TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-412/05 (uus nr. 3-05-767) Otsuse kuupäev 16.01.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X.X i kaebus Eesti Riigi vastu läbi Rahandusministeeriumi kahju 4402.59 krooni hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 09.01.2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja X.X; Vastustaja: Rahandusministeerium, esindaja peaspetsialist X.X Resolutsioon Jätta X.X kaebus Eesti Vabariigi vastu läbi Rahandusministeeriumi kahju kr. 4402,59 nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 16.01.2006 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Asja materjalide kohaselt on X.X ile mõistetud Tartu Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 02.05.1997 välja Eesti Vabariigilt 43930.00.- krooni. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on muudetud 27.01.1998 nimetatud kohtuotsust ning vähendanud moraalse kahju hüvitust ning tühistati linnakohtu otsus osaliselt põllukultuuridelt saamatajäänud 88.000.- kroonise tulu osas ning saadeti selles osas asi uuesti linnakohtule arutamiseks. X.X on vaidlustanud (haldusasi 3-165/05, sellest eraldatud haldusasi 3-302/05) Tartu Halduskohtus rahandusministeeriumi toimingut, so rahandusministeeriumi keeldumist kaebajale kohtuotsusega määratud rahasumma väljamaksmist, kohustada summa 14.530.- välja maksta ja viivist 11187.- krooni seoses kohtuotsuse täitmata jätmisega. Kohtumenetluse käigus on rahandusministeerium kandnud vastavalt jõustunud kohtuotsusele välja mõistetud summa kaebaja arvele. Kaebaja on täiendanud kaebust nõudes viivise ja intressi väljamaksmist ning esitanud kahju nõude täiendavalt kr. 21969,36 summa osas lisaks põhikahjule. Halduskohus on eraldanud kaebuse kaheks eraldi menetletavaks haldusasjaks, milles haldusasjas nr. 3-165/05 on tagastatud 21.09.2005 kohtumäärusega X.X kaebuse, milles on taotletud seoses jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmisega viivist 11 aasta eest 11.187.- krooni ning lõpetatud menetlus rahasumma 14.530.- väljamõistmise nõudes , kuna rahandusministeerium on rahasumma üle kandnud. Haldusasjas nr. 3-302/05 on halduskohus kohtumäärusega 04.07.2005 lõpetanud menetluse kahju hüvitamise nõudes seoses kaebetähtaja möödumisega. Kohtumääruses on leitud, et X.X on taotlenud kahju hüvitamist kr. 21969,36, mis on talle tekitatud
- aastal ning kaebus on esitatud 28.06.2005, seega hiljem kui seda võimaldab Riigivastutuse seadus. X.X on esitanud uue uuest asjaolust tingitud kaebuse kahju hüvitamise nõudes , milles lähtub rahandusministeeriumi poolt 20.05.2005 tema arvele kantavast summast ning leiab, et kuna vastustaja on viivitanud kohtuotsuse täitmisega l
- aasta jaanuarist kuni maini 2005 , on selle aja jooksul vastavalt statistikaameti kirjale tarbijahinna indeks muutunud 30,3% võrra, mistõttu on 14.530.- krooni väljamaksmisega viivitamisel tekitatud talle kahju kr. 4402.59 , mille väljamõistmist kaebaja antud haldusasjas taotleb. Kaebaja on seisukohal, et rahandusministeerium on rikkunud tema õigusi seoses temale kohtu poolt väljamõistetud summa väljamaksmise viivitamisega. Kaebaja taotleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kahju kr. 4.402.59.- krooni. Vastustaja esindaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei olnud teadlik kohtuotsusest, mistõttu ei saanud ka kaebajale vastavat summat üle kanda. Antud juhul ei ole tegemist kahju tekitamisega, kaebaja on viidanud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksile, mis ei tõenda kahju olemasolu. Vastustaja esindaja möönab, et rahandusministeeriumi ametnik on ekslikult vastanud kirjaga 28.03.2005 nr. 4-4/3669 kaebajale, et puudub võimalus 14.530.- krooni väljamaksmiseks, kuid hilisemalt kohtumenetluse käigus on summa kaebajale üle kantud - 20.05.
- Samas on kirjalikus seisukohas vastustaja väitnud, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohtu seisukohad: Kaebuses on viidatud ringkonnakohtu otsuse jõustumisele 27.01.1998, millest tulenevalt on kaebaja arvates käesolevas asjas tingitud vastavalt tarbijahinna indeksile (kaebaja poolt esitatud tarbijahinna indeksi tabel , so. 30,3% tl. 32 ) tekkinud kahju nõue kr. 4402.59 kuni kohtuotsuse täitmiseni 20.05.
