← Eesti

3-03-102/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-102 H

) § 10 lg 1, § 72 lg 1 ja lg 3 alusel korralduse nr 7-04/860 alustada samal päeval ette teatamata tegevuskoha vaatlust AS * maksuhaldurile teadaolevates majandustegevuse kohtades tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks. TJIMA 20.jaanuari 2003 korralduse nr 4.1-01.1/1578 alusel viidi alates 21.jaanuarist 2003 läbi revisjon AS * maksude arvestamise õigsuse kontrollimiseks maksustamisperioodidel jaanuar 2000 kuni detsember

  1. 26.septembril 2003 koostati revisjoniakt, millele AS * esitas 17.oktoobril 2003 eriarvamuse. TJIMA 3.novembri 2003 maksuotsusega nr 4.1-01.1/1578-1 määrati AS- le * tasumiseks täiendav maksusumma. Maksusumma määramise tingisid järgmised asjaolud: 1) AS * kajastas käibedeklaratsioonis ebaõigesti sisendkäibemaksu OÜ * 14.veebruari 2002 arve nr 21 alusel summas 73 080 krooni ja OÜ * 15.veebruari 2002 arve nr 24 alusel summas 34 020 krooni, mistõttu tuleb täiendavalt tasuda käibemaks 107 100 krooni ja intress 12 009 krooni. AS * ei ole eelnimetatud äriühingutelt ehitusteenust soetanud. Arved esitas osaühingute nimel tundmatu kolmas isik ning tasuti tundmatule kolmandale isikule. Tegelikku teenuse osutajat pole võimalik välja selgitada. AS * ei ole silmas pidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Peatöövõtjana ei ole koostatud ühtegi dokumenti, mis kajastaks ehitustööde käiku, puuduvad Vabariigi Valitsuse 30.septembri 1997 määruse nr 182 kohaselt kohustuslikud ehituspäevikud, ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollid või muud dokumendid, mille alusel saaks kindlaks teha, et AS * on saanud teenust nendelt osaühingutelt. OÜ- le * on tasutud sularahas 300 000 krooni ning OÜ- le * pangaülekandega 223 020 krooni, mistõttu pidanuks ettevõtja vastavalt rahapesu tõkestamise seadusele (RahaPTS § 5 lg 1 p 2, § 7 lg 3, § 9 lg 1) tuvastama isiku, kellele väljamaksed tehti. AS * ei suutnud tõendada, kellele maksti kassast sularaha või kellele tehti pangaülekanne. Rikutud on käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lõiget
  2. Kuna eelnimetatud osaühingud ei ole teenust osutanud, ei ole OÜ- le *
  3. aasta mais üle kantud 179 080 krooni ja
  4. aasta augustis sularahas makstud 300 000 krooni ning OÜ- le *
  5. aasta mais üle kantud 223 020 krooni tasutud ehitusteenuste osutamise eest. Arved ei vasta tehingute tegelikule sisule. Puudub alus käsitleda kulutusi summas 702 100 krooni ettevõtlusega seonduvatena. AS * on rikkunud tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja § 51 lg 2 p
  6. Täiendavalt tuleb tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 246 683 krooni. 2) AS * on teinud füüsilistele isikutele väljamakseid, mida ei ole tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel kajastatud. Väljamaksetelt tulumaksu kinni pidamata ja üle kandmata jätmisega on rikutud on TuMS § 40 lg 2 ja lg 4, mistõttu tuleb täiendavalt tasuda kinnipidamata jäetud tulumaks summas 64 874 krooni ja intress 2 706 krooni. Töötajatele makstud töötasudelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata jäetud sotsiaalmaks on 94 905 krooni. Rikutud on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja p
  7. Töötuskindlustusmakseid tuleb täiendavalt tasuda 3 809 krooni ja intressi 4 krooni. Rikutud on töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 1 ja p
  8. 2

