2-04-332/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel (põhineb hagi õigeksvõtul) Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-04-332 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a., Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Kohtuasi OÜ P. hagi EK L. (pankrotis) ja V.K. vastu nõude tunnustamiseks EK L. (pankrotis) pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. detsembri
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
5. aprill
6. a. Menetlusosalised Apellant OÜ P. (registrikood ****, aadress ****, 13913 Tallinn), seaduslik esindaja J.S. Vastustaja EK L. (pankrotis, registrikood ****), esindajad pankrotihaldur T.E. ja adv. M.L. Vastustaja V.K. (IK ****, elukoht ****, 13620 Tallinn), esindaja A.A. RESOLUTSIOON:
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. detsembri
9. a. otsus OÜ P. hagis EK L. (pankrotis) ja V.K. vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. 2
10. Tunnustada EK L. (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ P. nõuet summas 1.731.336, 90 krooni teise järgu nõudena.
11. Apellatsioonkaebus rahuldada.
12. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
13. aprillil
14. a. esitas OÜ P. hagi EK L. (pankrotis) ja V.K. vastu nõude tunnustamiseks EK L. pankrotimenetluses. Tallinna Linnakohtu
15. detsembri
16. a. otsusega kuulutati välja EK L. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati T.E..
17. detsembril
18. a. esitas OÜ P. nõudeavalduse summas 1.731.336, 90 krooni EK L. (pankrotis) pankrotimenetluses koos nõuet tõendavate dokumentidega pankrotihaldurile.
19. märtsil
20. a. toimus nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõue oli esitatud kaitsmiseks teises rahuldamisjärgus. Nõude aluseks on
21. jaanuari
22. a. töövõtuleping,
23. detsembri
24. a. saldokinnitus ning
25. detsembri
26. a. tsessioonileping. Hageja nõudele esitasid vastuväited EK L. (pankrotis) pankrotihaldur T.E. ning võlausaldaja V.K. ja seega jäeti võlgniku nõue nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses tunnustamata. EK L. (pankrotis) pankrotihaldur T.E. leidis, et kuna OÜ P. nõue rajaneb dokumentidel, mis on peamiselt
27. aastast, siis ei tõenda need piisavalt hageja nõude olemasolu. V.K. leidis kirjalikus vastuväites, et hageja nõue ja nõudeavaldus ei ole tõendatud ühegi dokumentaalse tõendiga ning sellest ei nähtu nõude sisu, alust ja põhjendatud nõude suurust. Hageja leiab, et nõue on põhjendatud, piisavalt tõendatud ning nõude tunnustamata jätmiseks puudub õiguslik alus. AS E. on osutanud EK-le L. ehitusteenuseid seoses Tallinnas Lasnamäel L10 asuva elumaja ehitamisega. Vastav leping sõlmiti poolte vahel
28. jaanuaril
29. a., see on sõlmitud kooskõlas seadusega ning on üheselt mõistetav.
30. detsembril
31. a. on EK L. (pankrotis) ja AS E. allkirjastanud saldokinnituse, millega EK L. kinnitab oma võlgnevust AS-i E. ees kogusummas 1.731.336, 90 krooni. Seega puudub poolte vahel vaidlus nõude olemasolu ja selle suuruse üle, kuna võlgnik on kinnitanud nõude olemasolu.