- Kuna vastustaja on kaebaja väidete kohaselt viivitanud õigusvastaselt kohtuotsuse täitmisega l998.a. jaanuarist kuni 2005.a. maini, on kaebajale tekitatud kahju - õigeaegselt 14.530.- kroonise rahasumma väljamaksmisel oleks olnud suurem väärtus kui 20.05.
- Tartu Ringkonnakohus oma 27.01.1998 otsusega muutis Tartu Linnakohtu 02.05.1997.a. otsust moraalse kahju hüvitamise osas ja tühistas otsuse põllukultuuridelt saamata jäänud tulu nõude osas ning saatis selles osas asja uuesti lahendamiseks samale kohtule. Tartu Ringkonnakohtu otsuses on kohus X.X i ja Eesti Vabariigi apellatsioonikaebuste lahendamisel arvestanud asjaoluga, et Tartu Linnakohtu 02.05.1997.a. otsusega on kaebaja kasuks välja mõistetud 14.530.- krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on alles 10.03.2005 pöördunud X.X rahandusministeeriumi poole seoses kohtuotsuse täitmisega ning esialgselt on rahandusministeerium vastanud ekslikult 28.03.2005 kirjaga nr. 4-4/3669, et puudub alus nõude väljamaksmiseks, kuid nimetatud toimingu vaidlustamise käigus Tartu Halduskohtus haldusasjas 3-165/05 on esitanud Rahandusministeerium kohtule teatise, et 20.05.2005 on Rahandusministeerium kandnud X.X arvele hüvitise summas 14.530.- krooni. (toimik 3-165/05, tl. 19). Antud juhul on kaebus esitatud kohtule 14.09.2005 kahju nõudes kr. 4402,59 , mis tulenes ringkonnakohtu otsuse jõustumisest 27.01.1998, mil kaebajal on õigus tekkinud saada 14.530.krooni, seega on kohus lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks tulenevalt HKMS § 9 lg 4, mille kohaselt on kaebus esitatud mitte hiljem kui kümne aasta jooksul arvates toimingu sooritamisest (tegevus või tegevusetus). 4402,59 kroonine kahju kuulub kaebaja väidete kohaselt väljamõistmisele seoses 14.530.- krooni hilisema väljamaksmisega. Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RVS) §7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3 , 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda ise haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui see puudutab isiku õigusi. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tähenduses ei teki hüvitusnõuet, kui kahju on või oli võimalik kõrvaldada või vältida kaebajal endal. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu sellisesse olukorda, mis oleks võimalikult sarnane olukorraga, milles kahjustatud isik oleks tõenäoliselt siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise nõude üheks eelduseks Riigivastustuse seaduse kohaselt on , et vastustajaks on avaliku võimu kandja. Samas on vaja tuvastada, kas vastustaja on kaebaja suhtes toiminud õigusvastaselt (tegevus, tegevusetus), kas rikutud on kaebaja subjektiivseid õigusi ning kas õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Antud juhul on tuvastatud kohtuistungil , et kaebajale ei olnud selge ringkonnakohtu 27.01.1998 otsuse sisu ja resolutiivosa . Kaebaja väidete kohaselt oli ta välja lugenud kohtuotsusest, et ringkonnakohtu otsusega on tühistatud esimese astme kohtu otsus. Kaebaja on saanud kohtuotsuse sisust aru hilisemalt ning pöördunud rahandusministeeriumi poole 10.03.2005 nõudes 14530.00.- krooni väljamaksmist jõustunud kohtuotsuse alusel. Esialgselt on küll rahandusministeerium vastanud eitavalt, kuna ka rahandusministeeriumi ametnik ei ole õigesti välja lugenud kohtuotsuse sisu, mida ka vastustaja esindaja kohtuistungil möönab. Rahandusministeerium on täitnud oma kohustuse 20.05.
- Kuna kaebaja ei ole ise pöördunud õigeaegselt jõustunud kohtulahendiga vastava organi poole rahalise hüvitise nõudes, ei saa pidada rahandusministeeriumi toimingut (tegevus,tegevusetus) õigusvastaseks 1998.a. seoses rahalise väljamakse viivitamisega. Käesoleval juhul on täitmata kahju hüvitamise nõude eeldused ning kohus on jõudnud järeldusele, et kaebajal oleks olnud võimalik pöörduda varasemalt riigiasutuse poole oma nõudega. Antud juhul on kaebaja suhtes taastatud endine olukord, seega kaebaja on saanud hüvitise vastavalt kohtuotsusele ning täiendava hüvitise nõudmiseks puudub seaduslik alus. Eeltoodu alusel ja lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks