lg 1 p 5 kohaselt võib isik kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud seaduse § 8 lg 1 alusel hüvitatakse varaline kahju rahas.Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Arvestades nimetatud korteri turuväärtust Tallinnas Kadrioru piirkonnas leiab kaebaja, et temale tekitatud kahju on 750 000 krooni. Kaebuse kohaselt sai kahju tekitamine võimalikuks Tallinna linna haldustegevuse tõttu, sest 20.07.1994.a. sõlmiti seadusevastaselt ostu-müügi leping. Täiendavas kaebuse taotluses vaidlustab kaebaja Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2004.a. korralduse nr 2766-k punkti 2, millega otsustati alustada nimetatud korteri kompenseerimise menetlust. Kaebuse kohaselt ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele ORAS § 13 lg 1. Omandireformi käigus oli kaebajale tagastamisele kuuluv korter võõrandatud Tallinna linna poolt E.R.ile õigusvastaselt. Seda kinnitab Tallinna Linnakohtu 08.09.2003.a. otsus, millega tunnistati ostumüügilepingu tühisust.Tühise tehingu alusel saadud korterit ei olnud võimalik tagastada, sest E.R. oli selle 30.10.2002.a. müünud Peeter Mustale . Tallinna linna õigusvastase tegevuse tõttu ei ole korteri tagastamine võimalik. Linn ei eita kahju tekitamist linnapoolsete toimingute tulemusena, kuid linn soovis kahju suuruse kindlaksmääramist kohtumenetluses.Neil asjaoludel ei ole alust kompensatsiooni maksmiseks ja tekitatud kahju tuleb hüvitada rahas. Lähtuvalt Faehlmanni tänav 15/ Vase tänav 14 asuva korteri nr 4 turuväärtuse kindlakstegemiseks haldusasjas läbiviidud ekspertiisist suurendas V.S. 09.12.2004.a. kahjunõuet 800 000 kroonini. Vastustaja vastuväited Vastustaja kaebusega ei nõustu. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väidetega selles, et vastustaja on kaebuse esitajale kahju tekitanud. Ka juhul, kui kahju tekitamine oleks tõendatud, ei nõustu vastustaja hüvitise suurusega. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on vara mittetagastamine. Õigusaktides sätestatud korras ei ole see eeldus realiseerunud. ORAS § 12 lg 3 p 3 kohaselt ei kuulu vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis. ORAS § 13 lg 1 sätestab, et kui omandireformi objektiks olevat õigusvastaselt võõrandatud vara ei tagastata käesoleva seaduse § 12 alusel, kompenseerib selle riik seaduses sätestatud ulatuses ja korras.Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kompenseerita saamata jäänud tulu. ORAS sätestab, et kui tegu on õigusvastaselt võõrandatud varaga, mida ei tagastata, kompenseeritakse see hüvitusväärtpaberitega. Kuna ORAS-e sätted kehtestavad õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes erinormid üldiste kahju hüvitamise normide suhtes ning antud juhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis ei kuulu tagastamisele, ei ole antud juhul rahalise hüvituse nõudmine võimalik ja kaebus rahalise nõudega alusetu. 3 Omandireform saab õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes lõppeda vara tagastamisega ( mis on kuni käesoleva ajani seaduse mõttes lahendamata) või selle kompenseerimisega. ORAS kohaselt ei ole võimalik, et vara jäetakse tagastamata ja kompenseerimata, kui isik ei loobu mõlemast nõudest. Omandireformi objektiks oleva vara eest saab nõuda hüvitust üksnes reformi reguleerivates õigusaktides sätestatud korras ja alustel. Seejuures on reformi reguleerivad õigusaktid kehtestanud vara eest makstava hüvituse suuruse arvestamise õiguslikud alused, mille kohaselt hüvitatakse vara selle võõrandamisaegse maksumuse alusel. Reformi raames hüvitamisele kuuluva summa arvestamise aluseks ei ole hüvitatava vara käesoleva hetke turuhind, vaid vastava korra kohaselt arvutatav maksumus, mis hüvitatakse hüvitusväärtpaberitega. Seega ei saaks ka vara tagastamata jätmise korral kaebuse esiajal tekkida
alusel ja eraõiguse normide kohaselt hüvitamisele kuuluvat kahju tekkida, kuna vaidlusalune korter saab kuuluda tagastamata jätmise korral hüvitamisele üksnes reformi raames ja korras. Kaebuse esitajal ei ole õigus nõuda hüvitust rahas, kuna antud juhul on alus kaebuse esitajale õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks omandireformi reguleerivates õigusaktides sätestatud korras vastavalt ORAS § 12 lg 3 p 3 ja § 13 lg 1. Seega ei ole kaebuse esiajal tekkinud kahju, milline saaks kuuluda hüvitamisele
sätestatud alustel ja eraõigust reguleerivates normides kehtestatud alustel. Tulenevalt TsK § 448 puudub alus kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks. Kõnealused eluruumid olid erastamise hetkel Kadrioru Kinnisvara ME valduses ja bilansis, kes korteri notariaalse ostu-müügilepinguga erastas. Ebaseaduslikus erastamises puudub vastustaja süü, sest vastustaja ei erastanud vaidlusalust vara. Kahju suuruse arvestamisel on kaebuse esitaja võtnud aluseks kõnealuses piirkonnas asuvate korterite müügikuulutuste pakkumised,mis ei kajasta vaidlusaluse korteri müügihinda. KOHTU PÕHJENDUSED 1.Riigivastutuse seadus (
) sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra.
lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
lg 1 kohaselt võib
alusel isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult ( avaliku võimu kandjalt) nõuda õiguste kaitset ja taastamist viidatud paragrahvi lg 1 loetletud viisidel, muu hulgas tekitatud kahju hüvitamist. Seega on seaduses ka selgelt määratud, kelle vastu on võimalik riigivastutuse seaduse alusel kahjunõuet esitada. Riigi ja teiste avalik-õiguslike isikute iseseisva õigusvõimeta struktuuriüksused ei saa olla halduse kandjaks, saavad aga olla tema nimel tegutsevaks haldusorganiks. Seega, kuigi kahju saavad tekitada oma õigusvastaste toimingute ja haldusaktidega halduse kandja nimel tegutsevad viimaste iseseisva õigusvõimeta struktuuriüksused, tuleb nõue kahju hüvitamiseks esitada avaliku võimu kandja, käesoleval juhul kohaliku omavalitsuse üksuse vastu. EES § 12 lg 1 kohaselt vormistatakse eluruumi erastamine õigustatud subjekti ja kohustatud subjekti vahel sõlmitava ostu-müügi lepinguga. Eluruumide erastamise seaduse § 6 punkt 2 4 sätestab, et munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul on eluruumide erastamise kohustatud subjektiks juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Nende eluruumide erastamine toimub vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul. Kohtu arvates on vastustaja väited Tallinna linna asjassepuutumatusest erastamislepingu sõlmimisel põhjendamatud. Tallinna linn on olnud menetlusosaliseks ka V.S. esitatud hagis E.R.i ja Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte vahel sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Kahju hüvitamise nõudes ei või olla menetlusse vastustajana ( või tsiviilprotsessis kostjana ) kaasatud tsiviilprotsessivõimet mitteomav isik. Ka juhul, kui lähtuda sellest,et käesoleval ajal on Tallinna linn munitsipaalettevõtte õigusjärglane, tuleneb munitsipaalettevõtte põhimäärusest Tallinna linna kohustus võtta enda kanda munitispaalettevõtte kohustused.
tuleneb üheselt kahju hüvitamise vahetu printsiip Kahju vahetuks hüvitajaks on avaliku võimu kandja, kes kahju põhjustas. Ülaltoodud küsimus on riigivastutuse seaduses lahendatud üheselt mõistetavalt – kahju on kohustatud hüvitama see avaliku võimu kandja, mille ülesandeid täites kahju tekitati. Üksikisik on õigussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse kui tervikuga, mitte haldusorgani või ametiisikuga. 2.Alates 01.01.2002 sätestab kahjunõuete rahuldamise tingimused avalik-õiguslikes suhetes riigivastutuse seadus (
).
