← Eesti

2-04-1303/3

Obsah (8)§ 670§ 685§ 231§ 73§ 181§ 148§ 167§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1303 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Gaida Kivinurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. a

§ 670lg 1).

Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 685). 1

(10)Hageja nõue ja selle põhjendused
  1. R.J.O.K. (edaspidi nimetatud hageja) esitas Tallinna Linnakohtusse 06.10.2004 hagi Aktsiaseltsi E.S. (edaspidi nimetatud kostja) vastu 22 600 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Hagejale kuulub sõiduauto BMW X5 4,4i, mida kahjustas 13.03.2004 öösel Tallinnas R1 asuv ja kostjale kuuluv Viimsi autopesula pesuseade. Kahjustus seisnes auto juhipoolse külje kraapimises. Hageja teavitas kostja töötajat toimunust ning pöördus kostja töötaja poole palvega kutsuda politsei selgitamaks välja kahjustuse asjaolud. Kostja töötaja keeldus politseid kutsumast ning kutsus väidetavalt kohale liinikorraldaja, keda sündmuskohale ei saabunud. Hageja lahkus sündmuskohalt ning pöördus tagasi järgmisel hommikul. Selleks ajaks oli kostja korraldanud auto veo tasulisse parklasse.
  2. Hageja kandis seoses eelkirjeldatud kahjustusega rahalist kahju summas 22 600 krooni, mis tuleneb kahjustuse likvideerimise kulust ja kahjustuse likvideerimise ajal teise sama funktsiooniga asja kasutamise kulust, sest hagejal oli vaja kasutada mootorsõidukit ka auto parandamise ajal.
  3. Kostja on rikkunud oma kohustust raske hooletuse tõttu, sest on jätnud järgimata vajaliku hoole olulisel määral. Samuti ei ole kostja toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuse tasemel. Pesuseade oleks pidanud peatuma enne autoga kokkupuuteni jõudmist ning samuti pidanuks kostja töötaja sekkuma koheselt pesuseadme tööprotsessi ohtlikku olukorra tekkimisel. Kostja seisukoht
  4. Kostja hagi ei tunnista, kuna ta pole hagejale kahju tekitanud ja seetõttu palub ta jätta hagi rahuldamata. Kostjale kuuluva Viimsi autopesula pesuseade ei ole hagejale kuuluva sõiduki BMW X5 vasakpoolset külge kraapinud. Tegevus automaatpesulas on salvestatud turvakaamera videolindile, samuti jälgib tegevust teenindusjaama töötaja. Teenindusjaama turvakaamera salvestiselt ei nähtu, et pesuseade oleks puutunud vastu hageja sõiduki külge. Hageja sõidukil eemaldatud vigastused esinesid juhipoolsel peeglil ning sõiduki vasakpoolse külje tagaosal. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et pesuseade alustas pesu, kuid et sõiduk asetses pesulas valesti, ületades piirderelsse, pesuseade peatus hageja sõiduki pesul ega jõudnud enne seiskumist kaugemale sõiduki küljepeeglist. Seega ei saanud pesuseade kuidagi tekitada kahjustusi sõiduki küljele tagapool küljepeeglit.
  5. Pesuseadmel puuduvad ka hageja sõidukil esinenud kahjustuse kõrgusel detailid, mis võinuks taolisi vigastusi tekitada. Viimsi teenindusjaamas olev autopesula on harjadeta ning töötab survepesu põhimõttel. Taolise pesula pesuseade on fikseeritud asendis ning selle liikumine ei sõltu gabariitidest. Seega ei saa niisugune pesuseade kahjustada külgedelt sõidukit, mis ei ületa pesula kasutusjuhendis näidatud maksimaalset laiust ning paikneb pesulas ettenähtud asendis.
  6. Hageja sõiduki külje kahjustused on tekkinud mujal ja muudel asjaoludel, kui on kirjeldatud hagiavalduses. Kostja ei ole vastustav juhul, kui hagejale on kahju tekitanud hageja ise või kolmas isik väljaspool kostja teenindusjaamu. Kuna kahju ei tekkinud hagis kirjeldatud viisil ega kostja lepinguliste kohustuste täitmisel, on viited VÕS §-le 620 ning kohustuse rikkumist käsitlevatele sätetele asjakohatud. Kostja ei ole käitunud hooletult, kuna tema pesuseade peatus korrektselt hageja sõiduki vale paiknemise tõttu.
