) § 28 lg 2 ja lg 2. ning Rahandusministri 14.11.96.a. määrusele nr 85 tuginedes, et tähtajaks tagastamata enammakstud maksusummalt tuleb tasuda intresse ja seda iga viivitatud päeva eest 0,06 % päevas. Seega intress 1141 päeva eest on 102 427, 60 krooni. Ülejäänud tagatisraha summas 89 469 krooni tagastamiseks oli OÜ X sunnitud pöörduma kohtusse ja see summa tagastati peale seda vabatahtlikult menetluse kõigus haldusasjas nr 3-424/2003 30.01.03.a., kuid ka nimetatud summalt jättis inspektuur intressi tasumata, mille suuruseks on 31 939, 60 krooni, s.o 595 päeva eest. Kokku tuleb tasuda intressidena 134 367, 20 krooni.
p 8, § 10 lg 1 p 1, § 28 lg 2 ja lg 2.1 alusel ja rahandusministri määruse nr 85 alusel palus kaebaja temale välja maksta intressidena õigeaegselt tagastamata tollimaksudelt 134 367. 20 krooni. TA Tallinna Tl tegi otsuse 21.11.03.a. nr 1.1/547 Vastavalt Rahandusministri määrusele 04.03.02.a. nr 37 (Tagatise esitamise, käsutamise ja vabastamise kord ning tagatissumma määramise metoodilised alused) § le 60 on tagatisraha/tagatissumma käsitletav kui kaubalt tasumisele kuuluda võiva maksusumma ja esialgselt deklareeritud maksusumma vahe.
lg 2 tulenevalt ei ole tegemist maksuga
mõttes ja pretensioon jäeti rahuldamata. 31.05.01.a. ja 15.06.01.a. TA Tallinna Tl leidis, et TvMS § 14 lg 3 kohaselt kui tollil on tarvis imporditud kauba tolliväärtuse määramine edasi lükata, on importijal õigus saada oma kaup tollist kätte juhul, kui ta on tasunud tollile tagasitse nende maksude täielikuks tasumiseks, millega kaup maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku määramist. Tollinspektuur oligi määranud tasumiseks kohustuslikud tagatissummad . TvMS § 13 kohaselt on importija kohustatud andma tollile kogu teabe, mida toll tolliväärtuse määramiseks nõuab. Korduvatele päringutele OÜ X andmeid ei andnud. Kehtinud Käibemaksuseaduse § 28 lg 8 alusel oli Tallinna Tl sunnitud pöörduma järelpärimisega eksportija riigi, s.o Soome Vabariigi tolliasutuse poole ja sealt saadud andmetest nähtus, et OÜ X oli deklareerinud iga kaubapartii ainult ühe arve alusel, mis ei kajastanud kauba tegelikku hinda. Vähem makstud käibemaksu sissenõudmiseks tegi Tallinn Tl OÜ-le Xle 2 ettekirjutust 28.08.98.a. nr 5/1427 ja 22.04.99 nr 5/823. Esimese summa tasus OÜ X vaistuvaidlematult ja aktsepteeris seega Soome tollasutuse andmete põhjal määratud kaubaühiku hinda. Teise ettekirjutuse vaidlustas ta kohtus ja Tallinna RK otsusega 02.04.01 Tallinna Tl ettekirjutus 22.04.99 nr 5/823 tunnistati seadusevastaseks. Kuid kohtuotsuses ei seatud kahtluse alla tolli nõuet käibemaksu sissenõudmise osas. Tegemist oli menetluseveaga. Ettekirjutus sisaldas kähe deklaratsiooni alusel tasutud tagatissummat ja toll aktsepteerib selle tõttu tagatissummade tagastamise nõuet. Tagastada lubati viie otsuse alusel makstud tagatissummast (149 607 kroonist) 60 138 krooni (149 607- 89 469) . Kaebaja taotlus. 1) Tunnistada Tallinna Tl otsus 21.11.03.a. nr 1.1/547 õigusvastaseks, kuna vastustaja keeldub ebaseaduslikult tasumast