(11)3-03-102 3) AS * on tasunud OÜ- le * 24.septembri 2001 arve nr 2043 alusel 35 020 krooni juhatuse liikme ja tema abikaasa puhkusereisi eest Kariibi merel, tehes sellega oma töötajale ja temaga seotud isikule erisoodustuse. Erisoodustuselt tuleb tasuda tulumaks 35 020 krooni ja sotsiaalmaks 15 617 krooni. Rikutud on TuMS § 54 lg 4 ja sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 3 ja p
  1. 4) Tasumisele kuuluv ettevõtte tulumaks kokku on 258 987 krooni ja intress sellelt 49 533 krooni. Tasumisele kuuluv sotsiaalmaks kokku on 110 552 krooni ja intress sellest 10 552 krooni.
  2. AS * esitas 1.detsembril 2003 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsuse tühistada.
  3. Tallinna Halduskohtu 22.detsembri 2004 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning vastustajalt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja riigilõiv 332 krooni ja õigusabikulu 2 349 krooni. Kohus leidis, et maksuotsuse tühistamiseks ei ole alust muus kui H. R. töötasuga seoses määratud maksude ja vastavate intresside osas. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) H. R. tehtud väljamaksetelt arvestatud kinni pidamata jäetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus maksu osas tuleb maksuotsus tühistada. Selles osas teeb maksuhaldur maksusumma määramiseks uue maksuotsuse. 2) Kaebaja viidatud asjaoludel ei ole leidnud kinnitust, et maksuhaldur oleks rikkunud maksumenetluse üldisi põhimõtteid, uurimisprintsiipi, asjaosaliste ärakuulamise põhimõtteid, jätnud kaebaja informeerimata toimingute eesmärgist, rikkunud õiguskindluse või proportsionaalsuse põhimõtteid. Enne revisjoni oli maksuhaldur 16.jaanuari 2003 korraldusega otsustanud viia läbi kaebaja tegevuskoha vaatluse, kuna oli saabunud signaale, et äriühingus makstakse ümbrikupalka. Vaatluse objektiks olid * kontor ja puidutsehh, * apteegi objekt ning Viimsi vallas asuv * elamurajoon. Objektide vaatlus algas 16.jaanuaril 2003 kell
  4. Vaatluse alustamisel firma ruumides * peitis kaebaja juhatuse liige M. V. dokumente, tal õnnestus need üle anda töötaja valdusesse, kes viidi haiglasse. Enne kui maksuameti töötajad jõudnuks haiglas neile üleantud dokumentide (maksuhalduri väitel olid kaustas töötajatele palga maksmise dokumendid, palgalehed, töökäsud, puhkuste avaldused, kassa väljamineku orderid, objektide vastuvõtmise aktid jms) nimekirja koostamise lõpetada, viisid kaebaja töötajad maksuhaldurile üleantud dokumendid ära, dokumentide asukoht jäigi teadmata. Täpne pole väide, et enne kolmandatelt isikutelt teabe nõudmist ei ole maksukohustuslase poole pöördutud. Tegevuskoha vaatlusel takistas kaebaja maksuhalduri tegevust, suulisi selgitusi on ta saanud anda ulatuses, mida pidas vajalikuks.

§ 61

lg 2 kohaselt ei pöörduta enne kolmandatelt isikutelt teabe nõudmist maksukohustuslase poole siis, kui ilmneb takistus maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

§ 79

lg 1 näeb ette, et kui maksukohustuslane või tema määratud isik keeldub seletuste andmisest või hoidub revisjonist kõrvale, võib revident küsitleda teisi kohalviibivaid maksukohustuslase töötajaid, vajaduse korral seletused protokollitakse. Kaebaja ja kolmandate isikute poole pöörduti eelnevalt vastavasisulisi haldusakte tutvustades. Maksusumma määramisel kohtueelse uurimise asutuse poolt kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamine ei olnud seadusevastane. Maksumenetlusega paralleelselt toimus kaebaja suhtes kriminaalmenetlus. Tõendid (tunnistajate ülekuulamise protokollid) on kriminaalmenetluse raames kogutud kriminaalmenetluse nõudeid järgides. 3

(11)3-03-102 3) Käibemaks on määratud õigesti. Maksuhaldur on asjaolude kogumile tuginedes leidnud, et osaühingud * ja * ei saanud kaebajale arvetel märgitud teenust osutada. Kaebaja seletused on ebamäärased ja süsteemitud. Kaebaja seletused ja tõendid ei võimalda teha järeldust, et tehingupartnerite tausta ja tegevust objektidel reaalselt kontrolliti. Pole võimalik selgitada, kes tegelikult soetas materjali ja organiseeris kahel objektil tööd. Alltöövõtulepingute lisana näidatud tööliste nimekirju ei ole esitatud. Ebaõiged on väited, et kaebaja veendus, et osaühingute esindajad on juhatuse liikmed, et ajalehekuulutusele reageerinud firmade esindajaid kontrolliti, küsiti passi ja tehti passist koopiad I. S. ja A. V. isiklikult kohtudes. * eramu omaniku seletustest ei saa järeldada, et ta teaks, kes olid nn tegelikud alltöövõtjad. Kaebaja teab alltöövõtja brigadire vaid eesnime järgi. M. V. seletuse kohaselt tasus ta kassast sularahas võlga sisse nõudma tulnud isikutele, keda kirjeldab sisuliselt kui tundmatuid isikuid. Eeltoodu kinnitab, et tasuti kontrollimata isikutele, mis ei viita hoolduskohustuse täitmisele. Ka ei veendunud M. V. lepingute sõlmimisel selles, kas allkiri kirjutati tema juuresolekul või mitte. OÜ * esindaja I. S. ei viibinud lepingu allkirjastamise ja kassa sissetuleku orderi väljastamise ajal Eestis. Lepingul OÜ * esindajaks märgitud A. V. ei tunne ühtegi kaebaja töötajat, ei ole nendega suhelnud ega dokumente allkirjastanud. Puuduvad ehituspäevikud, koosolekute protokollid, kaetud tööde aktid ja muud dokumendid, mille alusel saaks töid teostanud isikuid tuvastada. Objektidel töötasid ka kaebaja enda palgatud töölised. Jääb arusaamatuks, miks ei nõutud firmadelt vaegtööde (maalritööd) tegemist ega vähendatud lepingujärgset hinda. Arvete esitamine, raha ringlemine ning väidetavate tehingute raamatupidamises kajastamine andis kaebajale võimaluse arvetel märgitud käibemaksu riigilt tagasi nõuda. Väide, et materjalid osteti ja objektid on valmis, ei ole määrava tähendusega. R. R. seletused ei ole usaldusväärsed, sest kohtus asja arutamise ajal suutis ta meenutada asju, mida maksuhaldurile seletuste andmise ajal ei mäletanud. Hilisemad seletused on varem antutest erinevad. Peatöövõtja esindajana ei tea ta asjaolusid määral, mis kinnitaks, et alltöövõtja oli olemas ja usaldusväärselt kontrollitud. M. V. ja V. K. selgitused erinevad varem antutest või on oletuslikud, kontrollimatud ja vastuolulised. Maksuhaldur ei pea tõendama isikut, kes oli tehingu teiseks pooleks. Maksuhaldur on näidanud, et arvete esitajad ei ole reaalse iseseisva majandustegevusega äriühingud, nad ei ole hankinud materjali objektidele, nende asukoht on teadmata, pangakontodele laekunud summad on enamasti kohe välja võetud. Kaebajal oli RahaPTS § 5 lg 1 p 2 alusel kohustus tuvastada isik, kellele maksti sularahas üle 100 000 krooni või pangaülekandega üle 200 000 krooni. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole nimetatud osaühingutelt ehitusteenust soetanud. Osaühingud on arendanud näilikku majandustegevust ja neilt polnud võimalik teenust tellida. Kaebaja ei esitanud dokumente, mille alusel saaks tuvastada osaühinguid esindanud isikuid ega suutnud muul viisil tõendada, kellele maksti kassast sularahas või kellele tehti pangaülekanne. Tõendatud on, et osaühingute nimel esitas arveid tundmatu kolmas isik ning tasuti tundmatule kolmandale isik ule. Kuna tegelikku teenuse osutajat ei ole võimalik välja selgitada, siis ei saa teenuse osutajat pidada käibemaksukohustuslaseks. Kaebaja on rikkunud KMS § 20 lg 3 p 1 nõudeid, sest pole leidnud kinnitust, et ehitusteenust osutasid arvel näidatud registreeritud käibemaksukohustuslased. Asjas ei oma tähtsust, kui palju võib veel olla ettevõtteid, kes eelnimetatud äriühingutega suhtlesid. AS * ja AS * tõendid neile alltöövõtu korras ehitustööde tegemisest ei kinnita, et tööd olid ka tegelikult teostatud kõnealuste osaühingute poolt. Pole teada, kas tõendid väljastanud firmad kontrollisid alltöövõtja tegelikku majandusvõimet. Väide, et pangakontod kinnitavad tööde tegemist riigiasutusele, ei veena kohut, et ka tegelikult pakkusid ehitusteenust OÜ-d * ja *. Põhiseaduse § 12 rikkumiseks ei saa lugeda asjaolu, et OÜ * või OÜ * suhtes ei olnud tehtud maksuotsust nendele firmadele täiendava maksu määramiseks. Dokumentidel tegelikkusele mittevastava tehingupartneri ja temale tehtud väljamaksete kajastamine ei tähenda, et esitati nõuetele vastavad algdokumendid. Sisutu arve ei ole ühtlasi vastav raamatupidamise nõuetele. Ajalehes alltöövõtjate otsimise 4
(11)3-03-102 kuulutuse avaldamine ei oma iseseisvat tähendust, sest ka kuulutusele reageerinud isikuid tuli kontrollida. Kaebaja seda ei teinud. 4) Kaebaja peab ebaõigeks maksuhalduri järeldust, et OÜ-dele * ja * tasutud 702 100 krooni ei seondu kaebaja ettevõtlusega. Maksuotsuses kirjeldatud tõendid ja faktid kinnitavad, et nimetatud osaühingud ei saanud olla kaebajale ehitusteenuse osutajad. Seetõttu on maksuhaldur leidnud, et kaebaja rikkus TuMS § 51 lg 1 ja § 51 lg 2 p
  1. 5) Kaebaja endiste ja praeguste töötajate poolt maksuhaldurile ja MUK-le antud seletustes kinnitatakse väljamaksete saamist. Kaebaja on maksudeklaratsioonides kajastanud väljamakseid väiksemates summades kui töötajad on oma seletustes nimetanud. Kaebaja väitel on maksuhaldur töötajate suulisi selgitusi tõlgendanud vääralt, samuti väidab kaebaja, et ta sõlmis tööettevõtu lepinguid füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes pidid ise maksud tasuma. Tühine tüüp lepingu punkt füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Ükski töötaja ei olnud maksuametis FIE- na registreeritud. Lepingu pealesurumine lepingusuhtes nõrgemale poolele ei anna kaebajale õiguslikke eeliseid. Esitatud tõendid ja asjaolud lubavad järeldada, et firma vahenditest tehti igakuiselt deklareerimata väljamakseid maksuotsuses loetletud töötajatele. Te gemist oli isikutega, kes olid objektidel ja kinnitasid töötamist AS-s *. Sularahatšekke isikutega seostamist võimaldavaid ja tasaarveldust kinnitavaid tõendeid kaebaja ei esitanud. On vähetõenäoline, et kaebaja on isikutele tasunud tšekkide alusel sularahas kohtumenetluses väidetud summades. Välja arvatud H. R. osas on väljamaksetelt maksud määratud kooskõlas seadusega. Dokumentide alusel tehtud väljamakseid ei ole töötasuks loetud. Seletusi andnud töötajad eristasid töötasu ja muid väljamakseid. 