  7. Hageja väited selle kohta, et ta palus kutsuda kostja töötajal politsei, kes aga sellest keeldus, on ebaõiged. Peale pesuseadme peatumist hageja sõiduki vale paiknemise tõttu läks kostja töötaja K.K. pesulasse, osutamaks hagejale abi. Hageja aga käitus agressiivselt, mistõttu kutsus kostja töötaja kohale turvafirma patrulltöötajad. Samuti 2
(10)kutsus kostja töötaja omal algatusel kohale politsei, kuid politsei sündmuskohale jõudmise ajaks oli hageja teeninduskohast lahkunud ning jätnud enda sõiduki seisma pesulasse. Nii kostja töötaja kui turvafirma patrulltöötajate sõnul oli hageja ilmses joobeseisundis. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused
  1. AS E.S. esitas 03.11.2004 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitise summas 15 000 krooni. Hageja ei järginud paremale pesula sissesõiduukse kõrvale kinnitatud pesula kasutusjuhendit ning sõitis pesulasse sisse viltu liiga vasakusse serva, ületades küljepiirderelsi. Kostja pesula pesuautomaat alustas küll tööd, kuid peale jõudmist sõiduki küljepeeglini peatus sõiduki vale asendi tõttu. Pesuseadme peatumise järel läks kostja töötaja K.K. pesulasse hagejale appi. Hageja asus oma sõidukiga tagurdama, suunamaks sõiduk pesulas õigesti, kuid ei peatunud talle appi läinud kostja töötaja märguande peale. Hageja tagurdas hooga vastu kostja pesula sissesõiduust, kahjustades seda oluliselt.
  2. Vastu pesula tõsteust tagurdamise ja selle kahjustamisega põhjustas hageja kostjale kahju käibemaksuta kogusummas 25 422, 57 krooni. Hageja poolt kostjale tekitatud kahjust hüvitas S.K. AS varakindlustuse kindlustuslepingu alusel kostjale 10 422, 57 krooni, kuid kostja kui kindlustusvõtja lepingujärgne omavastutus summas 15 000 krooni jäi kostja kanda, millist asjaolu on kinnitanud ka S.K. AS hagejale saadetud kirjas.
  3. Hageja on juhtumi toimumise järel 13.03.2004 vormil „Teade liiklusõnnetusest“ tunnistanud enda vastutust kahju põhjustamise eest. Vaatamata sellele on hageja hiljem eitanud enda vastutust kahju tekitamises, keeldunud kahju hüvitamisest kostjale ning esitanud ise hagi kostja vastu, väites, et kostja on hoopis tema sõidukile põhjustanud kahjustusi. Kuna 10 422, 57 krooni kahjust on hüvitatud kostjale kindlustusandja poolt, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 15 000 krooni, asetamaks kostja olukorda, milles ta oleks olnud hageja poolt pesula sissesõiduukse kahjustamiseta. Hageja seisukoht
  4. Hageja ei tunnista vastuhagi, kuna see on esitatud pahatahtlikult, vastuhagis nimetatud asjaolud on tõendamata, nõue ei ole põhjendatud, puudub nõude õiguslik alus ja seetõttu palub ta jätta selle rahuldamata.
  5. Kostja ei ole vastuhagis esitanud asjaolusid, mis välistaksid juhtunu kvalifitseerimise liiklusõnnetuseks. Kostja valduses on olnud alates õnnetuse toimumisest hageja täidetud ja allkirjastatud teade liiklusõnnetusest. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 40 lõike 3 kohaselt on hageja teavitanud S.K. AS-i vastuhagi nõudest.
  6. Kostja väited kahju, selle tekitamise, suuruse ja põhjuste kohta on vastuolulised. Kostja väidab, et hageja tagurdas hooga vastu pesula sissesõiduust. Auto tehniliste parameetrite tõttu oleks aga hageja auto hooga tagurdamise korral ilmselt kerge konstruktsiooniga pesula sissesõiduust oluliselt purustanud. Hooga tagurdamine ei leia kinnitust ka kostja esitatud videosalvestust analüüsides.
  7. Kostja väidab, et tema töötaja andis hagejale märku tagurdamisel peatumiseks, kuid üheski kaadris ei ole tuvastatavad isiku märguanded juhile. Pesulas viibinud isik suundub pesula esiukse poole alates kaadrist 2:20:41 ilma, et veenduks eelnevalt võimalikus sissesõiduukse kahjus.
  8. Kostja esitatud Salva Kahjukäsitluse OÜ ülevaatuse akti kohaselt oli uksel peamiselt kahjustatud esimese ja teise lamell-liigendi vahe maapinnast 0,5 m kõrgusel. Kostja 3