tulenevalt intressi. 2) Kohustada vastustajat tasuma intress ja mõista välja kaebaja käsuks tekitatud kahjuna intress summas 134 367, 20 krooni. Kaebuse esitaja seisukohad Tallinna Tollinspektuuri otsustega nr 5 07.04.98.a.; nr 7 14.04.98; nr 8 14.04.98; nr 9 14.04.98 ja nr 1500/10 21.04.98.a. kohustati OÜ Xt tasuma kohustuslikud tagatissummad imporditavalt kaubalt arvestatava impordimaksu tagamiseks kokku summas 149 607.- krooni. OÜ X tasus maksusumma 30.04.1998.a. Kehtinud Tolliväärtuste määramise seaduse § 15 lg 2 sätestas, et täiendavalt ilmnenud asjaoludel on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust 3 aasta jooksul peale tolliväärtuse määramist. Tolliinspektuur oleks pidanud hiljemalt 30.04.01.a. tagatismaksu tagastama, kuid ei teinud seda. OÜ -le X oli samas selgunud, et tollimaksu tagatis oli määratud ebaseaduslikult ja ta esitas Tallinna Tl-le 15.06.01.a. pretensiooni kirjaga 5.1719 A ja samal päeval maksis vastustaja temale tagasi 60 138.- krooni, jättis tagastamata 89 469.-krooni. Intressi ebaõigesti sissenõutud summalt ei tasunud. Tagatismaksu summas 98 469 krooni tagastas vastustaja siis, kui ta esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse haldusasjas nr 3-424/2003 ja vastustaja kandis raha kaebuse esitajale üle 30.01.2003.a. Kuid ka sellelt summalt ei tasunud vastustaja intressi. 21.11.2003 jättis vastustaja rahuldamata pretensiooni ning põhistas oma seisukohad ebaõigesti ja leidis alusetult, et tagatissumma ei ole maks. OÜ X leiab, et tagatissumma on maks, kuivõrd seda nimetatakse võimalikuks maksude vahesummaks ning selle tasumist nõutakse reaalses rahas; Xle tekitati kahju summas 134 367, 20 krooni. Tagatisraha määramise ajal kehtinud Tolliseaduse § 1 p 13 on tagatis tolli rahuldav rahalise kattega dokument tollivõlast tuleneva maksusumma tasumiseks. Seega on üheselt selge, et tagatise näol on tegemist maksuga , sest tagatis on võimalik vormistada maksuks kui selleks on objektiivsed põhjused või see tagastada, kui need puuduvad.Vastustaja jättis täitmata seaduse nõuded ja OÜ X käsitleb seda kui enammakstud maksu.
Maksu kinnipidaja peab tagastama enammakstud maksu koos intressidega ja seda
Tähtajaks tagastamata enammakstud maksusummalt tuleb kahju hüvitamiseks tasuda intress ja seda iga viivitatud päeva eest 0,06 % päevas; toll võlgneb 30.01.03 seisuga Xle 134 367, 20 EEK. Maksu-ja Tolliameti seisukohad 1) Tagatis ei ole maks. Kaebuse alusena asja arutamise käigus täiendavalt viidatud viidatud
Tallinna Tl tegi 07.04.98.a., 14.04.98.a. ja 21.04.98.a. OÜ-le X tagatise märamise otsused, mille alusel tuli Xl tasuda 30.04.98.a. tagatist summas 149 607 krooni. Tl poolt määratud tagatissumma näol ei ole tegemist maksuga ja lähtudes tagatise määramise ajal kehtinud TS § 1 p 13, § 42 lg 2 p 9 , lg 5 , § 49 lg 1 ja
sätetest on kaebajale selgitatud, et tagatise nõudmine ei ole maksussumma sissenõudmine, vaid tagatist nõutakse põhjusel, et kui isikul võib tekkida maksuvõlg, siis tagatis garanteerib, et riik saab maksusumma juhul, kui isikul tekib maksuvõlg. Maksukorralduse seaduse kohaselt ei ole tagatissumma maks, mistõttu ei laiene
