla kasvatuslike eesmärkidega kooskõlas, et kinnipeetav, kes ei allu kehtestatud reeglitele, käsutaks taotletud vahendeid. Kui ta ei täida reegleid, siis tekib oht, et ta ei suuda kinni pidada vahendite käsutamisel ühisreeglitest, mis ei luba häirida kaaskinnipeetavaid ja vangla töötajaid; tema tähelepanu hajub veelgi ning päevakava täitmine satub ohtu. Tallinna Vanglas on hakanud levima keelatud esemetemobiiltelefonide - käsutus. Mobiiltelefonide käsutamisel kuritarvitatakse omakorda pleierite kõrvaklappe ja sisejulgeoleku huvides kaalutakse hoolega iga taotluse puhul, kas loa andmine on võimalik. Vangla direktor peab tagama siserahu vanglas ja ta on pädev hindama realiteete. Kui D.D. on esitanud samasuguse taotluse Murru Vanglas, siis teises vanglas taotluse rahuldamine ei anna automaatselt õigust eriloal käsutatavate esemete lubamiseks Tallinna Vanglas. Lisaks uuris juhtkond koos vangla psühholoogiga D.D.i erivajadusi ja leidis, et kinnipeetava suhtes ei ole seda tuvastatud Tallinna Vanglas viibimise ajal. Vangla psühholoogilt saadud andmetel ei ole D.D.il erivajadusi tervislikest aspektidest lähtudes; ema poolt saadetud programm ei ole vangla spetsialisti hinnangul D.D.ile sobiv. D.D.i ema on hariduselt filoloog, mitte spetsialist. Kinnipeetava vanemal on võimalus teha ettepanekuid, kuid tema ei saa vangla juhtkonna või spetsialisti eest langetada kinnipeetava suhtes tehtud otsuseid. Vanglas töötamiseks on vajalik, et kinnipeetav ise avaldaks selleks soovi ja esitaks taotluse. D.D. ei ole esitanud töötamiseks avaldust. 09.11.04.a. Tallinna Vangla direktor otsustas taotluse mitte rahuldada.
lg 2 kohaselt vangla direktori loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video-või helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende käsutamine ei riku vangla sisekorda ega häiri teisi isikuid. Kuni kinnipeetav ei allu vangla kodukorrale, siis ei vasta ta eriloa andmise tingimustele. Välismaailmast ei ole D.D. selle tõttu eraldatud ning eelkõige tuleb vastu võtta vangla poolt pakutud võimalusi. Täiendavalt kaebuse esitaja kohtukaebuse väidetele selgitas esindaja, et D.D. saab töötada vanglas, kuid need tööd, mis vangla pakub, ei ole temale meelepärased.
alluks kehtivale korrale; töötakistust temale tehtud ei ole, kuid ta põlgab vangla poolt pakutud tööd ja väidetav soov teha tööd ema firmas, on võimalus minna kergema vastupanu teed. Kaebaja kirjeldatud viisil töötamine ema firmale on kaebaja poolt läbi mõtlemata ja kui ta ei saa käsutada internetti, siis jääb arusaamatuks, missuguseid väidetavaid ülesandeid ta täidaks. Kui tema väidetel ema on kirjutanud arvutis valmis tekstid ja ta ise korrigeerib neid, siis tekstide saatmisel vanglasse nende veelkordseks ümbertrükkimiseks ei ole erilist efekti koolile. Selline selgitus töötamise vajaduse kohta ei ole veenev. Arvuti käsutamine on võimalik ka ilma individuaalse sülearvuti eraldamiseta. Kaebaja soovil saaks ta käsutada arvutiklassis arvuteid taotluse alusel, kuid ta ei ole vastavat taotlust esitanud. D. D.D.il on võimalus õppida, kuid ta ei esitanud sooviavaldust. Õppimine on arendav tegevusg samuti võimalus käsutada arvutit arvutiklassis, kus valitseb distsipliin; igasugune töötamine arendab' vastutustunnet. Tallinna Vangla poolt pakutav vastab
eesmärkidele. Vanglal on piisavalt arvuteid, kuid interneti käsutamine toimub vangla töötaja juuresolekul. Neid võimalusi, mis vangla saab võimaldada ja näeb ette isiku arendamiseks ja ümberkasvamiseks, et täita
Vanglas on D.D.i tervislikku seisundit jälgitud ja kontrollitud; ka psühholoog kontrollis viidete alusel programmi ning leidis, et programm ei ole sobilik D.D.ile. D.D. vajab distsiplineerimist, seejärel on võimalik esitada uus taotlus. Vastavalt isiku arenemisele tagatakse võimaluste piires eriloa alusel lubatud esemete kasutuselevõtt. Kaebaja on võõrdunud narkootikumidest, mis on positiivne tulemus; distsipliinirikkumised tulenevad iseloomust ja kasvatamatusest, mis tähendab, et isik peab hakkama harjutama käitumisharjumusi, et täita vanglas kehtivaid nõudeid. Kaebaja viidatud Euroopa vangla reeglistik on soovitusliku iseloomuga ja Tallinna vangla järgib neid vastavalt materiaalsetele ja organisatsioonilistele võimalustele. KÕHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUS Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