(10)esitatud fotode väljatrükkidelt selgub, et oluliselt on kahjustunud pigem nimetatud vahest allpool asuv liigend. Seega on mõistlik uskuda, et uksele on hagis osutatud kahju põhjustanud ese, mis tabas ust 0,5m kõrgusel või allpool. Auto tehniliste andmete ja skemaatilise pildi võrdlemisel selgub, et hageja auto tagaosas kõige enam väljaulatuv detail asub ca 730 mm kõrgusel. Nii ei saanud hageja auto põhjustada kahju.
  1. Teatel liiklusõnnetusest, mille kostja on samuti tõendina esitanud, ei ole märgitud võimalikke kahjustusi kostja varale, küll on aga teatel märked hageja varale tekkinud kahjustuste kohta. Kostja ei ole kasutanud võimalust nimetatud teate vormistamisel teha omapoolseid märkusi või täiendusi.
  2. Kostja väidetavat kahju on kostja hinnanud ebamõistlikult suureks. Arve nr 2404608 kohaselt on vahetatud kostja pesulas uksetahvel. Hageja järeldab arvet analüüsides, et asendatud on terve uks. Samas oli kostja teise tõendi kohaselt kahjustunud vaid esimene ja teine lamell-liigend ja nendevaheline kinnitus. Samuti ei ole kostja vastuhagis põhjendanud, milline seos on nõutaval kahjuhüvitisel, väidetaval kahjul ja arvel nr
  3. Kui arve nr 2404608 kohaselt vahetati terve uks, siis ei ole hageja seisukohalt põhjendatud eelnevad remondi- ja hooldustööd vana ukse juures.
  4. Õiguslik alus ja selgitus kostja nõudele vastuhagist ei ilmne. Hageja möönab, et on võimalik teatud kahju tekitamine kostja pesula sissesõiduuksele autoga pesulas manööverdamisel, kuid kahju ei saa olla selline nagu kostja seda vastuhagis esitab. Manööverdamise vajaduse põhjustas kostjale kuuluv pesuseade ning hageja soov hoida ära veelgi suuremat kahju oma varale. Seega ei ole hageja viidatud kahju eest vastutav. Esimese astme kohtu otsus
  5. Kohus jättis 28.10.2005 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning mõistis välja R.J.O.K.lt AS-i E.S. kasuks 15 000 krooni kahju hüvitamiseks.
  6. Hageja leiab, et vaidlusaluse auto kriimustused pidanuks olema tolmuga kaetud ega saaks nii selgelt näha olla sündmuskohal tehtud fotodel. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et auto oli endiselt määrdunud on tõendatud hageja esitatud ja politsei poolt sündmuskohal tehtud fotodega nr 1 kuni
  7. Kui võrrelda auto kerel olevaid kahjustusi viidatud piltidel ja kostja poolt 02.02.2005 esitatud piltidel, siis on selge, et puhtal autol on kahjustus raskemini märgatav kui määrdunud autol. Sellest teeb hageja järelduse, et auto pidi saama kahjustada peale määrdumist ehk siis ikkagi pesulas. Antud asjaoludest sellist järeldust teha ei saa, kuna kahjustused võisid tekkida ka näiteks vahetult enne pesulasse sissesõitmist. Seega ei tõenda see põhjusliku seose olemasolu vigastuste ja kostja käitumise vahel.
  8. Hageja seletuse kohaselt hakkas pesuseade tööle enne, kui hageja oli sõiduki peatanud. See on vastuolus kohtule esitatud salvestisega kostja pesula turvakaamera videolindilt, millelt nähtub, et hageja sõiduk on peatunud, kui pesuseade alustab tööd. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et pesuseade oleks liikunud küljepeeglist tahapoole. Hageja seletuse kohaselt ta tunnistaja A.P.i ei tunne. Samas on tunnistaja A.P. andnud kohtule ütlused selle kohta, et ta on hagejaga tuttav väga hea sõbra kaudu. Seega püüab hageja kohut eksitada, millest tulenevalt ei ole hageja seletus usaldusväärne.
  9. Asja materjalidele lisatud automaatpesula turvakaamera videolindi salvestiselt ei nähtu, et pesuseade oleks puutunud vastu hageja sõiduki külge. Salvestiselt on näha, et pesuseade alustas tööd, kuid hageja sõiduki vale paiknemise tõttu, kuna sõiduk ületas vasakpoolset piirderelssi, pesuseade peatus hageja sõiduki pesul ega jõudnud enne seiskumist kaugemale sõiduki küljepeeglist. Seega ei ole tõendamist leidnud 4
(10)asjaolu, et pesuseade oleks tekitanud kahjustusi hageja sõiduki vasakpoolsele küljele tagapool küljepeeglit.
  1. Kostja poolt kohtule esitatud M.O. aruanne koosmõjus tunnistaja M.M.i ütlustega kajastab kostja poolt kasutatud seadme tehnilisi võimalusi ja tööpõhimõtteid. Kuigi tunnistaja M.M.i ütluste kohaselt on võimalik ka videomaterjali kopeerimine koos autentimisprogrammiga, ei tõenda see asjaolu, et kohtule esitatud videosalvestis oleks ebausaldusväärne kaadrite eemaldamise tõttu. Asjaolu, et tehniliselt võib võimalik olla kaadrite eemaldamine, ei tõenda, et seda käesoleval juhul ka tehtud oleks. Tunnistaja A.P.i ütluste kohaselt turvakaamera videolindi salvestise vaatamisel pesulas keriti linti edasi-tagasi kiiresti ja osaliselt. Nimetatu ei tõenda asjaolu, et videolint oleks võltsitud. Kuna videosalvestis on ajaliselt katkendlik, salvestatud on üksnes pesulas toimuv liikumine, võis vaatajale jääda mulje, et salvestis ei ole terviklik. Eeltoodust tulenevalt on hageja sellekohane väide tõendamata ja oletuslikku laadi.
  2. Nõustuda saab hageja seisukohaga, mille kohaselt kohtule esitatud foto nr 2 olemasolu annab tunnistust, et vastav auto osa pidi olema kindlustusjuhtumi aspektist huvipakkuv – vastasel juhul poleks seda pildistatud ega mõõdistatud. Samuti on hageja esitatud fotol nr 12 selgelt näha pesuseadmele peegli puutest jäänud jälg ning fotolt nr 13 peegli kahjustus. Hageja poolt fotolt nr 11 nähtub, et auto juhipoolne peegel ei ole tavalises asendis, vaid on surutud auto kere poole. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et pesuseade tõesti puutus vastu autot pesuprogrammi kestel. Samas ei ole ühegi tõendiga tõendatud peegli vigastused, mis oleksid kostja pesuseadme tekitatud. Seega ei ole hagejale kahju tekitamine kostja poolt kohtus tõendamist leidnud. Kuigi kahju tekitamine kostja poolt ei ole tõendamist leidnud, peab kohus vajalikuks anda hinnang ka hageja poolt kohtule esitatud tõenditele Liivi Auto AS arvete ja vastava seletuse näol. Nimetatud tõendid on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed, kuna sisaldavad erinevaid andmeid hagejale teenuste osutamise kohta. Esitatud tõenditega ei saa üheselt tõendatuks lugeda hagejale osutatud teenuseid, millest tulenevalt ei saa kohus nimetatud tõenditega arvestada.
  3. Seega ei ole eeltoodust tulenevalt leidnud tõendamist hagi aluseks olev asjaolu, et kostja pesuseade kahjustas hageja autot, tekitades hagejale varalist kahju. Kostja ei saa olla vastutav juhul, kui hagejale on kahju tekitanud tema ise või kolmas isik väljaspool kostja teenindusjaamu.
  4. Kostja palub vastuhagis välja mõista hagejalt kostja pesula uksele tagurdamisel tekitatud vigastuse tõttu tekkinud kahju. Õige on hageja väide, et videosalvestiselt nimetatut ei nähtu. Samas on hageja seletus selle kohta, et tema ei ole uksele suuremaid vigastusi tekitanud, väites kord, et ta ei sõitnud vastu ust, seejärel, et uksel oli üksnes väike mõlk, ümber lükatud tunnistaja K.K.i ütlustega, kes saabus pesulasse pesula ohutule vilkumahakkamisele peale ja nägi, kui hageja vastu ust tagurdas ja uks läks katki. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud tegemist väikese kriimustusega. Hageja poolt uksele vigastuse tekitamine on tõendatud ka asja materjalide juures oleva teatega liiklusõnnetusest, mille kohaselt on hageja isikliku allkirjaga kinnitanud, et on vastustav liikluskahju põhjustamise eest. Kuigi õiguslikult ei ole tegemist liikluskahjuga, tõendab uksele tekitatud vigastuse eest vastutuse võtmist kostja poolt nimetatu üheselt.
  5. Kostja põhjendatud kulutused on tõendatud kostjapoolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (K. OÜ arvetega nr 2403578 ja 2404608), samuti 22.02.2005 vastusega, millest nähtub, et kõikide ukse paneelide väljavahetamine on odavam kui eraldi nelja paneeli vahetamine. Hageja poolt kostjale tekitatud kahju 5