lg 1 kohaselt ei kohaldata riigivastutuse seadust asjades, kus kaebus või hagi esitati enne
jõustumist. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on 04.03.2002 määruses kohtuasjas nr 3-3-4-1-02 asunud seisukohale, et kui pärast 01.01.2002 esitatud kaebuses nõutakse enne nimetatud kuupäeva tekitatud kahju hüvitamist, kohaldatakse
lg 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist, s.o. enne 01.01.2002 tekitatud varalise kahju hüvitamist reguleerivad TsK § 448-450. TsK § 450 lg 1 sätestas : „Kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, samuti ametiisik oma ametikohustuste täitmisel administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (§-d 448 ja 449), kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.“ Viidatud sätteist tulenevalt on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on tuvastatud kahju tekkimine, haldusakti õigusvastasus, haldusakti ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos ning süü olemasolu. Riigivastutuse seaduses (
) reguleerib kahju hüvitamist § 7 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada
§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahju hüvitamise nõude eeldusteks lisaks avaliku võimu kandja poolt avalikõiguslikus suhtes toimunud tegevusele, ka isiku õiguste rikkumine, varalise kahju tekkimine ja põhjuslik seos õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Ülaltoodud sättest tuleneb ka põhimõte, mille kohaselt kahju hüvitamise nõudeõigus tekib isikul alles esmaste õiguskaitsevahendite ammendatuse korral. 3.Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2004.a. korraldusega nr 2766-k on Eesti Vabariigi Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p 3 ja § 13 lg 1 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13.07.1993.a. määrusega nr 216 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra p 14 ning tulenevalt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 16.11.1998.a. otsusest nr 10342 ja õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 10686 materjalidest otsustatud jätta rahuldamata V.S. taotlus taotlus F.R.Faehlmanni tänav 15/Vase 5 tänav 14, endisel kinnistul nr 416 asuvas elamus korteri nr 4 tagastamise kohta, kuna korter on füüsilise isiku heauskses omandis. Sama korralduse punktiga 2 otsustati alustada nimetatud korteri kompenseerimise menetlust. HKMS § 17 kohaselt asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil-või kriminaal- või haldusasjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna Linnakohtu 08.09.2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/254-358/03 rahuldati V.S. hagi Tallinna linna ja E.R.i vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tunnustati Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte ja E.R.i vahel 20.07.1994.a sõlmitud ostumüügilepingu tühisust. Kohtuotsusega on tuvastatud, et eluruum erastati E.R.ile ajal, millal V.S. oli esitanud eluruumi tagastamise avalduse ja tagastamise küsimus oli lahendamata.Kuna müügilepingu objektiks oli omandireformi objektiks olev vara, mille osas oli tagastamise küsimus otsustamata, on vastavalt ORAS § 18 lg 1 selle omandivormi muutmine keelatud.Kohus leidis, et tegemist oli seadusevastase tehinguga, kuna kõnealune korter ei olnud EES § 3 lg 1 järgi erastamise objektiks ja EES § 3 lg 5 p 4 järgi erastamisele ei kuulunud. Seaduse olulise rikkumise tõttu on 20.07.1994.a. sõlmitud ostu-müügileping kehtetu algusest peale. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993.a. määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p.29 kohaselt kontrollitakse vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel, kas ei esine asjaolusid, mis omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 3 punktide 3-6 ning lõike 4 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatud lisatingimuste täitmist. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et vaidlusalune vara asus õigustatud subjektile vara tagastamise ettevalmistamise ajal füüsilise isiku heauskses omandis. ORAS § 12 lg 3 p 3 kohaselt omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis. Seega on Tallinna Linnavalitsuse korraldus õiguspärane osas, millega jäeti vaidlusalune vara kaebajale tagastamata. ORAS § 13 lg 1 kohaselt kui omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara on hävinud, kui seda ei tagastata sama seaduse § 12 alusel või kui varaks on aktsiad või osatähed, kompenseerib riik selle seaduses sätestatud ulatuses ja korras, lähtudes vara õigusvastase võõrandamise aegsest maksumusest. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra p 7 kohaselt alustatakse vara kompenseerimise menetlust siis, kui õigustatud subjekt taotleb vara kompenseerimist, kui vara on hävinud, kui vara ei kuulu vastavalt seadusele tagastamisele või kui seadus näeb ette ainult kompenseerimist. Kuna Tallinna Linnavalitsus ei ole rikkunud ORAS § 12 lg 3 p 3 , on linnavalitsus põhjendatult otsustanud alustada vara kompenseerimist. Vara kompenseeritakse, kui seda ei tagastata sama seaduse alusel. V.S.le otsustati vara mitte tagastada ORAS § 12 lg 3 p 3 alusel, seega kuulus vara kompenseerimisele. Riigikohus on 18.07.2002.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-33-02 asunud seisukohale, et kui vara on omandireformi käigus õigusvastaselt tagastatud selleks mitte õigust omavale isikule, ei saa sama vara omandireformi õigustatud subjektile kompenseerida, sest vara kompenseerimine on võimalik vaid juhtudel, kui seda vara ei tagastata. Seega on ka kompenseerimise menetluse alustamise otsustamine toiminud õiguslikel alustel. 4.Samas leiab kohus, et kaebuse esitajal on õigus nõuda hüvitust tekitatud kahju eest. Õigusvastaseks ei ole mitte linna poolt vara tagastamata jätmine ja kompenseerimise alustamine, vaid seadust oluliselt rikkudes ja tehinguga, mille tühisust on kohus tunnustanud, omandireformi objektiks oleva vara võõrandamine , mis tegi võimatuks vara tagastamise kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on esitanud nõude Tallinna linna ja E.R.i vahel ostu-müügilepingu alusel aset leidnud vara võõrandamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Tallinna linna nimetatud 6 õigusvastase tegevuse tulemusena on tekkinud olukord, kus kaebuse esitaja omandireformi õigustatud subjektina soovib saada tagasi Faehlmanni tänav 15/ Vase tänav 14 asuvat korterit nr 4, vara aga tagastada ei saa, kuna sama vara on Tallinna linn varem õigusvastaselt erastanud E.R.ile, kes on selle edasi müünud kolmandatele isikutele ning vara praegusel omanikul puudub kohustus vara V.S.le üle anda. Tallinna linn ei teinud midagi vara tagasisaamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja seoses võimatusega õigusvastaselt võõrandatud vara, mille suhtes kaebaja on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ja mis asus munitsipaalomandis, tagasi saada, taotleb kaebuse esitaja Tallinna linna poolt viidatud tehinguga tekitatud kahju hüvitamist. Kohus on seisukohal, et eespoolnimetatud ostu-müügilepinguga, mille osas Tallinna Linnakohtu otsusega on tunnustatud selle tühisust, tekitati V.S. kui omandireformi õigustatud subjekti seadusega tagatud õigustele kahju. Kaebuse esitajal oli nõudeõigus varale, mille suhtes ta oli tunnistatud õigustatud subjektiks, puuduvad tõendid, et vara temale tagastamisele ei oleks kuulunud. Kohtuotsusega, millele kaebaja tugineb oma nõude esitamisel, on tuvastatud Tallinna Linna ja E.R.i vahel sõlmitud tehingu tühisus seaduse olulise rikkumise tõttu. Omandireformi objektiks oleva vara tagastamine on õigustatud subjektile majanduslikult tunduvalt soodsam kui sama vara kompenseerimine. Õigustatud subjekt on taotlenud vara tagastamist. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et vara oli selle ebaseadusliku tehinguga E.R.ile võõrandamise ajal munitsipaalomandis. Tingimus vara kompenseerimiseks ( vara oli teise isiku heauskses omandis) sai tekkida seetõttu, et Tallinna linn erastas omandireformi objektiks oleva ja samas erastamise objektiks EES kohaselt mitteoleva vara . Seega Tallinna linna ebaseaduslik tehing põhjustas vara kompenseerimise otsuse vastuvõtmise, õigustatud subjektile tekitati seega kahju. Riiigkohus on haldusasjas nr 3-3-1-33-02 leidnud, et hüvituse maksmine on põhjendatud juhul, kui lisaks vara tagastamise võimatusele ei ole omandireformi õigustatud subjektile võimalik maksta ka kompensatsiooni. Kohus leiab , et eespoolviidatud kohtulahendist ei tulene, et kaebuse esitajal puuduks käesoleval juhul õigus nõuda temale tekitatud kahju seoses Tallinna linna poolt kaebajale tagastamisele kuuluva korteri õigusvastase erastamisega. Oleks põhjendamatu jätta käesoleval juhul Tallinna linna õigusvastase tegevuse tulemusena loodud kahjustavad tagajärjed kaebuse esitaja kanda ainuüksi seetõttu, et selleks kahjustavaid tagajärgi loonud tegevuseks oli seadust rikkudes toimunud erastamine, mitte aga analoogiliselt viidatud kohtulahendiga vara tagastamine . Omandireformi aluste seaduses sätestatud kompensatsiooni maksmise eesmärgiks ei ole n.