Ka MTA puuduks õigus nõuda intressi juhul, kui isik maksab tagatissumma peale ettenähtud tähtpäeva. Kaebajalt sissenõutud tagatissumma ei ole maks ka Rahandusministri 23.04.2004.a. määruse nr 94 «Tagatise esitamise, käsutamise, vabastamise kord ning tagatise suuruse määramise ja arvutamise alused" (Kord) § 14 pl tulenevalt. 2) Kaebuse esitajalt nõuti tagatise tasumist seaduslike otsustega. Kaebuse esitaja poolt oli deklareeritud imporditud kauba hind palju odavam, kui teiste importijate poolt deklareeritud samasuguse kauba hind ning tollil tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebuse esitaja poolt deklareeritud kauba maksumus ei vasta tegelikkusele ja toll asus kontrollima deklareeritud tolliväärtuse õigsust, et tagada tekkida võivast tollivõlast tuleneva maksusumma tasumine ning lükata imporditud kauba tolliväärtuse lõplik määramine edasi. Tagatise võtmise ajal kehtinud TVMS § 14 lg 3 sätestas võimaluse kauba kättesaamise vajadusel maksta tollile tagatis. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud tagatise määramise otsuseid ja tasus maksusumma selle imporditud kauba hinna pealt, mille ta ise oli deklareerinud ning lisaks tagatise tolli poolt määratud summas. 3) Toll on peale tagatise võtmist tegelenud deklareeritud tolliväärtuse õigsuse kontrollimisega. Teostati mitmeid järelkontrolli toiminguid: 09.06.98.a. tehti päring Helsingi tollipunkti selgitamaks välja, millise hinnaga deklareeriti OÜ X poolt Eestisse imporditud kaup Soomest ekspordiks. Vastus saadi 03.07.98.a. 28.08.98.a. koostati kontrolli tulemusena ettekirjutus nr 5/1427, millega määrati kaebajale täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 419 918 kr, mis tulenes kaebaja poolt imporditud kaupade madaldatud hinnaga deklareerimisest. Ettekirjutusi ei vaidlustatud ja kaebaja tasus maksusumma. 02.10.98.a. tehti järjekordne päring Helsingi tollipunktile ja vastus saadi 16.11.98 . 28.12.98.a. koostati ettekirjutus Merita Bank Tallinna filiaalile, et saada andmed OÜ X a/a kohta. 15.12.98.a. koostati päring Tallinna JIMA-le et saada teada, missugustes pankades omab OÜ X a/arveid. Vastus saadi 21.12.98.a. 15.02.99 saadeti Tallinna Linnakohtu registriosakonnale tellimisfaks ja paluti väljastada B-kaardi koopia. 08.04.99 anti esindajale V.Tambekile üle kutse tulla Tallinna Tl-i 19.04.99.a. 22.04.99 tehti järelkontrolli tulemusel ettekirjutus ja määrati täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 1 055 222 krooni. OÜ X vaidlustas ettekirjutuse ja Tallinna RK otsusega tühistati ettekirjutus. 23.05.01.a. ei andnud RK Loakogu asjale menetlusluba. 29.04.99 koostati Tallinna JIMA päring ja paluti andmeid OÜ X kohta. Vastus saabus 04.06.99. Vastuses oli teade, et OÜ X kaotas raamatupidamise dokumendid 1998 a septembris ühest ruumist teise kolimisega ja toll oli sellest tulenevalt oma uurimistes pärsitud ega saanud deklareeritud tolliväärtuse õigsust kontrollida. 29.04.99 koostati Tallinna JIMA päring, et saada infot OÜ-s X läbi viidud revisjonitulemuste kohta. 06.05.99 koostati ettekirjutus ERA Pangale . 24.05.99 saadeti vastus, mille kohaselt OÜ X omab arveid ja saadi ka väljavõtted arvetest. Seega tegeleti deklareeritud tolliväärtuse õigsuse kontrollimisega, kuid takistuseks oli raamatupidamise dokumentide kadumine ja esindaja ei suutnud selgitusi anda, kuidas toimus imporditud kauba eest tasumine, millises ulatuse oli kauba eest tasutud ning millises tasumata, ka seda mitte, milline makse kauba eest oli sooritatud. 4) Tagatissumma pealt ei tasuta intresse. 