(10)hüvitas kostjale S.K. AS varakindlustuse kindlustuslepingu alusel 10 422, 57 krooni, kuid kostja kui kindlustusvõtja lepingujärgne omavastutus summas 15 000 krooni jäi kostja kanda, millist asjaolu on kinnitanud ka S.K. AS hagejale saadetud kirjas. Et 10 422, 57 krooni kahjust on kostjale hüvitatud kindlustusandja poolt, kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 15 000 krooni kostja omavastutusena. Omavastutuse suuruse üle pooltel vaidlus puudub. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  1. R.J.O.K. ei nõustunud linnakohtu otsusega ning esitas selle peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
  2. Kohtu oletus, et vigastused hageja autol võisid tekkida enne pesulasse sõitmist, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Hageja esitatud fotodega ja tunnistaja A.P.i ütlustega on tõendatud, et autol ja pesuseadmel olid samadel kõrgustel kokkupuute jäljed. Kui auto oleks saanud kahjustada enne pesulasse sõitmist, siis poleks kohale saabunud politsei saanud tuvastada kahjustusi pesuseadmel.
  3. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja on püüdnud kohut eksitada. Kohus on rajanud niisuguse arvamuse kolmele väidetavale ebakõlale hageja ütluste ja teiste tõendite vahel, kuid kõik kohtu viidatud ebakõlad on näilised. Asjas tõendina kasutatud videosalvestise olemusest tulenevalt ei saa teha otseseid järeldusi salvestusel esinevate objektide liikumise järjekorra kohta. Salvestus koosneb kahe sekundi või pikema ajavahemiku järel tehtud hetkeülevõtetest ehk sisuliselt fotode jadast. Fotolt ei ole olemuslikult võimalik järeldada objekti liikumist või paigalseisu. Seega võis pesuseade liikuda varem kui auto oli peatunud, vastupidist ei saa kõnealusest tõendist järeldada. Sama videosalvestust ei saa käsitleda ka vahejuhtumit piisavalt terviklikult kajastava tõendina, seetõttu ei ole õige kohtu arusaam väidetavast vastuolust hageja seletuse ja videomaterjali vahel. Kohus on tõlgendanud meelevaldselt tunnistaja ja poole ütlusi. Tunnistaja A.P. tunnistas, et teab hagejat, mida kohus on otsuses sõnastanud on tuttav. Hageja on samas öelnud, et ta ei tea hr Pleesi isiklikult, mis ei ole mingil moel vastuolus tunnistaja ütlusega.
  4. Tõenditega ei ole kooskõlas kohtu järeldus, et hageja auto paiknes pesulas valesti. Videosalvestuse mitme kaadri ja hageja ütlustega on tõendatud, et sõiduk ei paiknenud pesulas kindlasti mitte suurema kaldnurga all kui seda nägi ette kostja juhend. Ka valesti paiknenud sõiduki korral oleks kostjal kohustus seadistada pesuseade viisil, mis ei tekitaks kahju pesulat kasutava isiku varale.
  5. Ekslik on kohtu järeldus, et tunnistaja M.M.i ja M.O. aruandest tuleneb nende koosmõjus nagu kajastaksid märgitud tõendid kostja pesulas kasutatud salvestusseadme tehnilisi võimalusi. Kummastki tõendist ei tulene, et vastavad arvamused ja selgitused oleks antud kostja pesulas kasutusel oleva tehnika kohta.
  6. Otsitud ja ebaõiged on kostja ja kohtu tõlgendused hageja kahju suurust kajastava arve ebakohasusest. Hageja esitatud arve ei ole vastuolus ühegi teise asjas tehtud tõendiga. Kostja esitatud sama numbriga arve ühtib majandustehingut iseloomustavate oluliste tunnuste osas hageja esitatud arvega, erinevus seisneb vaid hagejale osutatud teenuste arvel esitamise detailsuses. Samuti on arve väljastaja selgitanud, et tegemist on sama tehinguga ja et arvel märgitud rida „peegel“ kajastab peegli parandamist. Hageja ei saa olla vastutav ka võimalike eksimuste korral arve väljastamisel.
  7. Kohus ei viita hagi nõuet käsitledes ühelegi seadusele, niisugune kohtulahend ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 231 lõike 4 esimese lause nõuetega. Hageja on pidanud kostjat vastutavaks kahju eest kui töövõtjat 6