ö.lohutuseks hüvitise määramine isikule , kelle nõudeõigus jääb realiseerimata Tallinna linna ebaseadusliku tegevuse tõttu avalik-õiguslikus suhtes, vaid on mõeldud juhtudeks, kus vara on isikute omandis õiguslikul alusel. Vastupidisel juhul tuleks asuda seisukohale, et Tallinna linna poolt seadust eirates teostatud tehingud, millega välistati tehingu objektiks oleva vara omandireformi objektidele tagstamine, on õigustatud ja kaebajal tuleb kanda sellisest tegevusest tulenevaid tagajärgi.Tallinna linna ebaseaduslik tegevus vara võõrandamisel põhjustas vara tagastamise asemel selle kompenseerimise, 5.Tallinna linna ebaseadusliku tegevuse tulemusena on kaebuse esitajale tekkinud kahju, mis kuulub TsK § 450 järgi hüvitamisele üldistel alustel. Tallinna linna ebaseadusliku tehingu ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, kusjuures linnavalitsuse korraldus vara tagastamata jätmise kohta põhjusel, et vara on füüsilise isiku heauskses omandis, on käsitletav ebaseadusliku tegevusega kahju põhjustamise tõendina. Tallinn linna õiguspärase tegutsemise korral oleks omandireformi õigustatud subjektile V.S.le saanud vara tagastada. Kohtule vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole. Tallinna linn rikkus avalik-õiguslikus suhtes kaebuse esitaja õigusi, asjas on tõendatud, et E.R.ile korteri 7 erastamine on toimunud seadust rikkudes. Selle tehingu tulemusel on tekkinud negatiivsed tagajärjed V.S.le. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka vajalikku hoolsust täielikult järgides. Süü olemasolu Tallinna linnal on muu hulgas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. TsK § 222 kohaselt mõistetakse kahju all nii kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, kui ka saamata jäänud tulu. Kaebuse esitaja sooviks on saada hüvitis, mis võimaldaks tal taastada kahju tekitamisele eelnenud olukorra ning milleks kaebuse kohaselt on korteri turuväärtus 800 000 krooni. Kui Tallinna Linn oleks järginud seadusesätteid, oleks kaebuse esitaja saanud tagasi temale tagastamisele kuuluva korteri. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest tulenevalt kuuluks kahju hüvitamisele piirangutega. 6.AÕS § 29 lg 1 kohaselt hinnatakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind(turuhind). Arvestades seda, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud, tuleb kahju suuruse määramisel lähtuda korteri väärtusest kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Riigikohus on kohtulahendis 3-3-1-33-02 leidnud:“TsK §-st 448 tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Kui kinnisvara hinnad on objektiivsetel põhjustel tõusnud ning kahju tekitamise aegne hoonete väärtus ei vasta nende väärtusele kohtuotsuse tegemise ajal, on õiglane, et kahju hüvitamisel arvestatakse vara väärtust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See võimaldamaks isikul soetada pärast hüvitise kättesaamist võimalikult samaväärne vara, millest ta õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi.“. Asjas esitatud Pindi Kinnisvara hindamisakti nr 41020111 ( tl 48-56 ) kohaselt on Faehlmanni tänav 15/ Vase tänav 14 asuva korteri nr 4 turuväärtuseks seisundis, millises see oli 20.07.1994.a., 760 000-800 000 krooni. Kohtul puudub alus kahelda atesteeritud kinnisvarahindaja Margus Pilve poolt hindamisaktis toodu õigsuses. Asjas esitatud dokumentidest järelduvalt oli korter üürilepingu alusel kasutusel ja seega oleks korteri tagastamisel nimetatud korter olnud koormatud üürilepinguga. Haldusasjas ekspertiisi teostanud kinnisvarahindaja Margus Pilve poolt kohtuistungil täiendavalt antud selgituste kohaselt mõjutab üürilepingu olemasolu korteri turuväärtust kuni 50 % ulatuses, käesoleval juhul pidas ekspert, arvestades üürilepingu olemasolu, korteri väärtuseks 2/3 korteri koguväärtusest. EES § 3 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad erastamisele üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, menetlusosaliste vahel ei ole põhimõtteliselt vaidlust selles, et korterit kasutati üürilepingu alusel. Kohtule ei ole esitatud dokumente üürilepingu puudumisest. Eksperthinnangus on antud korteri väärtus vahemikuna 760 -800 000 krooni. Kohtu arvates puuduvad asjaolud, millele tuginevalt lugeda põhjendatuks kaebaja nõuet lähtuda eksperthinnangus antud maksimaalväärtusest, samuti puudub alus lähtuda madalaimast määrast. Seetõttu peab kohus õiglaseks võtta kahjusumma arvestamisel aluseks eksperthinnangus korteri turuväärtuste skaala keskmine näitaja, s.o.780 000 krooni. Arvestada tuleb koormatust üürilepinguga, mis vähendab turuväärtust eksperdi hinnangul 1/3 võrra. Menetlusosaliste poolt ei ole esitatud seda seisukohta ümberlükkavaid argumente. Eespooltoodust tulenevalt oleks kõnealuse vara turuhinnaks 522 600 krooni. Kuivõrd kompenseerimismenetluses ei ole välja arvestatud vara võõrandamisaegset maksumust, s.o.kaebajale makstavat kompensatsiooni, mis kuulub eespooltoodud summast 8 mahaarvamisele, puudub kohtul võimalus määrata summaliselt V.S.le hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Lea Kuuse kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.