4 Kuna tagatissumma ei ole maksusumma, siis ei maksta tagatissumma pealt intressi. Lisaks selgitab, et tolliväärtuse lõpliku määramise edasilükkamisele võib toll nõuda tagatist ka muudel juhtudel. Näiteks nõuti 1998.a. (ka praegu) tagatist tollilao pidajalt (TS § 40 lg 5), samuti pritsipalilt (TS § 41 lg 4). Oleks mõeldamatu, et kui tolliladu tegevuse lõpetab, tekib riigil kohustus tasuda tollilaole koos tagatisega sellelt tasutud intress, ka see, kui peale tollitransiidiprotseduuri lõpetamist peaks toll koos tagatise tagastamisega tasuma printsipaalile tagatise pealt intresse. Tagatis on eelduseks, et tolliladu saaks tegutseda, samuti eelduseks, et kaebuse esitaja saaks oma kauba tollist kätte ja võiks seda tollist sõltumatult käsutada ja käsutada. Intresside eesmärgiks ei ole hüvitada isikule seoses rahasumma aravõtmisega tekitatud kahju. Kui tagatisssumma pealt tuleks tasuda intresse, tuleks tasuda neid maksuhalduri eelarvekuludest. Hetkel aga riigieelarvest maksuhaldurile intresside tasumiseks eraldi raha ei eraldata. Intressid makstakse vastava maksuliigi laekumiste arvelt, mitte konkreetse maksuhalduri eelarvekuludest. Palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad ja otsus Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1) Kaebuse esitaja väitel nõudis Tallinna Tl alusetult importmaksu tagatist summas 149 607 krooni, kusjuures kolme aasta jooksul oli Tallinna Tl-il õigus import(tolli)maksu korrigeerida, kuid seda ei tehtud. Peale kolme aasta möödumist ja peale kaebuse esitamist Tallinna Halduskohtule tagastas tolliinspektuur enammakstud tollimaksu lõplikult alles 30.01.03.a. Maksu-ja Tolliamet tagastas tagatisraha hilinemisega ega vaidle sellele faktile vastu. Vastustaja möönab, et Tallinna Tl 15.06.01.a. kirjas nr 5.1/1917 A esitatud selgitused ei olnud piisavad põhjendamaks tagatissumma hilisemat ülekandmist, kuid vormivigade tõttu ei ole kaebuse esitaja kohtusse pöördunud. Nähtuvalt materjalidest ja protsessiosaliste selgitusest teostas Tallinn Tl ajal, mil OÜ-lt X oli võetud tagatis, imporditud kaupade tolliväärtuse järelkontrolliga seotud menetlustoiminguid, et lõplikult tõendada kaupade importimisel näidatud kauba hinna tegelikust väiksemana deklareerimine eesmärgiga maksta vähem käibemaksu. 28.08.98 oli koostatud OÜ-le X ettekirjutus nr 5/1427, millega kohustati kaebajat tasuma täiendavalt käibemaksu summas 480 487 krooni ja X tasus selle summa. 22.04.99 oli tehtud ettekirjutus nr 5/823, mis on aga tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.01.a. otsusega haldusasjas nr II-3/95/2001 põhjusel, et Tallinn Tl oli rikkunud menetluskorda. Kaebuse esitaja taotlus jäi ebaselgeks ja kohus andis kaebuse esitajale lisaaja, et kaebuse esitaja saaks võtta seisukoha, kas ta soovib esitada kahjunõude seotult tagatisraha õigeaegse üle kandmata jätmisega OÜ-le X. Esitatud nõue kohustada vastustajat arvestama kaebaja käsuks intressi või mõista välja kahjuna intress, on sisuliselt kohustamiskaebus, millest ei nähtu, kas kaebuse esitajal tekkis kahju vastustaja tegevusetusest, kui ta jättis põhjuseta tagastamata tagatisraha. 08.02.05.a. kohtuistungi tulemusel esitanud lõpliku nõude ja leiab, et MTA on kohustatud arvestama OÜ X käsuks intresse summas 149 607 kroonilt alates 30.04.98.a. kuni 15.06.01.a. ning intresse 89 469 kr ajavahemikul 16.06.01.a kuni 30.01.03.a. eest lähtudes
