32 mõttes. Elamu teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramisele on
sätestatud erisätted.
1 kohaselt võib ostueesõigusega maad erastada nimetatud seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 l
51, mis sätestab, et elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist. ORAS jõustus 20.06.1991. Maa looduses eraldamise aktist nähtub, et vaidlusalune maa on kaebaja õiguseelnejale EEK-le ,,Karksi“ eraldatud 03.07.1987, so. enne ORAS-e jõustumist. Samuti tuleneb Õismäe tee 1, 3 krundi plaani väljavõttest, et nimetatud õiguspäraselt eraldatud maa hõlmab osaliselt (umbkaudu 1/2 ulatuses) vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist maaüksust. Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus jaguneb kaheks ligikaudu võrdse suurusega kolmnurga kujuliseks maa-alaks, mis kuulusid vastavalt Õismäe tee 1, 3 majavalduse ja Õismäe tee 9 majavalduse krundi hulka. Seega kuulus Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus osaliselt kaebaja kui elamuomaniku õiguspärases kasutuses oleva maa hulka, mistõttu selle maa äravõtmine elamu teenindamiseks vajaliku maa määramisel oli õigusvastane. 3 Riigikohtu halduskolleegiumi (edaspidi RKHK) 24.01.2003 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-5-03 on rõhutatud asjaolu, et
redaktsioonist ilmneb selgelt, et elamu juurde kuuluva krundi suuruse muutmine ei ole võimalik isegi detailplaneeringu olemasolul, kui planeeringu vastaval lahendusel ei ole muud otstarvet peale õigustatud subjektile maa tagastamise võimaldamise. Seega peab EÜ X elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kuuluma kogu vaidlusalune Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus. Arvestama peab, et käesolevaks hetkeks on Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa hulgast ära lõigatud samuti elamu õuepoolne osa, kaasa arvatud mänguväljaku ala. Kohaliku omavalitsuse poolt ei ole viidud läbi detailplaneeringu koostamist, mille käigus oleks otsustatud eraldi Õismäe tee 1C krundi moodustamine.
6 sätestab, et erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid nimetatud seaduse § 7 5. ja 51 lõikes sätestatud alustel. Nimetatud sättes osundatud
lg.-s 5 on kehtestatud, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Nimetatud sätetest tuleneb üheselt, et üldreeglina määratakse tiheasustusega alal asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid kindlaks detailplaneeringu alusel, vaid kohaliku omavalitsuse otsusega võib seda teha ilma detailplaneeringut koostamata. Nimetatud rikkumist tuleb lugeda oluliseks, sest kaebaja on oma 01.04.2003 vastuväidetes taotlenud nimetatud piirkonnas detailplaneeringu läbiviimist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaid detailplaneeringu koostamise käigus oleks saanud jõuda põhjendatud seisukohale, kas antud maa-alal oli planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas eraldi kinnistu moodustamine või mitte ning kas õiguslikult, tehnoloogiliselt ja looduslikult on nimetatud uut moodustatavat kinnistut võimalik eraldiseisvalt ekspluateerida või mitte. Detailplaneeringu koostamist nõuavad ka maakatastriseaduse (edaspidi MaaKS) sätted, mis reguleerivad maa sihtotstarbe muutmist. Varasemalt oli Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise maaüksuse osas tegemist elamumaaga, samas kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korralduse kohaselt tagastati nimetatud maa õigustatud subjektidele kui ärimaa. MaaKS § 18 lg. 2 sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. MaaKS § 18 lg. 6 tuleneb, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu. Planeerimisseaduse § 3 lg. 2 p. 3 tuleneb, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel muuhulgas maaalade kruntideks jaotamise korral. Kuna antud juhul jagati maa kruntideks, oleks maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks pidanud tingimata eksisteerima detailplaneering. Vaidlustatud korraldustes ei ole põhjendatud, millega seoses oli vajalik kaebaja krundi koosseisu osaliselt kuulunud Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise maaüksuse äravõtmine. Kuna kaebajale oli maakasutusõigus väljastatud seaduslikult, oli kaebajal õiguspärane ootus, et maakasutust ei vähendata. Ka olid varasemalt kõik ettepanekud ja lahendusvariandid toetanud seda, et Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa juurde kuuluks täies ulatuses vaidlusalune Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maaüksus. Nii oli AS Geomark poolt ettevalmistatud Õismäe tee 3 katastriüksuse plaan, mille kohaselt pidi Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks olema 1935m2 ning teenindamiseks vajalik maa hõlmas vaidlusalust Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist maaüksust. Nimetatud lahendus oli kooskõlastatud 20.03.2001 ja 29.03.2001 4 SAPA ametnike poolt. 06.04.2001 koostati Tallinna Maa-ameti poolt ostueesõigusega erastamise maa maksustamishinna määramise akt nr. 243, mille kohaselt oli EÜ-le X erastatava Õismäe tee 3 maaüksuse pindalaks märgitud 1935 m2. Ette oli valmistatud Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korraldus, mille kohaselt oli Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruseks samuti 1935m2. Nimetatud asjaoludest tulenevalt oleks vaidlustatud korraldustes pidanud olema erilise põhjalikkusega motiveeritud, miks siiski oli vajalik vaidlusaluse maaüksuse äralõikamine. Samas sellist motivatsiooni korraldustes ei eksisteeri. Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise osas on haldusorganil laialdane diskretsioon. Sellisel juhul peab haldusorgan erilise põhjalikkusega põhjendama korralduse andmist, millega oluliselt kahjustatakse kolmanda isiku õigusi ja huve. Ka antud juhul oleks kaevatavatest korraldustest pidanud ilmnema, millistest kaalutlustest haldusorgan lähtus Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamisel. Nimetatud kohustust ei ole täidetud, mistõttu haldusaktid ei ole õiguslike aluste ja akti andmise põhjuste osas üheselt mõistetavad. Nimetatud põhjusel kuuluvad vaidlustatud haldusaktid samuti tühistamisele nende olulise vastuolu tõttu seadusega. Piiriprotokollide koostamisele ei kaasatud EÜ X esindajaid, mis nähtub Õismäe tee 1C maa tagastamise toimikus olevast 25.02.2002 piiriprotokollist. Samuti ei ole kaebaja esindajaid kutsutud nimetatud katastriüksuse piiride kättenäitamisele. MaaKS § 20 lg. 5 1 sätestab, et kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või maaüksuse piir määratakse vastavalt
lõikele, § 10
lg 1 sätestab, et senine maakasutus lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega
-s või riigivaraseaduses sätestatud alusel. Senine maakasutus tuleb lugeda lõppenuks hetkest, mil Õismäe tee 1 asuva korteriomandi seadmiseks määratud maa suurusega 1906m2 kanti kinnistusraamatusse. Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa määramise menetlus maa ostueesõigusega erastamiseks on olnud seaduslik ning kaebaja vastupidised väited on alusetud. EÜ X kui maa ostueesõigusega erastamise taotleja avalduse menetlemine toimus juhindudes ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (edaspidi Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord), Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi Maa ostueesõigusega erastamise kord) ja
sätetega. Antud juhul tuli Tallinna Linnavalitsusel lahendada nii erastaja taotlus ning määrata Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks kui ka õigustatud subjektide taotlus maa tagastamise küsimuse osas, sest osa maa suhtes nende taotlused kattusid.
lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Sama paragrahvi lg 5 ütleb, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Lõige 51 märgib, et elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne ORAS-e jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORAS-e jõustumist. Võttes aluseks eeltoodud faktid tuli kohalikul omavalitsusel EÜ X erastamise avalduse lahendamiseks määrata talle kuuluva Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhindudes Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast. Nimetatud korra punkt 4 alapunktid 1, 2 ja 5 sätestavad, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada järgmist: ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega; ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje-ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise; ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, juhul kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. Eeltoodud sätted on Tallinna Linnavalitsus ka aluseks võtnud ning samuti täitnud kõik Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktides toodud teised menetlusnõuded (maa määramise 6 ettepanekute saatmised erastamise taotlejale ja õigustatud subjektidele, vastuväideteks võimaluse andmine jne). Õismäe tee 1C asub tänavakaubandusloa alusel paigaldatud müügipaviljon, mis on ebaseaduslik ehitis, kuivõrd sellel puudub ehitusluba. Ebaseaduslik ehitis ei kuulu EÜ-le X, mistõttu jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, et nimetatud maa tuleks arvata temale kuuluva ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. 