lg 1 tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Eesmärgi saavutamiseks on vanglas vajaliku korra saavutamiseks sätestatud nõuded, mille täitmise kaudu kinnipeetav suunatakse õiguskuulekale käitumisele. Kohus nõustub D.D.i väitega, et vangla direktoril on õigus otsustada, kas ta annab eriloa kinnipeetaval isikliku raadio, televiisori, video- või helikassettmagnetofoni või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme käsutamiseks ja et otsuse langetamisel tuleb direktoril järgida seaduse eesmärki. Märgitust ei saa aga teha järeldust, et direktor on kohustatud eriloa andma taotlust kaalumata põhjusel, et
Otsuse hindamisel tuleb kontrollida, kas diskretsiooni käsutati eesmärgipäraselt, proportsionaalselt, kas ei ületatud diskretsiooni piire, võrdse kohtlemise ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ( HKMS § 19 lg 6). Kohus kontrollinud kaebuse asjaolusid ja kohtule esitatud dokumente leiab, et asja otsustamisel neid nõudeid ei rikutud. Kohus leiab, et vastustaja on mitmekülgselt kaalunud taotluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Tallinna Vangla direktor on pidanud nõu administratsiooni teiste töötajatega ja leidis, et 1) Tallinna vangla juhtkond arvestab taotluse mitterahuldamisel D.D.i senist käitumist nii vahistatuna kui ka kinnipeetavana Tallinna Vanglas. Inspektor kontaktisiku vahendusel on võimaldatud D. D.il tutvuda isikliku toimikuga, kuhu on paigutatud iseloomustav materjal millest nähtub korduv karistamine distsipliini rikkumiste eest. Juhtkond ei ole veendunud, et D. D.D. suudab päevakava ja teisi kinnipeetavale pandud kohustusi täita omades sülearvutit ning pleierit. Vastustaja esindaja selgitas, miks puudub usaldus, et D.D.i eelnevat käitumist arvestades ei ole võimalik säilitada vangla siserahu ega saavutada kasvatuslikke eesmärke, mis tulenevad
2) selgitati täiendavalt, et Tallinna vangla vangistusosakonna psühholoogil ei ole andmeid kaebaja erivajaduste kohta. Kohus nõustub vastustaja antud selgitustega ega korda neid üksikasjalikult. D.D. on teadlik, et vahetult enne taotluse esitamist (25.10.04) olid tal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis märgivad ära erinevaid rikkumisi seotult kodukorra nõuetest mittekinnipidamisega. Vangla hindab teda kui kehtivale kodukorrale mittealluvat isikut. D. D.D. leiab, et ta hakkab temale meeldiva tegevuse saamisel käituma korrektselt. Ta tunnistab, et 07.01.04.a. oli teda käristatud näiteks omavoliliselt selleks mitte ettenähtud ajal meditsiiniosakonda mineku eest, ta ei kandnud ka nimesilti; 14.01.04.a. käristati teda põhjusel, et ta läks loata II sektsiooni ja rikkus vanglas lubatud liikumise nõudeid; 25.10.04.a. käristati distsipliinirikkumise eest käskkirjaga nr 1426-d, kuna ta ei täitnud nõudeid äratusel (tlk 42-44) ja käesoleval ajal asudes Murru Vanglas on samuti fikseeritud distsipliini rikkumine. D.D. ise leiab, et ta on asunud paranemise teele ja üleastumised ei ole rasked. Kohus nõustub vangla esindajaga, et kinnipeetav ei ole suuteline andma oma käitumisele enesekriitilist ja adekvaatset hinnangut. Kohus nõustub, et märgitud andmed ja korduv distsipliini rikkumine iseloomustab kinnipeetavat ja võimaldab prognoosida, kuidas ta on suuteline käituma, kui kinnipeetavale eraldatakse taotletud vahendid. Kuna on põhjendatud oht, et D.D. ei suuna oma käitumist õigesti, siis vangla juhtkond leidis põhjendatult, et ei ole võimalik saavutada taotletavate vahendite lubamisega ei kasvatuslikku eesmärki ega tagada vangla siserahu. Esmalt tuleb õigustada oma käitumisega usaldust käsutada taotletavaid vahendeid nii, et ei oleks seatud ohtu vangla siserahu, samas ei oleks D.D. ise hõivatud tegevusega, mis hajutab ta tähelepanu, mis on vajalik kehtiva kodukorra täitmiseks. Vanglas pakutavad võimalused enesetäiendamiseks on D.D. jätnud käsutamata ja ta valib vaid temale meelepärase. Vangla juhtkond on otsuse tegemisel lähtunud isiku käitumisele hinnangut andes