tulenevatest alustest ja seda ta nimetab tekitatud kahjuks. Kaebuse esitaja selgitas läbi kehtinud ja kehtiva
mõistetele tuginedes, et vastustaja argument intressi mittetasumises põhineb väärale eeldusele. MTA leiab ekslikult, et tagatis ei ole maks vastavalt kas siis TvMS § 14 tulenevalt, 1998.a. kehtinud
Kaebaja leiab, et tagatis tuleb tunnistada maksuks. Kuna tegemist on maksuga, siis
lg 1 tulenevalt maksuhaldur on kohustatud arvestama enammakstud summalt tema käsuks intressi. Vastustaja vastuväite kohaselt ei ole Tallinna Tl nõudnud ei maksuotsusega ega vastutusotsusega maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma tasumist. Vaidlust ei ole küsimuses, et Tallinna Tl tegi 07.04.98.a., 14.04.98.a., 21.04.98.a. OÜ-le X tagatise määramise otsused ja kaebaja tasus 30.04.98.a. tagatist summas 149 607 krooni. Tagatise suuruse või selle tasumise õigusvastasust ei ole tuvastatud ja kaebuse esitaja kinnitab, et ta jättis vastava vaidlustuse esitamata ning tasus tolli poolt nõutud tagatisraha. Kehtinud Tolliseaduse (TS) ja Maksukorralduse seaduse (
) sätetest tulenevalt määras Tl tagatissumma. TS § 1 p 13 kohaselt oli tagatis tolli rahuldav rahalise kattega dokument tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise tagamiseks. TS § 42 lg 2 p 9 kohaselt on üheks tollivormistuse käigus läbiviidavaks tolliformaalsuseks kas impordimaksude tasumine või tagatise esitamine tollile. TS § 42 lg 5 kohaselt ei lõpetatud tollivormistust enne tollivõlast tuleneva maksusumma tasumist või tagatise esitamist tollivõla tasumiseks. Vastavalt TS § 49 lg 1 saab tekkida võiva tollivõla tagamiseks toll nõuda teda rahuldavat tagatist. Tagatist nõutakse põhjusel, et isikul võib tekkida maksuvõlg ning tagatise olemasolul saab riik maksusumma juhul, kui isikul tekib maksuvõlg. Kaebaja tasutud tagatissumma eesmärk oli tagada, et riik saaks kätte tekkida võivast tollivõlast tuleneva maksusumma . Kehtiva
lg 1 kohaselt juhul, kui maksukohuslane on tasunud, temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse alusel suurem maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt tema käsuks intressi. Intressi arvestatakse alates enammakstud summa maksuhalduri pangakontole laekumise või maksuhalduri poolt tehtud tasaarvestamise päevast kuni enammakse tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Märgitud põhimõte ei ole muutunud võrreldes eelmise
samasisulise õigusnormiga. Kõhus nõustub vastustaja seisukohaga, et ta ei ole nõudnud kaebajalt maksuotsuse või vastutusotsusega maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma tasumist. Maksuseadusest või maksukorralduse seadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded võib jaotada: l)maksukohustus; 2)maksu kinnipidamise kohustus; 3)õigus enammakse tagasisaamiseks (tagastusnõue) 4)kolmandate isikute kohustused maksuvõla tasumiseks 5) maksukohuslase kohustused tasuda intressi, sunniraha, asendustäitmise kulusid. Maksukohustus tekib seaduses sätestatud alustel ja tingimustel, maksukohustus lõpeb maksukohustuse täitmisega või tasaarvestamise teel või maksukohustus jääb täitmata aegumise tõttu. Enammakse tagastamine tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma. Tagastamise asemel on võimalik taotleda tasaarvestamist. Kuna tagatise nõudmine ei ole maksusumma sissenõudmine, siis