270m2 territoorium, millel asub võõras ehitis, ei kuulu linnaehituslikult Õismäe tee 3 asuva elamu juurde ning selle territooriumi võrra maa mittekuulumine ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka ei muuda võimatuks Õismäe tee 3 asuva elamu sihtotstarbelist kasutamist ega hooldamist. Samuti on põhjendamatu kaebuses toodud väide, et nimetatud 270m2 maatükk tuleb määrata maa ostueesõigusega erastamisel Õismäe tee 3 asuva ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka, kuivõrd nimetatud maatükk on kaebaja õiguspärases kasutuses. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRakS) § 13 lg 3 kolmas lause sätestab, et ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisti. AÕSRakS § 14 lg 1 annab võimaluse tagastada maa juhul, kui sellel asub õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Kuid ükski seadus ei anna alust erastada teisele isikule kuuluva ehitise alust maad vaatamata asjaolule, on see siis seaduslikult püstitatud või mitte. Teisele isikule kuuluva müügipaviljoni alune maa ei saa olla samaaegselt Õismäe tee 3 asuva elamu õiguspärases kasutuses. Õiguspäraseks ei muuda seda ka kaebaja ja AS Kommiparadiis vahel sõlmitud maa kasutusse andmise leping, sest nimetatud leping on vastuolus
§-ga 32 ning ei too kaasa mingeid kohustusi ei Tallinna linnale ega kolmandatele isikutele. Ekslik on kaebuses toodud seisukoht, et ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise osas on haldusorganil laialdane diskretsioon. Nii ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ostueesõigusega erastamiseks kui ka õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimuste lahendamisel on kohalikul omavalitsusel minimaalne diskretsiooniruum, sest õigusnormid, mis kohaldamisele kuuluvad, on väga täpsed ning välistavad sisuliselt täielikult kohaliku omavalitsuse võimaluse tegutseda suvaõiguse alusel. Kohaliku omavalitsuse diskretsiooniruum piirdub antud juhul ainult õigusega, mis tuleneb planeeringulistest ja maakorralduslikest nõuetest ehk teisisõnu tal on õigus kaalutlusõigust kasutades otsustada, kas üks või teine reformimise käigus moodustatav maatükk on planeeringuliselt otstarbekas, kas moodustatava kinnisasja piirid on lihtsad ja selged ning ega ei teki kinnisasja kiildumist ja ribasust. Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr 1361-k ja 30.06.2004 korraldus nr 1501-k on kooskõlas õigusnormidega ja õiguse üldpõhimõtetega, järgitud on diskretsiooni piire ning võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et Tallinna Linnavalitsuse poolt elamu teenindamiseks vajaliku maa määramisel on rikutud seadust sellega, et piiriprotokolli koostamisele ei kaasatud EÜ X esindajaid. MaaKS § 20 lg 51 ja 52 sätted kuuluvad kohaldamisele siis, kui katastriüksus moodustatakse või maaüksuse plaan koostatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel. Käesoleval juhul on katastriüksus maa ostueesõigusega erastamiseks moodustatud katastrimõõdistamise tulemusena. Seega on kaebuse viited nimetatud sätetes toodud rikkumistele asjakohatud. Teiseks on ebaõige kaebaja seisukoht, et teenindusmaa määramine maa ostueesõigusega erastamiseks oleks võinud toimuda ainult tema nõusolekul. Kaebajale on Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa määramise piiride ettepanek saadetud Tallinna Maa-ameti 05.03.2003 kirjaga nr 5-9/03/1225 ning kuna kokkulepet ei saavutatud, siis Tallinna Linnavalitsus sai ja pidi kindlaks määrama erastava maa suuruse ja piirid, arvestades seejuures maakorraldusnõuetega.
lg 1 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse maareformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa.
lg 2 p 3 kohaselt maad ei tagastata 7 kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised.
lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Seega tuleb enne, kui otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine, lahendada maa ostueesõigusega erastamise küsimus ning võtta selles osas vastu otsus. Ostueesõigusega erastava maa täpne suurus määratakse Maa ostueesõigusega erastamise korra punktide 131 ja 151 kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldusega. Käesoleval juhul on erastamisele kuuluva maa suurus määratud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004.a. korraldusega nr 1361-k. Vastustaja leiab, et esimese asjaoluna peab kohus tuvastama, nimetatud korralduse seaduslikkust, sest nimetatud korralduse õiguspärasus välistab asjaolu, et Õismäe tee 1C maa tagastamine saaks rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Samuti leiab vastustaja, et Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldus nr 1501-k ei riku kaebuse esitaja õigusi, kuivõrd korraldus, millega määrati kaebaja omandis olevatele ehitistele teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks, on seaduslik. Vastustaja on seisukohal, et põhjendamatud on kaebuse esitaja tuginemised MaaKS § 20 lg 51 ja
EÜ „Karksi“ suhtes on maa erastamise toimingud lõpetatud ja maa kantud kinnistusse, mis tähendab, et senine maakasutus on ümbervormistatud/lõppenud. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja väita, et nõukogudeaegne maakasutus kehtib. EÜ X on esitanud avalduse Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega erastamiseks elamu juurde. Lisaks avaldusele esitas EÜ X 19.10.1999 kirjaliku kinnituse, et erastatavale maale jääb üksnes elamu. Isegi juhul, kui nõukogudeaegne maakasutus kehtiks, siis moodustatud Õismäe tee 1C katastriüksus langeks vaid osaliselt sellega kokku ning oleks oma kujult selline, mis ei vasta planeeringu nõuetele. SAPA on 06.05.2003 kirjas selgitanud “Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata vastavalt nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna see ei ole vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Sellisel juhul tekib Õismäe 3 ja 9 kruntide vahele kolmnurkne kitsas kiilukujuline reformimata maatükk, mida ei ole planeeringuliselt võimalik otstarbekalt kasutada”. Tegelik huvi, miks EÜ X soovib erastada maad, mis on tagastatud kolmandatele isikutele, peitub Õismäe tee 1C maatükile õigusliku aluseta püstitatud ehitises. Tallinna linn on õigesti leidnud, et 8 AÕSRS § 14 lg 1 kohaselt kuulub tagastamisele maa juhul, kui sellel asub õigusliku aluseta püstitatud ehitis, samas ei anna ükski seadus õigust erastada õigusliku aluseta püstitatud ehitise alust maad. Kaebaja ei ole oma taotlustes järjekindel. Kaebaja tähelepanuta, et nõukogudeaegne maakasutus sisaldas ka õueala, mida kaebaja ei ole huvitatud erastama, sest peab kandma sellega kaasnevalt õueala korrashoiukulutusi. Kaevatava Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr 1361-k preambulist ja selle korralduse projekti juurde lisatud seletuskirjast nähtub, et korralduse vastuvõtmisel on lähtutud EÜ X volitatud esindaja AS-i Geomark poolt koostatud Õismäe tee 3 katastriüksuse plaanist, töö nr 3211, mis on registreeritud SAPA-s 21.05.2004. See töö koostati kaebaja volitatud esindaja poolt EÜ X heakskiidul vastavuses SAPA 20.04.2004 kirjas nr 2-4/04/1630 sisalduvale otsustusele, et SAPA ei pea põhjendatuks muuta Maa-ametile 27.02.2002 kirjaga nr 1/23-1.4/1048 edastatud Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepanekut ning on nõus Õismäe tee 1 C krundi moodustamisega. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks teeb linna- või vallavalitsuse vastav ametiisik Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 alusel erastamise taotlejale erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, mille koostamisel tuleb järgida sama korra punktis 132 sätestatut. Linnavalitsuse poolt tehtud piiride kulgemise ettepanek (piiride kulgemise skeem) on oma sisult esimene etapp erastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis. Piiride kulgemise ettepanek on katastriüksuse moodustamise aluseks. Piiride kulgemise ettepanek antakse taotlejale, kes tellib ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamise. Sellist ettepanekut ei koostata siis, kui maa ostueesõigusega erastamine toimub olemasoleva plaani- või kaardimaterjali alusel. Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 14 koostab maamõõtja kohaliku omavalitsuse poolt esitatud piiride kulgemise ettepaneku ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel katastriüksuse (erastatava maaüksuse) moodustamise toimiku. RKHK 13.11.2002.a. määruse nr 33-1-61-02 kohaselt on ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek eelhaldusakt, olles oma sisult esimene etapp erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise puhul tuleb lähtuda ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras sätestatust, mis näeb ette vastavad volitused saanud ametniku või organi poolt ettepaneku koostamise võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) ja selle saatmist isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse ja maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Isikul, kellele ettepanek saadeti, on õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule. Eeltoodust järelduvalt peab lõpliku otsuse lahkarvamuste korral tegema kohalik omavalitsus, kusjuures vastuväidete rahuldamata jätmine iseenesest ei tähenda piiriettepaneku õigusvastasust. Antud juhul on Tallinna Linnavalitsus ja kaebaja teostanud kõik Õismäe tee 3 ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikud toimingud, mis on eelduseks korralduse välja andmiseks ja neid pole kaebaja varem vaidlustatud. Seetõttu osutuski võimalikuks Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korralduse nr 1361-k vastuvõtmine. EÜ X esitas volitatud esindaja AS-i Geomark kaudu Tallinna linnale ise Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani ja Õismäe tee 3 maa ostueesõigusega erastamise toimiku, mis oli eelduseks 21.06.2004 korralduse nr 1361-k vastuvõtmiseks. T.A. ja A.V. on esitanud avaldused maa tagastamiseks 14 aastat tagasi. Nende õiguspärane ootus, et Õismäe tee 1C maatükk tagastatakse vastavuses Haabersti Linnaosa Halduskogu 05.12.2000 otsusega nr 109, realiseerus Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004 korraldusega nr 1501-k.