6) Õige on maksuotsuses märgitu, et kaebaja on teinud oma töötajale ja temaga seotud isikule erisoodustuse. OÜ * esitas kaebajale 24.septembril 2001 arve nr 2043 Miami reisi eest. Komandeeringuaruande kohaselt käis M. V. ajavahemikul 25.märtsist kuni 5.aprillini 2002 Curacaol tutvumas Kölni sisustus- ja mööblimessil osalenud Hollandi ettevõtte tütarfirmaga eesmärgil hakata tulevikus tarnima Eestisse spetsiaalseid moodulsüsteeme. Kaebaja väitel tehinguni ei jõutud, sest pakutud partiid olid ülemäära suured. Maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud materjali hulgas puudusid dokumendid uue tegevusharuga tegelemiseks ettevalmistamise või muude sellekohaste väljaminekute kohta. Eriarvamusele ei lisanud kaebaja dokumente, mis kajastaks komandeeringus saadud informatsiooni uue tehnoloogia juurutamise või tarnimise kohta. Reisi korraldanud AS * andmetel oli arve laevareisi eest Kariibi merel kahele inimesele. Reisil osalesid kaebaja juhatuse liige ja tema abikaasa. Reis toimus luksuslaeva l, mis peatus kolm päeva Floridas, ühe päeva Mehhikos, kaks päeva Arubal, ühe päeva Curacaol ja viibis viis päeva merel. Kohtul paluti tuvastada reisi tegelik sisu internetis avaldatud info vahendusel. Asjassepuutumatu on kaebaja väide, et kahele isikule oli reisi hind soodsam. Laevareisi seotus kaebaja ettevõtlusega on tõendamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AS * apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus põhiseaduse, käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse ebaõige kohaldamise ning tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et OÜ * ja OÜ * ei ole ehitusteenust osutanud ja et tegelikku teenuse osutajat pole võimalik välja selgitada, ei ole kaebaja maksustamise puhul määrav. Kaebaja tasus koos ehitustööde maksumusega ka käibemaksu ning maksukohustus 5
(11)3-03-102 tekkis nimetatud osaühingutel. Kaebaja ei ole osa võtnud nende osaühingute maksupettusest. Kaebaja ei teadnud ega võinudki teada nende tagapõhja sellisel määral nagu tuvastas maksuhaldur. Olemasoleva info põhjal ei saanud kaebaja teha järeldust, et need osaühingud ei saanud teenust osutada. Kaebaja käitus heauskselt ja seetõttu pole alust lugeda sisendkäibemaksu mahaarvamist KMS § 20 lg 3 p 1 rikkumiseks. Kaebaja täitis ehitusvaldkonnas kehtestatud ja tavapäraseks peetavad hoolsusnõuded. Enne alltöövõtulepingute sõlmimist veenduti, et lepingupartnerid on äriregistris ja maksuametis käibemaksukohustuslastena registreeritud ning omavad ehituslitsentse. OÜ-ga * arveldas kaebaja üksnes pangaülekandega. Juurdunud tava kohaselt pangaülekande puhul lepingupartneri esindaja isikuandmeid ei kontrollita. Seda teeb pank arveld uskonto avamisel. Kaebajal ei tekkinud kahtlust, et OÜ * oli * ehitusobjektil tegelik teenuse osutaja. Ka OÜ- le * 300 000 krooni sularaha tasumisest ei tulene, et kaebaja pidi eeldama, et OÜ * ei ole * ehitusobjektil tegelik ehitaja. Sularahas tasuti üksnes osa arvest, eelnevalt oli kaebaja tasunud pangaülekandega. Tunnistajad R. R. ja V. K. andsid kohtus ütlusi, et nad pidasid kõnealuseid osaühinguid tegelikeks ehitajateks. Tööde teostamiseks olid sõlmitud nõuetekohased alltöövõtu lepingud, tööd anti üle aktidega, arved vastasid nõuetele. Vabariigi Valitsuse 30.septembri 1997 määrus nr 182 reguleerib ehitustehnilisi küsimusi ning ei ole maksuõigussuhtes kohaldatav. Ehitistele kasutusload andnud Viimsi Vallavalitsus ja objekti tellijad ei nõudnud ehituspäevikute ja koosoleku protokollide esitamist. Kaebaja täitis hoolsuskohustust sama hoolikalt kui paljud teised kõnealustelt osaühingutelt ehitusteenust tellinud äriühingud ja riigiasutused. Nende suhtes ei ole maksuhaldur leidnud, et OÜ * ja OÜ * ei osutanud ega saanudki ehitusteenust osutada või et tellijad pole üles näidanud vajalikku hooldust esindajate isikusamasuse tuvastamisel. Halduskohus jättis motiveeritud vastuseta kaebaja väite, et maksuhaldur on põhiseaduse § 12 lõikest 1 tulenevat võrdsuspõhiõigust rikkudes hinnanud kaebaja puhul osaühingutega * ja * seotud asjaolud sellisteks, mis annavad aluse käibemaksu määramiseks, teistele maksukohustuslastele aga samad asjaolud täiendavat maksukohustust kaasa ei toonud. Õigussubjektide ebavõrdne kohtlemine toob kaasa õiguslikud tagajärjed ka maksuõigussuhtes. 2) Halduskohus ei ole tulumaksu osas arvestanud kõiki asjaolusid. Maksuamet ei vaidlustanud, et kaebaja on * ja * ehitusobjektidel teinud kulutusi. Tööde faktilise teostamise tõendamiseks esitati kohtule nimetatud objektidel kasutatud ehitusmaterjalide kuludokumendid. Kulutused on faktiliselt kantud ja need on seotud ettevõtlusega, mistõttu puudub alus tulumaksu määramiseks summas 246 683 krooni. Tulumaksu määramise õiguspärasuse üle otsustamisel ei saanud kohus lähtuda üksnes järeldusest, et osaühingud * ja * ei olnud teenuse osutajad. Kaebaja toimis teenust tellides heauskselt ega pidanud eeldama, et need osaühingud ise ei ole tegelikkuses teenuse osutajad. Tehingu tegemisel ja arveldamisel ei rikkunud kaebaja TuMS sätteid, mis annaks aluse lugeda 702 100 krooni ettevõtlusega mitteseotud kuluks. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamine eeldab nõuetekohase algdokumendi puudumist. Kaebajale esitatud arved vastasid raamatupidamise seaduse § 7 nõuetele. Ka tulumaksu määramisel rikkus maksuhaldur võrdsuspõhiõigust, hinnates asjaolusid teisiti kui teiste maksukohustuslaste puhul. 3) Füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt 163 588 krooni suuruse tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu määramist puudutavad kohtu järeldused tuginevad tõendite ebaõigele hindamisele ja

väärale tõlgendamisele. Maksu määramisel on lähtutud

sätteid rikkudes saadud tõenditest. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb pöörduda maksukohustuslase poole ning teabe nõudmiseks tuleb anda korraldus (

§ 61lg 1 ja lg 3).

Maksuhaldur ei pöördunud enne tunnistajatelt teabe nõudmist kaebaja poole. Kaebaja seaduslikult esindajalt võeti töötajatele tehtud väljamaksete kohta seletus alles 11.juunil 2003. Seetõttu ei kajasta tunnistajate suuliste seletuste protokollid õigesti neile tehtud väljamaksete olemust.

§ 61lg 2 mõtte ja asjaoludega kooskõlas pole kohtu seisukoht, et tegevuskoha 6

(11)3-03-102 vaatlusel kaebaja ise takistas maksuhaldurite tegevust ja keeldus selgitusi andmast. Vaatluse teostamisel 16.jaanuaril 2003 kaebaja seaduslikult esindajalt teavet töötajate palkade kohta ei nõutud. Veel enne, kui kontoris seaduslikult esindajalt seletusi võtta, läksid maksuhalduri töötajad ehitusobjektidele tunnistajatelt seletusi võtma. Just seetõttu jäid täiendavate summade maksmisega seotud küsimused selgitamata. Kohtule esitati väljamaksete loetelu ja kuludokumendid, mille alusel töötajatele lisaks palgale kulutused hüvitati. Tunnistajate ülekuulamisprotokollid on puudulikud. Seadusliku esindaja seletuste ja tunnistaja V. K. ütluste kohaselt hüvitati osale töötajatest majanduskulusid. Sellised väljamaksed ei ole maksustamise objektiks. Kohus tõlgendas vääralt

§ 59lg 1 sätestatud tõendite maksumenetluses kogumise korda.

Maksuotsus on muuhulgas rajatud MUK poolt kriminaalasjas koostatud tunnistajate ülekuulamise protokollidele. Seadusevastaselt kogutud tõenditele rajanev maksuotsus on tühine. Maksumenetluses ja kriminaalmenetluses on küll võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-1-1-120-03), kuid see ei tähenda, et maksuamet võib tunnistajate ülekuulamise õiguse anda üle eeluurimisorganile. Käesoleval juhul oli maksuhalduril endal võimalus