(10)järelevalvekohustuse rikkumisest tulenevalt. Kohus ei ole vaatamata

§ 231lg 4 teisele lausele põhjendanud, miks ta hagejaga selles osas ei nõustu.

35. Kohus on vastuhagi rahuldamisel ja hagi rahuldamata jätmisel ebaõiglaselt jaotanud tõendamiskoormist. Kummagi nõude aluseks olevad asjaolud ei tulene videosalvestusest ja kummagi asjaolu tõendamiseks on esitatud vähemalt ühe isiku seletus. Kohus on leidnud, et hagi nõue ei ole piisavalt tõendatud, kuid samas on sarnase mahuga tõendite korral lugenud tõendatuks vastuhagi nõude. Seega on kohus rikkunud

§ 73lõiget 1, mille kohaselt on pooled kohtu ees võrdsed.

  1. Kohus on valesti hinnanud tunnistaja K.K.i ütlusi koosmõjus videosalvestusega. Videosalvestusest nähtub, et K.K. ei lahkunud pesuseadme juurest. Tunnistaja M.M. on tunnistanud, et inimese liikumine pesulas peaks olema piisavaks signaaliks salvestuse käivitamiseks. Kui eeldada videosalvestuse terviklikkust, nagu kohus seda haginõuet käsitledes ekslikult teeb, siis ei ole salvestusega kooskõlas tunnistaja K.K. ütlused, et ta käis koos hagejaga väidetavalt kahjustatud ust vaatamas. Samas ei saanud tunnistaja K.K. näha oma asukohast pesuseadme taga võimalikke kahjustusi uksel, sest auto jäi tema ja ukse vahele. Tunnistaja K.K.i ütlused ei ole kooskõlas tema varasema seletusega, viimane omakorda sisaldab koosmõjus videosalvestusega olulist vastuolu politsei antud tõendiga politseile väljakutse esitamise aja osas.
  2. Kohus on kahel viisil valesti hinnanud ka tõendina esitatud ja hageja allkirjastatud teadet liiklusõnnetusest. Esiteks ei ole teatel märgitud pesula ukse kahjustusi, seega on ekslikult kostja ja kohtu seisukohad, nagu oleks hageja teadet allkirjastades võtnud endale vastutuse pesula ukse kahjustamise eest. Teiseks on hageja selgitanud, et tulenevalt tema tahtest ja ka teate sõnastusest on hageja vastus piiratud üksnes võimaliku vastutusega liikluskahju eest. Sellest, et liikluskahju on üks kahju alaliike, ei saa teha järeldust, et liikluskahju eest endale vastutuse võtnud isik vastutaks ka kõige muu sama vahejuhtumiga seonduva eest.
  3. Kohus on põhjendamatult jätnud otsuses andmata hinnangu tõenditele. Hageja seletuste ja arvestuste kohaselt osundavad märgitud tõendid koosmõjus aga veenvalt, et kostja pesula ukse väidetavad kahjustused ei saa olla põhjustatud hageja auto võimalikust puutumisest vastu ust. Asjas on tõendamata, et kostja kahju oleks olnud nii suur nagu kostja seda väidab. Kohus on jätnud otsuses analüüsimata, mitu uksepaneeli üldse olid kahjustatud enne ukse vahetamist. Kostja on tõendanud üksnes kahe paneeli kahjustatuse. K. OÜ vastus käsitleb aga olukorda, kus kahjustada on saanud neli paneeli. Kohus on jätnud niisuguse vastuolu otsuses tähelepanuta. Seega ei ole tõendatud, et arved kajastaksid kostja kahju.
  4. Kohus on vastuhagi rahuldamisel ekslikult kohaldanud ka materiaalõigust, jättes arvestamata hageja esitatud põhjendused hageja vastutuse vähendamise kohta sel juhul, kui kohus ka peab hagejat kostja kahju eest vastustavaks. Asjas on tõendatud, et juhise pesulas manööverdamiseks andis hagejale kostja töötaja. Kostja töötajal oli võimalus enne manööverdamist avada pesula uksed ja anda sel moel pesulas olevale autole piisavalt ruumi manöövri läbiviimiseks. Niisuguse elementaarse võimaluse kasutamata jätmisega tegi kostja töötaja kostja vastustavaks mistahes kostjale tekkiva kahju osas antud olukorras. Hageja esitas kohtukõnes ka sellekohased õiguslikud põhjendused, mida kohus aga otsuses ei käsitlenud.
  5. Kohus on materiaalõiguse kohaldamisel eksinud ka selles osas, et otsuses viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 käsitleb asja parandamisele tehtud kulutusi, kuid asjas kogutud tõendite kohaselt on kostja asja parandamise asemel soetanud uue asja. Sellist juhtumit reguleerib VÕS § 132 lg 1, mida kohus vaatamata

§ 231lõike 4 esimese lause nõuetele ei ole otsuses märkinud.

Kaevatavas otsuses märgitud VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 on kahjuhüvitise suurust käsitlevad sätted, millest aga 7

(10)kummagagi ei saa põhjendada kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti on kohus jätnud hindamata, kas haginõude ja vastuhagi nõude osas on tegemist lepingulise või lepinguvälise kahju nõuetega. Sellisel moel on kohus oluliselt rikkunud protsessiõigust.
  1. Kohus on oluliselt eksinud tõendiks esitatud videosalvestuse hindamisel. Lisaks on sama tõendiga seoses oluliselt rikutud protsessiõiguse norme, mis on omakorda toonud kaasa ebaõige tõendi hindamise ja seeläbi ka ebaõige kohtulahendi hagi rahuldamata jätmise osas.
  2. Kohus on ekslikult hinnanud, et videosalvestus on terviklik kõnealuste sündmuste kajastus. Samuti on kohus pannud hagejale ebamõistlikult suure tõendamiskoormise, väites, et hageja peaks senisest põhjalikumalt tõendama salvestuse puudulikkust.
  3. Asjas on tõendatud, et kui videosalvestus on valmistatud DINA-DVR-tehnikaga, siis on autentsena ehk tervikuna võimalik esitada sellest üksnes ühte tundi kajastavaid salvestisi. Nii kohtule tõendina esitatud, kui ka hagejale tõendi koopiana esitatud salvestused kajastavad täistunnist erinevat perioodi. Ainuüksi sellega on piisavalt tõendatud, et kõnealune videomaterjal on modifitseeritav vastavalt esitamise vajadusele.
  4. Samas on tõendatud, et autentsus on piiratud üksikisiku kaadri muutmatuse tagamise garantiiga, mitte aga salvestuse kui tervikuga. Nii kohtule esitatud CD-plaadile kui ka hagejale esitatud koopiale on salvestatud videofail nimega „pesula avarii.avi“, mitte aga kaadritena. Seega ei ole tõendiks ja selle koopiaks esitatav materjal enam autentitav sel viisil nagu seda kohus kaevatavas otsuses põhjuseta eeldas.
  5. Tunnistaja A.P.i ütlusega on tõendatud, et kostja töötaja keeldus sündmuskohale tulnud politseile videosalvestust tervikuna näitamast. Tunnistaja ei andnud ütlusi selle kohta, et talle jäi mulje nagu oleks salvestis katkendlik, vaid tunnistaja avaldas selgelt, et salvestist keriti näitamise ajal.
  6. Kohtuistungil ilmnes, et istungil uuritav videomaterjal on ulatuslikum kui hagejale esitatud salvestuse koopial. Hageja koostatud salvestuse analüüsist pidi nii kostjale kui kohtule olema arusaadav, et hagejale esitati videosalvestus alates hetkest 2:07:
  7. Samas uuriti istungil kaadreid enne nimetatud kellaaega.