lõike 2 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Käesoleval juhul on Tallinna Linnavalitsus määranud kaebuse esitajale eelnevalt teatavaks tehtud piirides Õismäe tee 3 ehitise juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa ja alles seejärel vastu võtnud vara tagastamise korralduse. 9 Kolmandad isikud on seisukohal, et EÜ X poolt neile tagastamisele kuuluva maa rentimine AS-le Kommiparadiis on vastuolus
i § 32 lõikega 2. Kuna see firma on likvideerimisel, on samade isikute poolt samal aadressil (Kraavi 45B) moodustatud OÜ Magus Maailm, kes on saanud EÜ-lt X ainuõigused Õismäe tee 1C maa rentimiseks. AS Kommiparadiis püstitas renditud maale ebaseaduslikult ehitise ja rentis selle 15.02.2001 edasi OÜ-le Kristiine Rohupood, kes peab ebaseaduslikus ehitises apteeki. EÜ X on esitanud SAPA-le 16.07.2001 taotluse müügipaviljoni paigaldamiseks, nimetamata seejuures, et tegelikkuses oli ebaseaduslik ehitis juba olemas. SAPA taotlust ei rahuldanud. Seejuures kinnitas EÜ X oma 16.07.2001 taotluses SAPA-le, et on krundi omanik ja müügipaviljon paigaldatakse maakasutamise lepingu alusel. Viidatud apteek on ehitusloata püstitatud ehitis, mis ei saa olla ajutine ehitis ka
121 lg 1 tähenduses, kuna ei vasta maareformi seaduse mõttes ajutise ehitise mõistele. OÜ Magus Maailm on saatnud T.A.ile 09.09.2004 kirja nr 1/1396 (samasisuline kiri saadetud ka A.V.le), mille kohaselt ta soovib seoses OÜ-le Magus Maailm Õismäe tee 1C kinnistul müügipaviljoni kuulumisega ja Õismäe tee 1C asuva maa õigustatud subjektidele tagastamisega leida kinnistu kasutusõiguse osas neid rahuldav kokkulepe(tlk 83). OÜ Magus Maailm kirjast nähtub, et õigusliku aluseta püstitatud ehitise väidetava omanikuna on nad teadlikud maa tagastamisest aadressil Õismäe tee 1C ega ole pidanud vajalikuks seda korraldust vaidlustada. Kolmandad isikud leiavad, et EÜ-l X ja tema esindajal on äärmiselt kasulik esitada kohtule eksitavaid ja valesid andmeid ning teha kõik endast olenev, et T.A.ile ja A.V.le maa tagastamise menetlust takistada, sest ainult nii on võimalik jätkata ebaseaduslikul viisil Õismäe tee 1C maa rentimist ja ebaseaduslikul viisil raha saamist ebaseaduslikult püstitatud ehitise rentimisest. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määrab kohalik omavalitsus. Antud juhul on Tallinna Linnavalitsus, Haabersti Linnaosa Valitsus ja Halduskogu lähtunud Õismäe tee 3 elamule teenindamiseks vajaliku maa määramisel otstarbekusest ja maakorralduslikest nõuetest ning teinud vajalikud otsused, mis ei saa rikkuda EÜ X subjektiivseid huve. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel anti 0,4930 ha suurune maatükk EEK „Karksi“ kasutusse. Nimetatud maaüksusel asusid kaks elamut aadressidega Õismäe tee 1 ja Õismäe tee 3. EEK „Karksi“ baasil moodustati Elamuühistu X (Õismäe tee 3) ja Elamuühistu Karksi ning Õismäe tee 3 elamu kuulub elamuühistule X. EÜ X on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Samuti puudub vaidlus selles, et Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel EEK „Karksi“ kasutusse antud maatükk asub osaliselt endisel „Metsa“ kinnistul nr.66, mille tagastamist võimalikus ulatuses taotlevad kolmandad isikud A.V. ja T.A..
lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Sellest tulenevalt saab maa tagastamise otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja
lg.2 järginud ning otsustanud Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ostueesõigusega erastamiseks Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004.a. korraldusega nr. 1361-k ja Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2004.a. korraldusega nr. 1501-k otsustanud tagastada osaliselt õigusvastaselt võõrandatud maa Haabersti linnaosas asukohaga Õismäe tee 1C.
lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises 10 või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10.
lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse (edaspidi EES) § 218 lõikele 1 on elamuühistul õigus erastada elamuühistule kuuluva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras ja tähtajaks.
lg.1 kohaselt saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad. Sama paragrahvi lg.11 kohaselt loetakse elamu-, korteri-, garaaži-, suvila- või aiandusühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks nimetatud ühistu maakasutusõiguse piiridesse jääv maa, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana. Vastavalt
lg.6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid käesoleva seaduse § 7 5. ja 51. lõikes sätestatud alustel.
5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kusjuures kohaliku omavalitsuse otsusega võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata detailplaneeringut koostamata. Vastavalt
51 arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist. ORAS jõustus 20.06.
lõikele 1 lõpeb senine maakasutusõigus maakasutuse ümbervormistamisega
-s või riigivaraseaduses sätestatud alustel. Seega on korteriühistule Õismäe tee 1 maa erastamisega ja selle maa kandmisega kinnistusraamatusse lõppenud Tallinna Linna RSN TK 29.02.1984 otsuse nr.114 alusel tekkinud senine EEK „Karksi“, maakasutus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebajale maa ostueesõigusega erastamisel kohaldamisele
51 ning kohalikul omavalitsusel tuli määrata EÜ X omandis oleva ehitise teenindamiseks vajalik maa. Ekslik on kaebaja seisukoht, et Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr. 1361-k on vähendatud Õismäe tee 3, elamu teenindamiseks vajaliku maa suurust. Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 viimasele lausele määratakse ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt. Sama korra p.15 sätestab, milliseid maa erastamise seisukohalt olulisi tingimusi peab sisaldama kohaliku omavalitsuse otsus. Vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr.1361-k vastab korra p.15 nõuetele. Korralduses on märgitud maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega maareformi seaduse vastavale sättele, andmed erastamist taotleva isiku kohta, maa asukoht, pindala, maa sihtotstarve, maa maksustamishind. Eeltoodust tulenevalt on kaebuses alusetult leitud, et korraldus ei ole piisavalt motiveeritud. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p.12 sätestab samuti, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määrab kohalik omavalitsus oma otsusega pärast katastriüksuse moodustamist. Käesoleval juhul on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2004 korraldus nr. 1361-k esimene kohaliku omavalitsuse otsus, millega on kindlaks määratud EÜ-le X kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajaliku maa suurus. Maa ostueesõigusega erastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingud, isegi Tallinna Linnavalitsuse 2001 korralduse eelnõu, mille nimetuseks oli ,,Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ ei ole kohaliku omavalitsuse otsuseks, millega oleks määratud kaebajale kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajalik maa. Maa ostueesõigusega erastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingutest ei saanud kaebajale tekkida usaldust või põhjendatud ootust, et kohaliku omavalitsuse otsusega määratakse temale kuuluva Tallinnas Õismäe tee 3 asuva elamu teenindamiseks vajalik maa eeltoimingute käigus 2001.aastal vormistatud Tallinnas Õismäe tee 3 katastriüksuse plaani projektil ja Tallinna Maa-ameti 06.04.2001 maa maksustamishinna määramise