ei saa kaebaja oma nõudes tugineda enammakse tagastamist sätestavatele normidele, mille puhul on õigus nõuda intresse. Kuna pretensioonile vastusena koostatud otsus 21.11.03.a. nr 1.1/547 sisaldab keeldumist mitte rahuldada intressinõuet, siis ei riku seadusele vastav otsus kaebaja õigusi ega põhjusta ka kahjut. Kaebaja väited, et talle tekitati kahju Tallinna Tl ebaseaduslike otsustega nr 5,7, 9 ja 15001/10 , ei saa kõhus arvesse võtta, kuna otsuseid ei ole ta vaidlustanud ja puudub kohtuotsus, millega oleks tunnistatud otsused seadusevastaseks. OÜ X on tuginenud kaebuses haldusasjas nr 3-424/03 väitele, et tagatisraha maksmist nägi ette kehtinud TvMS § 14 lg 3 ja OÜ X tasus Tallinna Tl-le tagatisraha summas 149 607 krooni. Ka sellest nähtub täiendavalt, et OÜ X tunnistab tagatisraha tasumise seaduslikkust. Vaidlustanud on kaebaja tolli tegevust varasemalt põhjusel, et TvMS § 15 lg 2 sätestas, et täiendavalt ilmnenud asjaoludel on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust kolme aasta jooksul pärast tolliväärtuse määramist. Toll oli tolliväärtuse korrigeerinud ega teinud tagatisraha osas otsust, mistõttu pretensiooni alusel tagatisraha tagastati. Kõhus leiab, et tollil oli vaja TvMS § 14 lg 3 tulenevalt edasi lükata tolliväärtuse lõplik määramine ja seetõttu nõuti sisse tagatis tasutud käibemaksu ja tolli poolt arvestatud käibemaksu vahe suuruses summas, OÜ X sai kauba tollist kätte peale määratud tagatise tasumist, siis ei nõutud tagatise otsusega mitte täiendavalt maksu tasumist, so täiendavate impordimaksude tasumist, vaid tagatissumma kandmist tolli arvele. Tagatise võtmise ebaseaduslikkust ei ole kaebaja tõendanud. Tagatise suuruse aktsepteerimisel kaebuse esitaja poolt ei saaks ta väita, et ta on riigile tasunud midagi enam, kui see seadusega oli ette nähtud. Tagatise nõudmise aluseks oli tolli põhjendatud kahtlus kauba tolliväärtuse õigsuses ja toll otsustas lükata TvMS § 14 lg 3 alusel tolliväärtuse lõpliku määramise edasi ning võtta tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise tagamise tarvis tagatist. Kehtinud TvMS § 15 lg 2 kohaselt täiendavalt ilmnenud asjaoludel oli tollil õigus korrigeerida tolliväärtust 3 aasta jooksul pärast tolliväärtuse määramist ja kaebuse esitaja on ka ise leidnud, et hiljemalt 30.04.2001.a. oleks tagatis tulnud OÜ-le X tagastada. Seega aktsepteerib kaebaja tolli õigust tagatise osas tagastamiskohustuse tekkimisele kolme aasta möödumisel. Tagatisraha tagastamist on kaebuse esitaja tollilt nõudnud õigustatult, millele vastustaja vastu ei vaidle. Kuid kaebajal ei ole õigus nõuda seda kui enammakstud maksusumma tagastamise nõudena ja juba seetõttu langeb ära õigus nõuda intressi. Intresside tasumise kohustust sätestas 2001 aastal (30.04.01.a )
ja sellest sättest ei tulenenud maksuhalduri kohustust tasuda maksumaksjale intressi juhul, kui möödub tolliväärtuse korrigeerimise aeg. Vaidluse käigus ei ole selgunud, et mõni maksusumma oleks nõutud sisse vääralt ja sellelt on jäänud arvestamata intress. Viiteliste vormivigade tõttu ei ole kaebuse esitaja vastustaja vastust vaidlustanud ja nõustub, et ta ei ole kohtusse pöördunud põhjusel, et saata asja taasläbivaatamisele vorminõuete tõttu . Kõhus nõustub vastustajaga, et tagatissummalt ei tasuta intresse.