32. detsembril
33. a. sõlmisid OÜ P. ning AS E. tsessioonilepingu, millega AS E. loovutas oma nõudeõiguse EK L. (pankrotis) vastu summas 1.731.336, 90 krooni OÜ-le P.. Pankrotiteade EK L. (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kohta ilmus
34. detsembril
35. a. Hageja esitas nõudeavalduse
36. detsembril
37. a., seega on nõudeavaldus esitatud kahe kuu jooksul ning järelikult on tegemist tähtaegselt esitatud nõudeavaldusega. Kuna hageja poolt esitatud nõudeavaldus on esitatud tähtaegselt, lisatud on kõik nõuet tõendavad dokumendid ning nõude aluseks on tõeline ja sissenõutav võlgnevus, kuulub hageja nõue tunnustamisele. Kostja EK L. (pankrotis) seisukoht 3 Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
38. detsembril
39. a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul, kus hageja nõue tuli kaitsmisele teises rahuldamisjärgus, esitas nõudele vastuväite muuhulgas ka pankrotihaldur. Vastuväite põhjuseks oli asjaolu, et nõue pärineb algselt
40. a. sõlmitud töövõtulepingust ning esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt hageja nõude olemasolu nimetatud summas. Originaaldokumente nõude tõendamiseks ei ole hageja pankrotihaldurile esitanud. Ka ei nähtu taolise nõude olemasolu EK L. (pankrotis) likvideerija poolt pankrotihaldurile esitatud bilansist. Kuna pankrotihaldur kaitseb pankrotimenetluses nii võlgniku kui võlausaldajate õigusi ja huve, siis pidas pankrotihaldur vajalikuks nõude olemasolu tuvastamist kohtu poolt. EK L. (pankrotis) ja AS E. vahel oli
41. jaanuaril
42. a. sõlmitud tööettevõtu leping Tallinnas L10 asuva elamu ehitamiseks, kuid kostja on lepingust tulenevad kohustused juba täitnud. Hageja poolt
43. detsembril
44. a. esitatud saldokinnitus summas 1.731.336, 90 krooni ei tõenda võlgnevuse olemasolu käesoleval ajal. Kuna ka kostja bilanss ei kajasta nimetatud võlgnevust, siis on võla tasumine EK L. (pankrotis) poolt piisavalt tõendatud. Samas on EK-s L. (pankrotis) enne pankrotimenetluse algatamist peetud raamatupidamine enam kui puudulik ning ei pruugi kajastada kõiki olemasolevaid nõudeid EK L. (pankrotis) vastu. Seda enam on vajalik kohtu hinnang hageja nõudele. Kostja V.K. seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle kui põhjendamatu ja tõendamatu jätta rahuldamata. Nõue ei ole sissenõutav, kuna juba enne
45. a. juulit oli hagejale teada nõude olemasolu, kuid kümne aasta jooksul ei hageja nõude sissenõudmiseks pöördunud kohustatud isiku poole. Nõudeavaldus esitati esmakordselt alles
46. detsembril
47. a., seega on nõue aegunud ning kostja taotleb aegumise kohaldamist.
48. jaanuari
49. a. lepingus ei ole selgelt väljendatud, kes on selle allkirjastanud nii EK L. (pankrotis) kui ka AS-i E. nimel. Hageja ei ole tõendanud, et leping on allkirjastatud selleks õigustatud esindajate poolt. Leping on esitatud võõrkeelsena, mis raskendab arusaamist ja mõistmist, pealegi puuduvad lepingu aluseks olevad dokumendid ja võlgnevust tõendavad dokumendid. Üheselt ei ole mõistetav ja hageja poolt on lahtikirjutamata lepingu punkt 4, mis ei võimalda saada aru, millistest õigusaktidest juhinduti, pealegi jääb arusaamatuks nende õigusaktide kehtivus ja pädevus ehituse osas, lepingut ei ole esitatud terviklikult.
50. detsembri
51. a. nõue, mida vaatas läbi nõuete kaitsmise koosolek, põhines ehitusteenustel, kuid nn.
52. detsembri
53. a. akt ei nimeta ühtegi osutatud ehitusteenust, mille teostamise eest tuli tasuda
54. jaanuari
55. a. lepingu alusel. Puudub ja esitamata on
56. detsembri
57. a. ehitusleping.
58. detsembri
59. a. nõue põhines ehituslepingul ja aktil võlgnevuse kohta, kuid hagiavaldus põhineb hoopis teistel dokumentidel, mida nõuete kaitsmise koosolekul läbi ei vaadatud. Järelikult on hagiavalduse aluseks hoopis teine nõue, mida ei ole nõuete kaitsmisele esitatud ning nõuete kaitsmise koosolekul läbi vaadatud. Summa arvulise kokkulangevuse puhul on tegemist juhusega, kuna teist tõlgendust ega kommentaari kostjal esitada ei ole. Hageja poolt on lahtikirjutamata ja arusaamatuks jääb akt, mis olevat koostatud
60. detsembril
61. a. Samuti ei selgu, kes on selle allkirjastanud ja mis õigusakti alusel on 4 see koostatud. Kuna akt on võõrkeelne, siis ei saa kostja üheselt aru lühenditest, mida akti pooled on kasutanud. Isegi juhul, kui lühendites ja õigusaktides märkimata ning ka
62. jaanuari
63. a. lepingus märkimata tööd teostati, ei saa tekkida võlgnevus
64. jaanuari
65. a. lepingu alusel. AS-i E. raamatupidamise dokumentidega tutvumisel on tuvastatud, et seisuga
66. jaanuar
67. a. ja
68. detsember
69. a. puudusid nõuded EK L. (pankrotis) vastu.
