Kohus leiab, et arvestades asja sisu, esitatud tõendeid ja põhjalikku eelmenetlust, on hageja kantud kulutused esindaja osutatud õigusabile põhjendatud ja vajalikud. Kostja vastuväited, et hageja esindaja ei ole menetlusdokumente allkirjastanud ja seega tõendanud oma osalust menetluses ning hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur on/oleks juriidilise hariduse tõttu ise võimeline kohtus hagejat esindama, ei ole asjakohased. Menetlusosalisel on õigus esindajale (kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 83 lg 2, kehtiv TsMS § 217 lg 1) ning pankrotihalduril juriidilise hariduse olemasolu ei pea tähendama temal piisavate menetlusõiguslike teadmiste olemasolu. Samuti ei pruugi pankrotihalduril olla menetluses esinemiseks vajalikku aega. Kulude suurus on kohtupraktikat ja asja sisu arvestades mõistlik ning nende kandmine on esitatud kuludokumentidega tõendatud. Asjaolu, kas menetlusdokumentidele kirjutab alla hageja seaduslik või lepinguline esindaja, ei oma asja mingit tähtsust (see õigus on mõlemal) ega tähenda, et õigusabi ei oleks osutatud. Haginõudes oli hageja riigilõivust vabastatud kohtu 27.01.2006.a määruse alusel ning seega tuleb riigilõiv 60 krooni (mille hageja oleks hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLvS) § 37 lg 3 alusel pidanud tasuma) kostjalt kuni 01.01.2006.
Samuti tuleb kuni 01.01.2006.
p 5, § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kohaselt kostjalt kui isikult, kelle kahjuks otsus tehti, riigituludesse välja mõista ka asjas riigi kanda kogunenud posti- ja kohtukutsete kättetoimetamise kulud kogusummas 123.50 krooni. Kuna kohus tegi menetluse kestel poolte esitatud menetlusdokumentidest (tl 29-30 ning tl 34-44) TsMS § 340 lg 5 alusel omal algatusel ärakirju (kuna neid ei olnud lisatud), siis tuleb lisaks asja läbivaatamiskuludena riigi kasuks välja mõista vastavalt hagejalt 13 krooni ning kostjalt 2 krooni. Toomas Talviste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.