sätestatud korras tunnistajaid üle kuulata. 4) Ebaõiged on kohtu järeldused seoses erisoodustustelt 12 304 krooni suuruse tulumaksu ja 15 617 suuruse sotsiaalmaksu määramisega. Maksu määramise õigustamine sellega, et majandusdokumentatsiooni hulgas pole viiteid juurutamisele suunatud tegevusele, on ettevõtlusvabadusse sekkumine. Ettevõte ise otsustab, kas ja millal tööstusideed juurutada. Asjaolu, et revideerimise ajaks ei olnud tootmist alustatud, ei muuda ametialast komandeeringut isiklikuks huvireisiks. Kaebaja esindaja kogus vajalikku tehnilist informatsiooni. Abikaasa kaasasolek ei teinud reisi oluliselt kallimaks. Kõigist transpordiliikidest oli luksuslaeva kasutamine odavaim ja ajaliselt ökonoomseim. 5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Maksuhaldur ei sea kahtluse alla fakti, et aadressidel * ja * on ehitustööd teostatud, kuid leiab, et töid ei ole teostanud OÜ * ja OÜ *. Nimetatud äriühingutel ei olnud reaalset majandustegevust ning neid kasutati üksnes arvete esitamiseks ning sularaha väljavõtmiseks. Kaebaja väitis kohtuistungil, et kontrolliti osaühinguid esindanud isikute volitusi, is ikuid tõendavaid dokumente ja litsentse, kuid väide on paljasõnaline, sest koopiaid dokumentidest ei esitatud. Isikute kontrollimise seab kahtluse alla asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja ei kirjeldanud tehingupartnerite esindusõiguslikke isikuid õigesti. Seega ei ole kaebaja sõlminud lepinguid heauskselt, vaid on jätnud isikute andmed kontrollimata. Ehituses kui spetsiifilises ärivaldkonnas on oluline omada alltöövõtjate kohta täpset informatsiooni. Lepingutes on ette nähtud alltöövõtja 2-aastane garant ii. Tellija hoolsuskohustuse hindamisel tuleb lähtuda ka vastavat ala reguleerivast seadusandlusest. Osaühingud tegid väidetavalt töid kahe ja kolme kuu vältel, kuid ühtegi ehitustööde käiku kajastavat dokumenti ei koostatud. Kaebajalt töötasu saanud isikutest osa on kinnitanud, et on teinud töid samadel objektidel, mis viitab sellele, et arvetel näidatud tööd on teinud kaebaja ise (A. S. on teinud maalritöid, A. Sa. kipsla gesid, A. H. on töötanud ehitustöölisena). Ai. S. seletas, et on töötanud * eramu ehitusel töödejuhatajana ja teab, et olid pidevad probleemid palga maksmisega. Seega on tõenäoline, et objektil töötasid kaebaja poolt palgatud töölised, mitte teised isikud. Kaebaja ei ole tõendanud, et teenust osutasid arve tel märgitud äriühingud. 2) Kaebaja tegevuskoha kontrollimisel 16.jaanuaril 2003 kogutud materjalid sisaldasid tööettevõtu lepinguid ja tööaja arvestuse tabeleid, milles nimetatud töötajaid ei ole kajastatud maksudeklaratsioonidel. Kaebaja endiste ja praeguste töötajate maksuhaldurile ja MUK-le antud seletustes kinnitatakse väljamaksete saamist. Juhatuse liikme ja ehitusobjektidel 7