Seadus märgib ära loa andmisel kui nende esemete käsutamine ei riku vangla sisekorda ega häiri teisi isikuid. Üldjuhul seaduses eeldatakse, et lubatud esemete käsutamine arendab kinnipeetavat. Sõltuvalt esemest ja kinnipidamisasutuses valitsevast konkreetsest olukorrast, kinnipeetava isikust, võib olla eseme lubamine ja käsutamine piiratud, kuid selle käsutamiseks võib loa andmisest keelduda. Kuna D.D. kodukorra reegleid ei austa, siis puudub põhjendatult usaldus ja CD pleieri lubamisel võib saada kahjustatud teiste isikute rahu ja sisejulgeolek. Tallinna Vanglal on tekkinud probleem keelatud mobiiltelefonide levimisest ja keelatud käsutamisest, mille tõkestamiseks otsitakse väljundeid. Pleieri lubamisel on võimalus kuritarvitada kõrvaklappe mobiiltelefoni käsutamiseks, mistõttu kaalutakse hoolega iga eseme käsutuseks loa andmise juhtumit. Vangla sisejulgeoleku huvides on viia miinimumini riskid, mis võiksid soodustada mobiiltelefonide ebaseaduslikku käsutamist ja takistada kontrolli seotult telefonide käsutamisega. Seega on olemas reaalne oht, et eriloa alusel esemete käsutusse andmisel ei ole kas kinnipeetav ise võimeline tagama sisekorda või kuritarvitatakse temale lubatud eset teiste isikute poolt. Kuigi D.D.ile tundub, et Tallinna Vanglas on võetud põhimõtteline hoiak keelata eriloa alusel lubatud esemete käsutamine, ei ole väide vastavuses tegeliku olukorraga. Tallinna Vangla on selgitanud probleemi ja lähtuda tuleb reaalselt kujunenud olukorrast. Vangla sisejulgeoleku tagamine on direktori ülesanne ja tema on pädev hindama faktiliselt kujunenud olustikku. Kuna Tallinna vanglas on eriloa saamisel seatud sisse range kontroll, ei tähenda see ebaseaduslikkust. Kinnipeetaval, kes on allumatu, on enam eeldusi mitte kinni pidada kehtestatud reeglitest. D.D.i isikust tulenevalt leiti, et temale reeglite selgitamine ei ole olnud piisavalt tulemuslik ja esemed võivad hajutada ka tema tähelepanu sedavõrd, et ta ei järgi kodukorra nõudeid. Kuna on oht, et tema tähelepanu hajub senisest enam, siis võib see põhjustada uusi rikkumisi. Euroopa Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele R
) selle alusel kehtestatud Tallinna vangla kodukord. Need eesmärgid reeglistikus ei ole erinevad muudest õigusaktidest tulenevatest eesmärkidest. Kaebaja viidatud vangide kohtlemise põhimõtted p 65 ,,d" soovitavad, et vangidele pakutakse võimalust arendada vabanemisj argset kohanemist kergendavaid võimeid ja oskusi. D.D.ile ei ole keeldutud õppimise võimaluse käsutamisest, arvuti käsutamise oskusi saab arendada õppeklassi arvutitel, võimalus on saada tööd, mis distsiplineerib, vajadusel saab isik tegeleda spordiga, olemas on raamatukogu. D.D. on alles käesolevalt Murru Vanglas esitanud avalduse õppimiseks. Kaebuse esitaja ise leiab, et ta neid võimalusi ei pea sobivateks, mis ei tähenda, et Eesti kinnipidamisasutuse vangidele, sh D.D.ile, ei oleks tagatud võimalus ennast arendada vastavuses p ,,d" soovitusega. Kinnipidamiseeskirjade väljatöötamisel peab silmas pidama, et elamistingimused ei alandaks inimväärikust, vähendataks vangistuse mõju psüühikale ja vanglaelu ei tohiks erineda elust vabaduses määral, et see võiks alandada eneseväärikust, vähendada isiklikku vastutust; vangide ja perekondade huvides säilitatakse ja tugevdatakse sidemeid sugulaste ja ühiskonnaga ( p 65 nõuded). Eelmärgitud eesmärkidel tuleb kõiki vajalikuks peetavaid kasvatuslikke, harivaid, moraalseid, vaimseid ja muid vahendeid rakendada vastavalt vangide individuaalsetele vajadustele- p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.