3-06-662/10

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2006, Jõhvi 3-06-662 X (isikukood X) kaebus Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748) 03.03.2006 käskkirja nr. 198t tühistamiseks
2. mai 2006 X, tema esindaja Emma Kakosjan ning Ida Politseiprefektuuri esindaja Anu Pärtel RESOLUTSIOON 1.Jätta X kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.03.2006 andis Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonna politseidirektor Raivo Palu politseiprefekti ülesandeid täites välja käskkirja nr. 198p, millega määrati korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse vanemkonstaabel X teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirjas leiti, et X rikkus Ida Politseiprefektuuri politseiosakondade vastutava politseiametniku tööjuhendi punkt 1.7.3 ning oma ametijuhendi punktides 2.3, 2.5, 2.15, ja 4.1 kehtestatud nõudeid ja pani toime avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo, sest võtnud 07.02.2006 kell 19.33 teenistuses olles vastu teate arestimajas toimunud sündmusest, ei pidanud sündmuskohal olevate töötajatega sidet, ei omanud olukorrast ülevaadet, ei informeerinud vastutavat politseiametnikku toimunust, ei saatnud sündmuskohale valvetoimkonda ning ei kontrollinud kella 17.00 kuni kella 20.30 Narva arestimaja tööd. 03.04.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-5), taotles tema kohta antud käskkirja tühistamist ning leidis, et see on ebaseaduslik, vastuolus tegelike asjaolude ja distsiplinaarjuurdluse materjalidega. Ta väitis, et saanud arestimajast teate, kutsus koheselt välja kiirabi, läks ise kohale, avas kambri nr. 8 ukse, teostas koos valvet pidanud spetsialistidega 1 toiminguid, võttis ühendust velskriga ning näinud vahialuse toibumist ja saanud meedikute selgitused hospitaliseerimise mittevajalikkuse kohta, läks tagasi oma töökohale vahetuse üleandmise dokumente ette valmistama. Käskkirja väiteid ülevaate puudumise ja arestimaja töö mittekontrollimise kohta pidas ta absurdseteks ning märkis, et need on ümber lükatud tema arestimajas viibimise fakti ja distsiplinaarjuurdluse materjalidega, vastutava ametniku teavitamata jätmist aga põhjendas sellega, et ei teadnud arstide diagnoosi ega olnud seepärast toimunud erakorralisest juhtumist ka ise informeeritud. Ida Politseiprefektuur ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (t.l.16-17) kaebusega, palus selle rahuldamata jätta ja kirjeldas distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatud asjaolusid. Ta väitis, et juhtimiskeskuse vanemkonstaablina oli kaebaja kohustatud olema detailselt kursis oma vahetuse ajal toimunud sündmustega, juhendama korrakaitseüksuste ja kriminaaltalituse valvetoimkonna tööd ja teatama erakorralistest sündmusest vastutavale politseiametnikule, kuid käitus äärmiselt ebaprofessionaalselt, ükskõikselt ja hoolimatult, ei tundnud peale arestimajast lahkumist vähimatki huvi seal toimunu ja vahistatu terviserikke põhjuste suhtes ning ei pidanud sidet sündmuskohal olevate töötajatega. Veel märgiti, et kaebaja ametijuhend kohustas teda töövälisel ajal vähemalt kahel korral arestimaja kontrollima ja tulemused vastavas raamatus fikseerima, tema aga viibis seal vaid seoses teadvusetule vahialusele abi osutamisega ega kontrollinud arestimaja tööd. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kaebuse väidete ja nõude juurde. Emma Kakosjan pidas arusaamatuks, millist sidet oli kaebajal valvetoimkonnaga veel vaja pidada, kui ta nad ise sündmuskohale kutsus ja seal nendega vahetus kontaktis oli. Vastutava politseiametniku teavitamata jätmist põhjendas ta sellega, et kaebaja ei teadnud midagi narkootilisest joobest, ka toimkonna uuel väljakutsel ei öeldud seda ega selgitatud miks toimkonda vajati, toimunut pidas ta tavapäraseks kiirabi väljakutseks ega osanud ette kujutadagi, et arestimajja tekivad narkootilised ained. X ise eitas arestimajas toimunu kohta ülevaate puudumist ning väitis, et jõudis arestimajas ainult ühe korra käia, sest paariline oli oma töös alles algaja. Ida Politseiprefektuuri esindaja Anu Pärtel jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ning rõhutas kaebaja ametijuhendist tulenevat kohustust kontrollida arestimaja tööd vähemalt kaks korda ja oma käik registreerida. Ta väitis, et kõrgel kohal olev politseiametnik