§ 181

lg 1 punktide 5 ja 6 kohaselt sai käesoleval juhul kohtuistungil uurida siiski vaid eelmenetluses kogutud tõendeid. 47. Tutvudes kohutus tsiviilasja toimikuga selgus, et toimikus olev CD-plaat videosalvestusega sisaldab lisaks veel mitmeid katalooge ja pildifaile, mida hagejale esitatud CD-plaadi koopial ei sisaldu. Samuti ei ole kostja avaldanud, et ta selliseid tõendeid esitab või mida ta nendega tõendada soovib.

§ 148

ja

§ 167

lõike 3 mõttest tuleneb tõendite ärakirjade või koopiate esitamise nõue kõigile protsessiosalistele. Kohus on jätnud kontrollimata, kas kõnealuse tõendi koopia on sisult ja mahult sarnane tõendiga. Eeltooduga on ka tõendatud, et vaadeldavat videomaterjali on võimalik manipuleerida. Seega on ka sel põhjusel ekslik kohtu seisukoht videomaterjali terviklikkuse tõendatusest. Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb lõppjäreldustes jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud

) § 657 lg 1 p-i 1 alusel 8

(10)muutmata. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega (

§ 654lg 6), kuid leiab, et otsuse põhjendusi tuleb täiendada.

  1. Apellant on esmalt vaidlustanud linnakohtu otsuse tõenduslikus osas. Kolleegiumi arvates on Tallinna Linnakohus õigesti toimiku materjalide (turvakaamera videolint, fotod, tunnistaja M.M. ütlused, M.O. aruanne) alusel tuvastanud, et kostja pesulas olev pesulaseade ei kahjustanud hageja sõiduautot. Seega jättis kohus hagi põhjendatult rahuldamata, sest see väide oli hagi aluseks. Kuna kohus ei tuvastanud kostja tegu, millega hageja oma kahju hüvitamise nõuet põhjendas, siis ei saanud ka kohus hagi rahuldada. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 115 lg-le 1 eeldab kahju hüvitamise nõue võlgnikupoolset kohustuse rikkumist. Hageja tugines hagis sellele, et kostja rikkus kohustust sellega, et kostja pesulas olev pesulaseade kahjustas hageja sõiduautot. Kuna seda asjaolu kohus ei tuvastanud, siis ei ole tuvastatud ka kostja kohustuse rikkumist, mis on kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 115 lg 1 alusel. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et linnakohus ei ole hagi rahuldamata jätmist põhjendanud viidetega materiaalõigusnormidele. Vaatamata sellele jõudis kohus õigele lõppjäreldusele.
  2. Samuti on Tallinna Linnakohus õigesti tunnistaja K.K.i ütluste ja teate liiklusõnnetusest alusel tuvastanud, et hageja tagurdas oma sõiduautoga vastu kostja pesula ust, mille tagajärjel kostja pesula uks kahjustus. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt pidi kostja Viimsi kütusetanklas olevas pesulas pesema hageja auto ja kostja pidi selle eest hagejale tasu maksma. Poolte vahel oli sõlmitud seega töövõtuleping (VÕS § 635). Poolte vahel sõlmitud lepingu olemusest tulenes ka poolte kõrvalkohustus (VÕS § 23 lg 1 lause 2 p 1) mitte kahjustada teise poole vara. Hageja rikkus seda kohustust, tagurdades oma sõiduautoga vastu kostja pesula ust. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 ja § 115 lg-le 1 võib kohustuse rikkumise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, kusjuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt oma sõiduautoga kostja pesula ukse kahjustamine oli vabandatav. Seega on hageja VÕS § 115 lg 1 alusel kohustatud kostjale hüvitama kohustuse rikkumise eest tekkinud kahju. Samuti on kolleegiumi arvates piisavalt tõendatud põhjusliku seose olemasolu hageja tegevuse (sõiduauto tagurdamine) ja kostjal tekkinud kahju (ukse kahjustumine) vahel. Kui hageja ei oleks oma sõiduautoga vastu kostja pesula ust tagurdanud, siis ei oleks ka kostja pesula uks kahjustunud. Linnakohus on seega õigesti vastuhagi rahuldanud. Samuti on kohus õigesti tuvastanud toimikus olevate tõenditega (tl 22-31, 109, 131 ja 32-33) kahju hüvitise suuruse, tuginedes VÕS § 127 lg-le 1 ja § 132 lg-le
  3. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei ole viidanud kostja nõude aluseks olevatele õigusnormidele (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1). See protsessiõigusnormi rikkumine ei toonud aga kaasa ebaõiget kohtulahendit lõppjäreldustes.
  4. Kolleegium ei nõustu apellandiga justkui oleks kohus jaotanud poolte vahel tõendamiskoormise ebaõigesti, rikkudes sellega kuni
  5. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kohus on vastavalt otsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 95 lg-le 1 hinnanud tõendeid kogumis. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust tõendeid hinnata teisiti kui linnakohus seda tegi. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et tunnistaja K.K.i ütlused on ebausaldusväärsed, sest on oluliselt vastuolus tunnistaja varasema seletusega (tl 3637). Sellist olulist vastuolu tunnistaja ütluste ja seletuse vahel kolleegium ei näe. 9