lg 2 tuginemine ei ole aluseks nõude rahuldamisele.
lg 3 tulenevat ettekirjutuse alusel suuremat maksusummat ei määratud,
Vaidlust ei ole küsimuses, et peale 30.04.01.a. tagatismaks tuli tagastada ja vastustaja on sellega hilinenud. Kuna aga vastustaja viivitas mitte enammakstud maksusumma tagastamisega, siis ka sellest tulenevalt peale märgitud aega tekkinud viivitus ei anna alust nõuda intressi lähtudes kui nõudest, mis tugineb enammakstud maksusumma normidele. Kaebuse esitajale oli antud kõhtu poolt aeg, et ta täpsustaks, kas ta esitab nõude seotult tagatismaksu hilinemisega ülekandmisest OÜ-le X alates 30.04.01.a. kahjunõudena. Kohtusse oli kaebuse esitaja pöördunud seotult konkreetse pretensiooni lahendamisega ja esitatud pretensioon ei tuginenud nõudele, milles oleks palutud lahendada küsimus tagatise hilinemisega tagastamisest kahjunõudeid reguleerivate sätete alusel. 29.06.04.a. (tlk 61) esitatud kaebuse täpsustuse kohta selgitas kaebaja, et esitatud kahjunõue ei ole siiski taotlus kahjunõudes summas 303 491.-krooni, vaid ta näitlikustab kohtule, misssugused võimalused olid kaebajal raha käsutamiseks normaalse äritegevuse korral. Kohtuistungil 20.09.04.a. kõhus kontrollis, miks kaebuse esitaja väljastas postiga 29.06.04.a. täpsustuse kahju hüvitamiseks summas 303491.-krooni ja kui kaebuse esitaja soovib kaebuse nõudeid muuta, siis tuleb tasuda täiendav riigilõiv. Kaebuse esitaja jäi seisukohale, et kahju suurus on võrdne intressi nõude summaga 134 367, 20 kr (tlk 81). Eksitavalt esitas kaebaja kahju-arvestamise juurde ka 10.09.04.a. aruandluse lisad, mis võivad selgitada ettevõtlusele tekitatud kahju nõuet ja on esitatud eraldi kaebusena teises haldusasjas. Kõhus andis täiendava aja kaebuse esitajale, kuid kaebuse esitaja ei esitanud kohtule kahju hüvitamise nõuet. Selleks, et kõhus saaks rahuldada kahju hüvitamise nõude, peaks ta tuvastama kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanud teo õigusvastasuse ja kahju tekitanud süü. Kaebuse esitaja seostas jätkuvalt nõude konkreetse vaidlustatud otsusega. Kõhus jääb seisukohale, et vastustaja keeldumine tasuda intressinõue ei tulene seadusest, ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta kahju. Isegi kui tõlgendada kaebuse esitaja tahet nõuda kahju RVS sätete alusel lähtudes väitest, et vastustaja ei tagastanud koheselt kolme aasta möödumisel tagatisraha ja kaebuse esitajal on tekkinud kahju, tuli kaebuse esitajal tõendada, et talle tekkis kahju. Intressi konkreetses summas arvestamisest keeldumine ei selgita kohtule, missugune kahju tekkis. RVS ei defineeri kahju mõistet. Kahjuna võime mõista igasuguse halduse õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud negatiivseid tagajärgi isiku varalises seisundis. Kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varalise kahju hõlmab kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise juhud, või kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, kahju hüvitamise nõuete esitamiseks vajalikud kulud. Saamata jäänud tuluna võiks käsitleda käsu, mida isik oleks saanud vastavalt asjaoludele, kui temale ei oleks kahju tekitatud. Hüvitist võib nõuda ka saamata jäänud tulu eest, mis seisneb kasusaamise kaotuses. Kui kaebuse esitajal oleks tekkinud kahju tagatisraha mitteõigeaegsest tagastamata jätmisest, siis puuduks tarvidus esitada intressinõue