aktist nr.243 märgitud piirides ja ulatuses. Vastavalt Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktile 8 saadetakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse ja maa tagastamise õigustatud subjektidele, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Sama korra punkti 9 kohaselt on isikul, kellele ettepanek saadeti, õigus ühe kuu jooksul esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväiteid teenindusmaa määramise ettepanekule. Asja materjalidest nähtuvalt on Maa-ameti 25.04.2001 kirjadega nr.29/1705 ja 2-9/1706 saadetud Tallinna Linnavalitsuse 2001 korralduse eelnõu Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta ja maa määramise piiride ettepanek kolmandatele isikutele T.A.ile ja A.V.le tutvumiseks (Õismäe tee 3 toimik lk.107-108) ning T.A. ja A.V. on 14.05.2001 kirjaga Maa-ametile teatanud, et nad ei ole Õismäe tee 3 piiride ettepanekuga nõus ning et nad on taotlenud tagasi maaosa, mis asub Õismäe tee 3 maja otsas (Õismäe tee 3 toimik lk.147). Asja materjalidest nähtuvalt on Haabersti Linnaosa Halduskogu 05.12.2000 otsusega nr 109 kooskõlastatud Õismäe tee 3 krundi piiride ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks muudatustega, määrates krundi loodepoolseks piiriks ajutise ehitise ja elamu vahelise kaguserva, 12 krundipiir tuleb viia ajutise ehituse ja elamu vahelise kõnnitee kaguserva (Õismäe tee 3 toimiku lk.91,sama lk.154). 18.12.2000 on Haabersti Linnaosa vanem Tatjana Muravjova kooskõlastanud EÜ-le X Õismäe tee 3 korruselamumaa ostueesõigusega erastamise õiendi maale kitsenduste ja tingimuste määramise kohta järgmises sõnastuses: “määrata krundi loodepoolseks piiriks ajutise ehitise ja elamu vahelise kõnnitee kaguserv” (tlk.106). 04.05.2001 kirjaga nr 2-9/1816 on Tallinna Maa-amet teatanud SAPA-le, et Õismäe tee 3 piiride määramisel pole arvestatud Haabersti Halduskogu 05.12.2000 otsusega nr 109 ning vastavalt halduskogu otsusele ei kooskõlastanud Haabersti linnaosa vanem 25.04.2001 korralduse eelnõud „Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ Kirjas palutakse SAPA-l Õismäe tee 3 krundi piiride ettepanek vastavalt Haabersti linnaosa otsusele uuesti läbi vaadata. 27.02.2002 on SAPA saatnud Tallinna Maa-ametile Õismäe tee 3 piiride korrigeeritud ettepaneku. Kaaskirjas märgitakse, et SAPA peab otstarbekaks muuta SAPA poolt 26.11.1999 koostatud Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride ettepanekut Haabersti Linnaosa Halduskogu kooskõlastusega ja linnaosa vanema seisukohtadega vastavaks (tlk.33,118-119). Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 kohaselt tuleb piiride kulgemise ettepanek anda taotlejale kätte või saata talle tähitud kirjaga. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. 05.03.2003 kirjaga nr.5-9/03/1225 on Tallinna Maa-amet saatnud EÜ-le X Õismäe tee 3 piiri ettepaneku ning palunud esitada ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast oma motiveeritud vastuväited uuele krundipiiri ettepanekule (tlk.32-33). EÜ X on esitanud sellele krundi piiride ettepanekule vastuväited Tallinna Maa-ametile 01.04.2003 ja 12.06.2003 (tlk.34-39). Vastuväidetes leiab EÜ X, et Õismäe tee 3 elamu teenindamiseks vajaliku maa vähendamine Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelise maaüksuse (kasutatakse ka Õismäe tee 1C) võrra on õigusvastane. Tallinna Maa-amet on EÜ X 01.04.2003 vastuväited edastanud sisukohavõtuks SAPA-le (Õismäe 3 toimik lk.55). SAPA 06.05.2003 kirjas ”Õismäe tee 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine” (tl.40-41) märgitakse, et 03.07.1987 koostatud Õismäe tee 1 ja 3 ehituskrundi looduses eraldamise akti nr.58 lisaks oleva Tallinna Linna RSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsuse Tootmisgrupi poolt 09.06.1987 koostatud krundi plaani alusel läbib krundi piir Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist ala diagonaalselt, jagades maa-ala kaheks kolmnurgakujuliseks maatükiks. Õismäe tee 9 ehitisele on teenindusmaa määratud piki elamu otsaseina, mitte mööda nimetatud diagonaali. Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata vastavalt nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna see ei oleks vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Sellisel juhul tekiks Õismäe tee 3 ja 9 kruntide vahele kolmnurkne kiilukujuline reformimata riigimaatükk, mida ei ole planeeringuliselt võimalik otstarbekalt kasutada. Samuti ei ole selline krundipiiride määramine kooskõlas maakorraldusseaduse § 5 mõttega. Planeeringuliselt kui ka maakorralduslikult ei ole otstarbekas jagada Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelist maatükki, arvestades vaid kunagisi nõukogudeaegseid piire. Linnaplaneerimise seisukohalt tuleb püüda igati vältida kinnisasjade kiildumist ja ribasust, mis tekitab linna üldpilti hulgaliselt väikeseid, ebaotstarbeka kujuga krunte, millel pole linna arengu seisukohalt mitte mingit funktsiooni ja mis takistavad linna kui terviku arengut. Kirjas märgitakse, et linnaehituslikult on vaid kaks võimalikku lahendust: Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline terviklik maatükk määratakse Õismäe tee 3 krundi koosseisu või moodustatakse uus kinnisasi. SAPA 20.04.2004 kirjas nr 2-4/04/1630 Tallinna Maa-ametile (tlk.122) on märgitud: “Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet vaatas veelkord läbi võimalikud Õismäe tee 3 krundi piiride ettepanekud ning teatab lõpliku seisukohana, et ei pea põhjendatuks muuta Maa-ametile 27.02.2002.a. kirjaga nr 1/23-1.4/1048 edastatud Õismäe tee 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepanekut ning on nõus Õismäe tee 1 C krundi moodustamisega“. Kirjas märgitakse veel, et 27.02.2002 koostatud piiride kulgemise ettepanek tagab Õismäe tee 3 krundi 13 sihipärase ja tervikliku kasutamise. SAPA ei näe takistusi Õismäe tee 1C krundi tagastamiseks õigustatud subjektidele. Maakorraldusseaduse § 5 punktidest 5 ja 6 tulenevalt tuleb maakorralduse läbiviimisel lähtuda eelkõige kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise, lihtsate ja selgete piiride loomise ning looduslike piiride arvestamise ja kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise nõuetest. Eeltoodud SAPA kirjadest nähtub, et Õismäe tee 3 krundi piire ei ole võimalik määrata vastavalt nõukogudeaegsele maakasutusele, kuna sellisel juhul tekiks Õismäe tee 3 ja 9 kruntide vahele kolmnurkne kiilukujuline reformimata riigimaatükk. Maakorraldusseaduse nõuetes lähtuvalt tuleb Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vaheline maatükk määrata tervikliku krundina. Riigikohtu 02.11.2004 kohtuotsuses nr. 3-3-1-45-04 kohtuasjas OÜ Kristiine Rohupood kaebus Tallinna Haabersti Linnaosa vanema 14. augusti 2002. a korralduse nr 218 tühistamiseks on märgitud:“Haabersti Linnaosa Valitsus väljastas 3. juulil 2002 OÜ-le Kristiine Rohupood kauplemisloa kehtivusega 3. juulist 2002 kuni 31. juulini 2002 kauplemiseks paviljonis Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelisel alal. Sellele eelnevalt oli Haabersti Linnaosa Valitsus väljastanud OÜ-le Kristiine Rohupood kauplemisload alates 24. juulist 2001 kuni 1. juulini 2002 ühekuuliste kehtivustähtaegadega kokku üheteistkümnel korral. /…/ Kuna OÜ Kristiine Rohupood oli 15. veebruaril 2001 sõlminud rendilepingu AS-ga Kommiparadiis tähtajaga kuni 26. veebruar 2006 kauplemiseks nimetatud müügipaviljonis, siis tekkis tal õiguslik alus taotleda kauplemisluba kehtivusajaga, mis vastab rendilepingu kehtivusajale, s.o 26. veebruarini 2006. /…./ Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks osundada sellele, et Haabersti Linnaosa Valitsuse 18. detsembri 1997. a protokollilise otsusega anti luba nimetatud kioski (paviljoni) paigaldamiseks AS-le Laheland „Kommipood“ ja kinnitatud on ka vastav projekt (tl-d 58–63, 65, 89). Haabersti Linnaosa praeguse valitsuse nõuded nimetatud paviljoni seadustamiseks (ehitise kasutusloa saamiseks) tuleb suunata ehitise praeguse omaniku AS Kommiparadiis vastu.“ Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt asub Õismäe tee 3 ja 9 hoonete vahelisel alal (Õismäe tee 1C katastriüksus) tänavakaubandusloa alusel paigaldatud AS-le Kommiparadiis kuuluv müügipaviljon, millele SAPA andmetel ei ole väljastatud ehitusluba (tlk.115,120). 16.12.2001 on EÜ X esitanud SAPA-le müügipaviljoni projekteerimistingimuste taotluse (tlk.114, millele on SAPA 09.08.2001 vastanud keelduvalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.