(10)Samuti ei lükka tunnistaja K.K.i ütlusi ja selle alusel kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ümber apellandi poolt viidatud politsei tõend (tl 83). Ka teadet liiklusõnnetusest on kohus hinnanud õigesti kogumis teiste tõenditega. Kolleegium jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite justkui oleks kohus jõudnud järeldusele, et hageja võttis teadet allkirjastades endale vastutuse pesula ukse kahjustumise eest. Linnakohus ei ole hageja vastutust järeldanud nimetatud dokumendist, vaid hageja tegevusest (sõiduauto juhtimine vastu kostja pesula ust). Teadet liiklusõnnetusest on kohus üksnes hinnanud ühe tõendina.
  1. Apellatsioonkaebuses viidatud tõendid, mida Tallinna Linnakohus otsuses ei käsitlenud (tl 31 ja 57) ei anna alust hinnata tõendeid ümber. Seega ei toonud see kaasa ebaõiget otsust lõppjäreldustes.
  2. Tallinna Linnakohus on rikkunud otsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg-t 4, jättes käsitlemata hageja väited selle kohta, et hagejalt väljamõistetavat hüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel. Samas ei viinud see protsessinormi rikkumine ebaõige lahendini, sest kolleegiumi arvates ei ole alust VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks. VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi on võimalik kahjuhüvitist vähendada järgmiste juhtumite korral: kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel; kahju tekkis ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab; kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule; kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kolleegium leiab, et ükski hageja poolt VÕS §-i 139 kohaldamiseks esile toodud asjaolu ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Tunnistaja K.K. ütlustega (tl 177) ja turvakaamera videolindiga on tuvastatud, et pesuseadme seiskumise põhjustas hageja poolt juhitud sõiduki sõitmine pesula seadme vahele viltu ühe joone peale. Tunnistaja K.K.i ütlustega on tõendatud, et ta palus hagejal tagurdada, et hageja saaks pesula seadme vahelt välja sõita ning et hageja tagurdas vastu ust, võttes korraks hoo maha, siis vajutas uuesti gaasi. Tõendatud ei ole see, et kostja pesulas oli nii vähe manööverdamisruumi, et oleks olnud vajalik pesula ukse avamine ja et selletõttu oleks pidanud kostja selle ukse enne hageja sõiduauto tagurdamist avama. Seetõttu ei kuulu kolleegiumi arvates VÕS § 139 lg-d 1 ja 2 kohaldamisele ning hageja taotlus kahjuhüvitise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohus on videosalvestust tõendina hinnanud vääralt, rikkudes protsessiõigusnorme. Linnakohus on piisavalt põhjendanud, miks saab videosalvestust usaldusväärse tõendina arvestada.
  4. Kolleegiumi arvates ei ole Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamise aluseks apellandi väide, et kohtutoimikus olev CD-plaat videosalvestusega sisaldab lisaks veel mitmeid katalooge ja pildifaile, mida hagejale esitatud CD-plaadi koopial ei sisaldu. Apellant tunnistab apellatsioonkaebuses, et kohtuistungil ilmnes, et uuritav videomaterjal on ulatuslikum kui hagejale esitatud salvestuse koopial. Seega võttis apellant osa tõendi uurimisest, mida arvestas otsuse tegemisel kohus. Järelikult sai apellant esitada kohtuistungil uuritud tõendi osas oma seisukohti, taotlusi ja avaldusi. G. Kivinurm M. Seppik V. Lips 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.