alusel. Kaebuse esitaja nõudeõiguse hulka kuulub nõudeõigus iseseisval alusel esitada kahjunõue. Kaebajal on PS § 25 tulenevalt õigus nõuda ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.. Intressinõude esitamine sõltuvuses konkreetse vastustaja lahendiga ei samastu kahju esitamise nõudega ka siis, kui kaebuse esitaja nimetab keeldumist tasuda intresse tekitatud kahjuks. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, mille kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebuse esitaja ei võimaldanud kohtul kontrollida tema varalist seisu võrdluses seisuga, kui temale oleks koheselt tagastatud tagatisraha. Märgitu tõttu nõustub kõhus vastustaja seisukohaga, et kuigi kaebuse esitaja ei suutnud oma nõudeid formuleerida üheselt mõistetavana ning ebaselgete nõuete tõttu kõhus kontrollis ka võimalikku kahjunõuet ja vastustaja andis vastavalt oma seisukohad, on kõhus seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja isegi kaebuse laiendaval tõlgendamisel puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse esitaja majandustegevus on soikunud ja äriühingu OÜ X juhatuse liige V.Tambek on esitanud Tallinna Halduskohtule EV-i vastu kahjuhüvitamise nõude (haldusasi nr 3-491). Kaebuses märgiti, et OÜ X oli sunnitud majandustegevuse lõpetama. Ettevõtte väärtus võrdub praktiliselt tema raamatupidamisväärtusega 2001 a seisuga 320 891.krooni. Nähtub, et tegevus oli peatatud alates 1998.a. oktoobrist. Teises haldusasjas kaebuse esitaja esindaja V.Tambek nõuab kahju, mis väidetavalt saabus ettevõtte majandustegevusele ja ettevõtte müügiväärtuse langusega seotult Tallinna Tl tegevusest, sh ka tagatisraha ebaõige nõudmise motiivil ja tagastamise tõttu hilinemisega. OÜ X ei esitanud kohtule andmeid, millest nähtuks, et tagatisraha hilinemisega tagastamisest tekkis kahju, mis ei piirdu intressisummaga . Otsuse 21.11.03.a. nr 1.1/547 intressinõude rahuldamata jätmine põhjustas kaebuse, millega kaebaja palub kõhtu kaudu välja mõista tasumata intress. Kaebuse esitaja ebaõigluseta seisund taastati tagatisraha ülekandmisega, s,o tagajärgede kõrvaldamisega. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja kaebuse mitterahuldamisel kannab kohtukulud HKS § 92 lg 1 tulenevalt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja kända jäävad kantud kohtukulud, s.o tasutud riigilõiv 4031.- kroonija õigusabitasu 7500 krooni. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 , § 31, § 92 lg 1 kõhus OTSUSTAB: Jätta OÜ X kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so 24.03.05.a. otsuse teinud halduskohtule. Kui teate esitaja tähtaja jooksul apellatsioonkaebust ei esita, loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Karin Kalmiste kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.