(11)3-03-102 töötanute ütlused on vasturääkivad. Kaebaja väitel tehti lisaks palgale väljamakseid erinevate arvete ja kuludokumentide alusel, samuti on leitud hulgaliselt muid põhjendusi, miks need isikud ei pidanudki kaebajalt palka saama. Kaebaja väited on paljasõnalised. Ehituskaupade arvete seotus konkreetsete töötajatega on tõendamata. On ebatõenäoline, et tunnistusi andnud töötajad ei teadnud, et neile ei makstud palka, vaid hüvitati kulutusi. Kaebaja väitel sõlmiti tööettevõtu lepingud füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes pidanuks ise tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. Mitmete tunnistajate sõnul ei olnud kaebaja nõus töölepinguid sõlmima ning mõned keeldusid tööettevõtu lepingutele alla kirjutamast, kuna lepingus sisaldus säte FIE-ks olemise kohta. Maksuotsuses kajastatud isikutest ei olnud ükski registreeritud FIE- na. Kaebaja mitte üksnes jättis FIE staatuse kontrollimata, vaid sundis seda staatust omaks võtma. Kaebaja on teinud töötajatele täiendavaid rahalisi väljamakseid lisaks deklareeritule. Kaebaja vastupidised väited on otsitud. Seda kinnitab ka fakt, et vaatluse käigus püüdis juhatuse liige maksuhalduri tööd takistada, varjates osa äriühingus leidunud dokumentidest. 3) Väidetavalt kaalub kaebaja Curacaol komandeeringus saadud informatsiooni alusel uue tehnoloogia juurutamist ja turustamist Eestis. Kaebaja ei lisanud eriarvamusele saadud informatsiooni kajastavaid dokumente. Maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud materjalide hulgas puudusid uue tegevusharuga tegelemiseks ettevalmistusi või teisi väljaminekuid kajastavad dokumendid. Tähtsust ei oma kohtus esitatud väide piletite hinna kohta, vaid see, et juhatuse liige on äriühingu va hendite arvel hüvitanud abikaasale laevareisi Kariibi merel. Kaebaja ei ole veenvalt tõendanud laevareisi seotust ettevõtlusega. 4) Väide, nagu oleks maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks kõigepealt kolmandate isikute poole, on väär, sest tegevuskoha vaatlusel takistas juhatuse liige maksuhalduri tegevust, peites dokumente ja eirates suulisi korraldusi. Juhatuse liikmel oli võimalus anda suulisi selgitusi, millest ta keeldus. Kohus leidis õigesti, et kui maksukohustuslane või tema poolt määratud isik keeld ub seletuste andmisest või hoidub revisjonist kõrvale, võib revident küsitleda maksukohustuslase töötajaid. Kuna paralleelselt maksumenetlusega toimus kriminaalmenetlus, pidas maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel vajalikuks uurida ka MUK protokolle. Tõendid on seaduslikud ja asjakohased. Asjassepuutumatu on väide, nagu pidanuks maksuhaldur kontrollima ka teisi isikuid, kes pangakontost nähtuvalt tegid tehinguid osaühingutega * ja *. 6. Ringkonnakohtu istungil toetasid apellandi esindajad apellatsioonkaebust selles toodud põhjendustel. Vastustaja esindaja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonimenetluses käib poolte vahel jätkuvalt vaidlus tehingutelt OÜ-dega * ja * (I), väljamaksetelt füüsilistele isikutele, samuti erisoodustuselt (II) maksude määramise õiguspärasuse üle. Jagamist vajavad ka kohtukulud (III). I 8. Vaidlustatud maksuotsuses jõuti järeldusele, et kaebuse esitajal ei ole OÜ-de * ja * arvete alusel õigust sisendkäibemaksu arvestada, sest kinnitust ei ole leidnud, et ehitusteenust osutasid arvetel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslased. Maksuhaldur luges tõendatuks, et nende osaühingute nimel esitas arved tundmatu kolmas isik ning tasuti tundmatule kolmandale isikule, tegelikku teenuse osutajat ei ole võimalik kindlaks teha. 8
(11)3-03-102 Kaebaja ei ole üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks ega dokumenteerinud ehitustööde käiku. Kuna ei ole tõendatud, et kaebaja ja nimetatud osaühingute vaheliste tehingute majanduslikuks sisuks oli ehitusteenuse osutamine, siis kuuluvad arvete alusel tasutud summad maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Halduskohus jagas maksuhalduri seisukohti, rõhutades, et kaebaja ei ole täitnud hoolsuskohustust, jättes tehingupartnerite esindajate isikusamasuse kontrollimata.
  1. Riigikohtu halduskolleegium on 3.juuni 2004 otsuses nr 3-3-1-21-04 (P 16) märkinud järgmist: „Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskus, samuti kohtud, on hoolimata sularahata arveldamise teel tasumisest müüja pangakontole asunud seisukohale, et määrava tähtsusega on müüja esindaja isiku tuvastamise nõude rikkumine. Selline seisukoht ei tulene seadusest ega Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsustest. Hoolsusnõude rikkumine võib sarnastes asjades olla määrava tähtsusega siis, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Sularahata arveldamise teel müüja pangakontole tasumisel ei saa müüja esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja. Seega pole selles haldusasjas müüja esindaja tuvastamata jätmine oluline.“
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka käesolevas asjas omistada määravat tähtsust müüja esindaja isikusamasuse tuvastamata jätmisele. OÜ- ga * arveldas kaebaja üksnes pangaülekannetega. OÜ * arvest tasuti sularahas vaid osa ja seda olukorras, kus eelnevalt oli osa arvest tasutud sularahata arvelduse teel. Kõnealuste osaühingutega seoses peaks täiendava maksu määramiseks olema võimalik asuda seisukohale, et mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga või et kaebaja on osalenud maksupettuses. Selliseid järeldusi asjas kogutud andmete põhjal teha ei saa. Hoolsusnõude rikkumist ja kaebaja pahausksust pole käesolevas asjas õige tuletada ka ehitustööde dokumenteerimata jätmisest. Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti juhataja – ehitusjärelevalve peainspektor on kinnitanud, et üksikelamute ülevaatusel ehitustööde päeviku esitamist tavapäraselt ei nõuta (hkt II kd lk 31). Vaadeldavate ehitiste näol oli tegemist üksikelamutega.
  3. Asjas puuduvad andmed, et tehingu teise poole majandustegevust korraldanud isikud oleksid tegutsenud kaebaja juhatuse liikme juhiste alusel, kontrolli all, eelne val kokkuleppel või teadmisel. Puuduvad andmed, et müüjale käibemaksuna tasutud raha oleks tagastatud ostjale või temaga seotud isikutele, või et ostja juhatuse liikmel oleks tihedaid suhteid müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Puuduvad ka andmed müüjate poolt arvetelt väljavõetud sularaha kasutamise kohta viisil, mis viitaks ostja võimalikule seotusele maksupettusega. Asjas kogutud andmed ei võimalda pidada kaebajat pahauskseks ostjaks ega maksupettuses osalejaks. Tõendid kogumis ei anna kaebajale täiendava käibemaksu määramiseks alust. Kuna kaebaja kulud olid tema ettevõtlusega seotud, pole ka tulumaksu määramiseks alust.
  4. Neil põhjustel tuleb kaebus OÜ-dega * ja * tehingutelt täiendava käibemaksu ja tulumaksu määramise osas rahuldada ning halduskohtu otsus ja maksuotsus vastavas osas tühistada. Lisaks halduskohtu otsuses toodule rahuldab ringkonnakohus kaebuse 107 100 krooni suuruse käibemaksu ja 12 009 krooni suuruse käibemaksu intressi osas ning 246 683 krooni suuruse ettevõtte tulumaksu ja sellele vastava ettevõtte tulumaksu intressi osas, mis tuleb välja arvestada maksuhalduril. 9
(11)3-03-102 II
  1. Füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt maksude määramise osas ei anna apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse ja maksuotsuse tühistamiseks alust. Halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti ega ole teinud maksukorralduse seadusega vastuolus olevaid järeldusi. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata.
  2. Maksuhaldur ei ole tõendeid kogudes eiranud menetlus nõudeid. Kaebaja töötajatelt seletuste võtmine ei olnud õigusvastane. * toimunud vaatluse protokollist 16.jaanuarist 2003 (hkt I kd lk 180-182) ja Tallinna Linnakohtu 14.aprilli 2004 otsusest väärteoasjas nr 4-1304.03 (hkt II kd lk 57-58) nähtub, et kaebaja juhatuse liige asus kohe vaatluse alguses dokumentide kõrvaldamisega maksuhalduri tegevust takistama. Olukorras, kus on ilmne, et maksukohustuslaselt endalt ei ole võimalik maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks usaldusväärset informatsiooni saada, ei pidanud maksuhaldur asjaolude väljaselgitamisega enam viivitama.