peab ise aktiivsust üles näitama ja arvas, et kõigi kohustuste täitmise korral võinuks tagajärje ära hoida. KOHTU PÕHJENDUSED Ida Politseiprefektuuri vaidlustatud käskkirjaga on X karistatud avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 1 alusel selle eest, et ta rikkus Ida Politseiprefektuuri 03.03.2005 käskkirjaga nr. 50 kinnitatud “Ida Politseiprefektuuri politseiosakondade vastutava politseiametniku tööjuhendi” punkt 1.7.3 ja oma ametijuhendi punktide 2.3, 2.5, 2.15 ja 4.1 nõudeid, sest ei pidanud 07.02.2006 Narva arestimajas toimunud sündmuse puhul sidet sündmuskohal olevate politseitöötajatega, ei omanud olukorrast ülevaadet, ei teatanud toimunust vastutavale ametnikule, ei saatnud sündmuskohale valvetoimkonda ega kontrollinud kella 17.00 kuni 20.30 Narva arestimaja tööd. Avaliku teenistuse seaduse § 84 lg. 1 on kehtestatud, et muuhulgas on distsiplinaarsüütegu ka teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Ida Politseiprefektuuri 03.05.2004 käskkirjaga nr. 66 kinnitatud ja kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud “Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse vanemkonstaabli ametijuhendi” (t.l. 110113) punkt 2.3 kohaselt peab juhtimiskeskuse vanemkonstaabel juhendama korrakaitseüksuste ja kriminaaltalituse valvetoimkonna tööd vastavalt olukorrale ja teatama ettenähtud juhtudel sündmusest vastutavale. Sama ametijuhendi punkt 2.5 kohustab juhtimiskeskuse vanemkonstaablit sündmuskohale saadetud politseitöötajatega sidet pidama ja olukorrast ülevaadet omama. Kohtule esitatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja selle juurde kuuluvate dokumentide (t.l. 20-28 ja 99) kohaselt võttis X 07.02.2006 kell 19.33 Narva arestimajast vastu teate seal toimunud sündmuse kohta, kutsus kiirabi, saatis välja valvetoimkonna, läks ka ise sündmuskohale, viibis seal kuni 2 kiirabi väljakutse põhjustanud vahialuse toibumiseni ja läks seejärel tagasi oma töökohale. Kaebaja enda ning arestimaja spetsialist Grigori Pavlovi, valvetoimkonna konstaablite Nadežda Liivi ja Dmitri Rubani seletuste (t.l. 3-4, 44-45 ja 49-53) kohaselt saatis ta arestimaja spetsialisti palve peale veelkord toimkonna välja teades seejuures, et seda vajati läbiotsimise tegemiseks. Seda, et ta oleks peale arestimajast lahkumist tundnud huvi seal toimunud sündmuse suhtes, olnud ühenduses valvetoimkonnaga ja seda juhendanud või pärinud vahistatule pandud diagnoosi üle, esitatust ei nähtu. Olukorrast ülevaate saamiseks oli see aga vajalik, sest arestimajast lahkus ta enne kiirabitöötajaid ja valvetoimkonda. Seega ei vasta küll tõele vaidlusaluse käskkirja väide, et X valvetoimkonda sündmuskohale ei saatnud, kuid väited, et ta peale oma arestimajast lahkumist valvetoimkonnaga enam sidet pidanud ja tegelikust olukorrast ülevaadet ei omanud, on kinnitust leidnud. Asjaolu, et toimkonda sooviti saada arestimajja läbiotsimise tegemiseks veel peale seda, kui üks läbiotsimine oli juba teostatud ja kõik pidi justkui korras olema, pidanuks kaebajas tekitama küsimuse, mis on juhtunud, et arestimajas tahetakse seda toimingut uuesti teostada. Eespool juba nimetatud ametijuhendi punkt 2.15 kohustab juhtimiskeskuse vanemkonstaablit kontrollima teenistust politseiosakonna territooriumil asetsevas arestimajas töövälisel ajal vahetuse jooksul vähemalt kahel korral ja fikseerima kontrolli tulemused vastavas raamatus. 07.02.2006 kohta on X Narva arestimaja vastavasse žurnaali teinud kande ainult ühel korral ja kirjutanud, et 19.35 kaotas kambri nr. 8 vahistatu A. Morozov teadvuse, kutsutud välja kiirabi ja osutatud abi (t.l.74). Seda, et kaebaja oleks peale nimetatud sündmusega seotud toimingutes osalemist kontrollinud arestimaja tööd ka muus osas, kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja seletustest ei nähtu. Seda, et vaatamata kohustusele kontrollida arestimaja tööd vähemalt kahel korral, käis kaebaja seal ainult korra, kinnitas ta kohtuistungil ka ise (t.l. 131). Kohtuistungil õigustas Emma Kakosjan kaebajat väitega, et ta viibis arestimajas piisavalt kaua aega ega oleks enne tööpäeva lõppu enam teist korda sinna minna jõudnud, kella 17.00-18.30 aga toimub arestimajas õhtusöök ja siis pole seal midagi teha (t.l. 131). Narva arestimaja päevakava (t.l. 100) kohaselt on õhtusöögi tegelik aeg kella 17.15 kuni 17.