70. detsembri
71. a. nõudeavaldust põhistati
72. detsembri
73. a. aktiga, mida ei esitatud. Hagiavaldust põhistatakse
74. detsembri
75. a. saldokinnitusega, mida ka ei esitatud.
76. detsembri
77. a. akt või saldokinnitus ei ole asjakohane juhul, kui ta ei ole õigusaktiga ette nähtud. Esimese astme kohtu otsus
78. detsembri
79. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 kohaselt kohaldatakse antud seaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
80. juulit
81. a. tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi
82. lõike kohaselt, kui enne
83. juulit
84. a. kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
85. juulit
86. a. kehtinud seadust. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) (kuni
87. juulini
88. a. kehtinud redaktsioon) oli enne
89. juulit
90. a. hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta oli seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldatud. TsÜS-i § 121 (kuni
91. juulini
92. a. kehtinud redaktsioon) kohaselt aegumistähtaja kulg katkeb, kui kohustatud isik teeb teo, millega tunnistab võlga. Kohtule esitatud
93. detsembri
94. a. kirjas garanteerib EK L. võla summas 1, 7 miljonit tasumise hiljemalt
95. detsembriks
96. a. Seega katkes aegumistähtaja kulg
97. detsembril
98. a. ja kuni
99. detsembrini
100. a. Hageja esitas nõude EK L. pankrotimenetluses
101. detsembril
102. a., s. o. enne aegumistähtaja lõppemist, kuid nõue on põhjendamata. Kohtule on esitatud AS-i E. ja EK L. vahel
103. jaanuaril
104. a. sõlmitud töövõtuleping, omavaheliste arvelduste võrdlusakt seisuga
105. detsember
106. a. ja
107. detsembri
108. a. nn. garantiikiri. Kõik esitatud dokumendid on ärakirjad. Kummalgi poolel ei ole esitada tõendite originaale. Pärast
109. aastat töövõtulepinguga seonduv dokumentatsioon (arved, maksekorraldused, aktid, kirjavahetus, saldokinnitused jms.), millest nähtuks EK L.i võlgnevus ka käesoleval ajal, puudub. Hageja nõude tunnustamiseks EK L. pankrotimenetluses summas 1.731.336, 90 krooni ei ole üksnes
110. aastal koostatud töövõtulepingu ja arvelduste võrdlusakti koopiad piisavad.
111. detsembri
112. a. aktis fikseeritud nõudesummade ja tasumise arvestamisel ei ole võimalik kuidagi saada kokku aktis kajastatud võlgnevust 1.731.336, 90 krooni. 5 Pankrotihalduri seletuse kohaselt on L10 asuv elamu lõpuni ehitamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kus oleks fikseeritud teostatud ehitustööd ning nende maksumus, et tuvastada nõude tõelisus.
113. detsembri
114. a. kirja koopia, millega EK L. esimees garanteerib „meie“ võla tasumise hiljemalt
115. detsembriks
116. a., ei tõenda üheselt, et mõeldud on EK L. töövõtulepingust tulenevalt võlgnevust, kui arvestada ka seda, et kiri on koostatud AS-i E.M. blanketil. Tõendamata on asjaolu, et pärast
117. detsembrit
118. a. oleks EK-l L. töövõtulepingust tulenev kohustus AS-i E. või hageja ees. EK L. bilanss sellist kohustust ei kajasta ning hagejal ei ole oma nõude tõendamiseks muid dokumente esitada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud protsessiõigus-ja materiaalõigusnorme ning ebaõigesti hinnanud ja vääralt tõlgendanud tõendeid, samuti jätnud hinnanguta ning tähelepanuta tõendeid, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Apellant palub otsuse tühistada ning tema hagi rahuldada. Kohtule on esitatud
119. jaanuaril
120. a. sõlmitud töövõtuleping, omavaheliste arvelduste võrdlusakt seisuga
121. detsember
122. a. ja
123. detsembri
124. a. garantiikiri. Kohtuotsuse kohaselt on kõik esitatud dokumendid ärakirjad. Apellant ei nõustu nimetatud kohtu järeldusega ja toonitab, et kuigi töövõtuleping ja arvelduste võrdlusakt olid ärakirjad, siis garantiikirja originaal esitati istungil ja kõik protsessiosalised ning kohus said võimaluse sellega tutvuda. Seega kõige „värskem“ dokument selle nõude kohta on originaal. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole koopiad piisavaks tõendusmaterjaliks. Säilinud on ainult ärakirjad ja need on ka kohtule esitatud. Vaidlustatud ei ole ärakirjade õigsust, seega tuleb lähtuda sellest, et tegemist on dokumentaalsete tõenditega tsiviilprotsessi mõttes, mida tuleb analüüsida. Originaaldokumendid on küll kadunud, kuid kuna EK L. (pankrotis) pankrotihaldur on tunnistanud sellise võlgnevuse olemasolu
125. aastal ning on väitnud, et nõue on hiljem likvideeritud, siis oleks kohus pidanud võtma arvesse ka kostja vastavasisulisi seletusi ning hindama kostja poolt esitatud tõendeid, mis näitavad nõude tasumist. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, et nõue on likvideeritud, samuti ei ole antud hinnangut kostja poolt esitatud ainukesele dokumendile (bilanss), mis näitab väidetavat võla tasumist. Apellant juhib tähelepanu ka kostja seletusele, et enne pankrotimenetluse algatamist peetud raamatupidamine on enam kui puudulik ning ei pruugi kajastada kõiki olemasolevaid nõudeid. Seega ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis näitaks, et nõue on tõepoolest likvideeritud. 1, 7-miljonilise nõude likvideerimisest oleks pidanud jääma maha vastav dokument ja see peab olema kajastatud raamatupidamisdokumentides. Vastavat dokumentatsiooni esitatud ei ole. Seega kohtu järeldus, et võlgnevuse olemasolu käesoleval ajal ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud ega ka põhistatud tõenditega. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et arvelduste võrdlusaktile on alla kirjutanud EK L. (pankrotis) endine esimees M.M.. Seega on sellisel kujul võlgnevust aktsepteerinud EK L. (pankrotis) seaduslik esindaja ja seisuga
126. detsember
127. a. on fikseeritud 6 võlgnevus suuruses 1.731.336, 90 krooni. Kohus on sellele asjaolule jätnud hinnangu andmata.
128. detsembril
129. a. saadetud kirjast on üheselt aru saada, et on garanteeritud EK L. (likvideerimisel) võlgnevuse tasumist. Vaatamata sellele, et kiri on E.M.e blanketil, on aru saada, et see on adresseeritud AS-i E. esimehele ja sellele on alla kirjutanud M.M. kui EK L. seaduslik esindaja, mitte kui eraisik. Kohtu teistsugune järeldus ei ole õige. Vastustaja EK L. (pankrotis) seisukoht Vastustaja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et Tallinna Linnakohtu
130. detsembri
131. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Apellatsioonimenetluse käigus võttis EK L. (pankrotis) hagi õigeks. Vastustaja V.K. seisukoht Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kuna kohtuotsuses tuvastatud asjaolud on tõesed ja vastavad tegelikkusele, siis puudub igasugune seaduslik alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Nõue on aegunud ja tuleb kohaldada aegumist. Apellatsioonimenetluse käigus võttis V.K. hagi õigeks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Apellatsioonimenetluses võtsid mõlemad kostjad hagi õigeks. Alates
132. jaanuarist
133. a. kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg. 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Osundatud lõikest ja sama paragrahvi lõikest 4 tuleneb, et vaidlusaluses asjas on kohus kostjapoolse hagi õigeksvõtuga seotud. Muudel asjaoludel ei ole seega apellatsioonimenetluses tähendust ja hagi tuleb kostjate poolt hagi õigeksvõtu tõttu rahuldada. Reet Allikvere Margo Klaar Malle Seppik