§ 61

lõikest 2 tulenev piirang, mille kohaselt tuleb enne kolmandatelt isikutelt teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, ei ole kehtestatud üksnes maksukohustuslase huvides. Piirangu üheks eesmärgiks on kolmandate isikute säästmine teabe andmisega kaasnevatest ebamugavustest ja kulutustest, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikku informatsiooni on võimalik saada maksukohustuslaselt endalt.

  1. MUK poolt kriminaalasja menetlemisel koostatud tunnistajate ülekuulamise protokollide tõendite hulgast väljajätmiseks ei ole alust. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus (Riigikohtu üldkogu 17.veebruari 2004 otsus nr 3-1-1-120-03 p 17; Riigikohtu halduskolleegiumi 16.jaanuari 2003 määrus nr 3-3-1-2-03 p 10). Maksustamise seisukohast olulist teavet omava isiku kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamise protokollide kasutamist vastavat valdkonda reguleeriv normistik ei välista. Ringkonnakohus ei jaga apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohta, et maksuhaldur pidanuks kasutama maksukorralduse seaduses sätestatud võimalust ja tunnistajad tingimata ise üle kuulama. Kohtu hinnangul oleks maksumenetlusega paralleelselt toimuvas kriminaalmenetluses samade asjaolude kohta ütlusi juba andnud isikute korduv ülekuulamine maksuhalduri poolt nende isikute suhtes ebamõistlik ja ebaproportsionaalselt koormav ning ei oleks kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
  2. Halduskohtu otsuse põhjendavast osast nähtuvalt on esimese astme kohus tühistanud vaidlustatud maksuotsuse H. R. tehtud väljamaksetelt maksude ja intresside määramise osas. Kohtuotsuse resolutsioon on aga ebatäpne, sest halduskohus on tühistanud maksuotsuse täiendava maksusumma määramise osas osaliselt tühistatud osa märkimata. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsuse resolutsiooni täpsustada.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega ka selles, et erisoodustuselt on maksud määratud õigesti. Juhatuse liikme ja temaga seotud isiku 10

(11)3-03-102 reisikulude erisoodustusena maksustamisega ei ole maksuhaldur sekkunud kaebaja ettevõtlusvabadusse. Maksustamine ei tugine pelgalt sellele, et revideerimise ajaks ei olnud ettevõtja väidetavat tööstusideed juurutanud. Laevareisiga seonduvad asjaolud kogumis kaebaja võimetusega mingilgi moel tõendada kulutuste seotust ettevõtlusega, ei võimalda pidada reisi muuks kui huvireisiks. Ainuüksi internetist kõigile kättesaadava materjali esitamine ei veena kohut selles, et reisi tegelikuks eesmärgiks oli ettevõtluseks vajaliku tehnilise teabe hankimine. III
  1. HKMS § 93 lg 6 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust, lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja
  2. HKMS § 93 lg 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
  3. Esimese astme kohtus on kaebaja kandnud kohtukulusid järgmiselt. 1.detsembri 2003 maksukorraldusega nr 245 on tasutud riigilõiv 5000 krooni ning 8.aprilli 2004 maksekorraldusega on tasutud advokaadibüroole õigusabi eest käesolevas kohtuasjas 35 400 krooni. Apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud 14.jaanuari 2005 maksekorraldusega nr 390 riigilõivu 5000 krooni.
  4. HKMS 87 lg 2 alusel võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Asja mahtu ja keerukuse astet arvestades hindab kohus põhjendatud õigusabikulu suuruseks 20 000 krooni. Kaebus kuulub rahuldamisele ca 70 % ulatuses. Põhjendatud kohtukulude (5000 + 20 000 + 5000 = 30 000) katteks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks kaebuse rahuldatud osast lähtudes välja mõista 21 000 krooni. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.