3. Kuna sündmus vahistatu Andrei Morozoviga toimus alles peale kella 19.30, oli arestimaja töö kontrollimiseks piisavalt võimalust. Ka ei saa mingi konkreetse sündmusega seoses arestimajas viibimine olla samane arestimaja töö kontrollimisega. Juhtimiskeskuse juhtivkonstaabli ametijuhendi punkt 4.1 käsitleb vanemkonstaabli vastutust ega saa seega olla asjakohane distsiplinaarkaristuse määramise alus. Ida Politseiprefektuuri politseiosakondade vastutava politseiametniku tööjuhendi punkt 1,7.3 kohaselt peab juhtimiskeskus informeerima vastutavat politseiametnikku allüksuste haldushoonete ja struktuuriüksuste territooriumil toimunud erakorralistest vahejuhtumitest ja juhtumitest või sündmustest, mis võivad omada ühiskonnas laia kõlapinda. Kaebaja kinnitas kohtuistungil nii teadmist talle pandud teatamise kohustusest kui ka asjaolu, et ta vastavale ametiisikule midagi ei teatanud (t.l. 133). Arestimajas viibival vahialusel avastatud narkootilise joobe kahtlus on ilmselgelt vahejuhtum, mis on erakorraline, samuti võib see äratada ühiskonna tähelepanu Asjaolu, et kaebaja väidab vahistatul tuvastatud narkootilisest joobest (t.l. 79) mitteteadmist, ei saa teda kuidagi õigustada, vaid hoopis kinnitab süüdistust selles, et ta olukorrast tõepoolest vajalikku ülevaadet ei omanud. Seega on X pannud toime rikkumise, mida saab käsitleda avaliku teenistuse seaduse § 84 lg. 1 märgitud töökohustuse mittenõuetekohase täitmisena. Tema süüteo asjas on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, teda on tutvustatud selle algatamise käskkirja ja tema õigustega ning talle on antud ka võimalus seletuste andmiseks ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvumiseks (t.l. 28, 32 ja 44-45). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kooskõlas politseiteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse vastavate sätetega, sisaldab vajalikul määral nii faktilist kui ka juriidilist põhjendust ning vastab avaliku teenistuse seaduse § 132 lg. 2 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 sätestatud vorminõuetele. Distsiplinaarkaristus on määratud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 sätestatud tähtaegu järgides ja selle on määranud 3 politseiteenistuse seaduse § 44 lg. 1 märgitud pädev ametiisik. Politseiteenistuse seaduse § 42 p. 2 kohaselt on noomitus üheks politseiametnikule määratavatest distsiplinaarkaristustest. See pole maksimaalne võimalik ning selle määramisel on arvestatud sündmuse erakorralisust, võimalikku avalikku huvi, kaebaja eelnevat teenistust ja tema kohta antud iseloomustust. Määratud karistus vastab süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ja karistatu isikule ka siis kui jätta distsiplinaarsüüteo kirjeldusest välja süüdistus valvetoimkonna välja saatmata jätmises ja viide kaebaja ametijuhendi punktile 4.1 ning piirduda muude käskkirjas märgitud rikkumiste ja viidetega. Eeltoodud põhjustel tuleb X kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Ida Politseiprefektuuri esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 133) jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4