Korralduse kohaselt ei olnud maksuhalduril võimalik lõpetada maksurevisjoni planeeritud tähtajaks (31.03.2005), kuna AS * ei ole täitnud Põhja maksukeskuse poolt esitatud dokumentide esitamise nõuet.
nõudeid ning kohustavat haldusakti adressaadile põhistama, mis on jätkuva õiguste piiramise aluseks. Läbiviidud revisjoni tulemina esitatud asjaoludest ei tulene AS * tahtlust maksusumma tasumata või kinni pidamata jätmise suhtes.
Seega on 1997 kuni 1999 perioodi osas kolmeaastane maksu määramise tähtaeg möödunud. Maksuhaldur ei ole revideerimist põhjendanud tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega maksukohustuslase poolt. Korraldus revisjoni jätkamiseks on koostatud aegumise põhimõtet eirates ning revisjon AS * suhtes kuulub lõpetamisele. 3. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Põhja maksukeskuse 02.11.2004 korralduse nr 12-2.1/14242 andmise eesmärgiks oli maksukohustuslase informeerimine vaideotsuses nr 400 tehtud ettekirjutuse aktiivsest täitmisele asumisest, samuti kontrolli kooskõlastamine vahepeal toimunud seadusemuudatusega – näiteks revisjoni tähtaja määramine (
Korraldusest nähtuvad asjaolud, miks ei olnud võimalik 02.11.2004 korralduses nr 12-2.1/14242 märgitud tähtajaks revisjoni lõpetada – AS * on jätnud täitmata maksuhalduri korraldused ja ei ole esitanud kõiki maksuhalduri poolt nõutud dokumente, mis on vajalikud maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks ning revisjoni lõpetamiseks. Kui revisjoni käigus ilmneb maksukohustuslase poolne kaasaaitamiskohustuse eiramine kui maksuhaldurist sõltumatu asjaolu, mis ei võimalda maksuhalduril enda poolt määratud tähtajast kinni pidada, siis on see kindlasti mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse revisjoni tähtaja pikendamiseks. Käesoleval juhul toimub AS * revisjoni raames kolmandatelt isikutelt sellise teabe kogumine, mida maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile esitanud. Edasised menetlustoimingud sõltuvad sellest, millist infot kolmandatelt isikutelt saadakse ning kuidas täidab AS * edasis e menetluse käigus enda kaasaaitamiskohustust. Revisjonitähtaja pikendamise motiveerimine tähendab eelkõige selliste asjaolude väljatoomist, mis tingivad tähtaja pikendamise vajaduse, mitte tähtaja ulatuse põhjendamist. Maksuameti 12.09.2003 vaideotsuses nr 400 asus Maksuamet seisukohale, et AS * suhtes läbiviidud revisjon oli puudulik ning hinnang on jäetud andmata maksustamise seisukohast olulistele asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele (kuludokumendid). Antud asjaolusid 3 3-05-297 uuendatud menetluse raames kontrollitaksegi. Täiendavad kontrollitoimingud ei ole sealjuures kindlasti võrreldavad revisjoni koormusega ega saa olla samastatavad teistkordse revisjoni läbiviimisega ning sellega kaasnevate ebamugavustega maksukohustuslasele.
ei sätesta eeltingimusi ega piiranguid varasema kui 3 aasta taguse maksustamisperioodi kontrollimise alustamisele (ja kontrolli jätkamisele). Viivitus revisjoni jätkamisel oli tingitud asjaolust, et asja uuesti otsustamiseks saatmise korral Maksuameti poolt lõpetatakse esmalt vahepeal alustatud tööd ja seejärel võetakse ajalises järjestuses ette hiljem tekkinud töökohustused.
§-st 59 nähtuvalt toimuda ka üksikjuhtumi kontrolli vormis. Maksuameti 12.09.2003 vaideotsusest nr 400 ei nähtu, et Maksuamet oleks kohustanud TJIMA-d juba teostatud revisjoni jätkama. Otsuse kohaselt tagastati materjalid Maksuameti kohalikule asutusele asja uuesti otsustamiseks, sh täiendavate tõendite kogumiseks. Otsuses Maksuamet küll märkis, et vaidlustatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamine ei välista uue maksuotsuse tegemist juhul, kui täiendava kontrolli ja analüüsi käigus leiavad maksuhalduri kahtlused kinnitamist, kuid ei kohustanud TJIMA-d läbi viima täiendava kontrolli eesmärgil uut revisjoni. Käesoleval juhul ei ole MTA Põhja maksukeskus korralduses piisavalt kaalunud ega põhjendanud revisjoni jätkamise vajalikkust olukorras, kus kaebuse esitaja suhtes täiendavate revisjonitoimingute läbiviimist vajalikuks ei peetud ning revisjoni lõpetamise tähtaega pikendati vaid kolmandate isikute küsitlemise eesmärgil. Revisjoni pikendamine on seetõttu võrreldes taotletava eesmärgiga ebapiisavalt motiveeritud ning kaebuse esitajale liigselt koormav. Riigikohtu halduskolleegium on 06.06.2005 haldusasjas nr 3-3-1-20-05 asunud seisukohale, et
lõikest 3 tuleb teha järeldus, et kuigi säte sõnaselgelt keelab vaid maksuotsuse muutmise, tulenevad sellest sättest ka piirangud korduvate kontrollimenetluste ärahoidmiseks. Riigikohus asus seisukohale, et „nimetatud nõuete ja põhimõtetega oleks ilmselgelt vastuolus maksukohustuslase korduv kontrollimine juhtumil, kui maksuhaldur ei tohi
lg-s 3 sätestatud keelu tõttu varasemat maksuotsust muuta, kuigi korduv kontrollimine annaks selleks faktilise aluse. Selline korduv kontrollimine, mis juba põhimõtteliselt ja ette teadaolevalt ei saa viia maksuotsuse tegemiseni, oleks vastuolus
lg-ga 3 ja § 10 lg-ga 3 nende koostoimes.“ Samas leidis Riigikohus, et revisjoni korras mõne asjaolu väljaselgitamisest ei tulene samas keeldu kontrollida selle asjaoluga seotud perioodi uuesti terviklikult või kontrollida esimese kontrolli maksuobjektist erinevat maksuobjekti sama ajavahemiku osas.
25.06.2003 on TJIMA teinud revisjoniakti alusel maksuotsuse, määrates kaebuse esitajale tasumiseks 1997-1999 aasta eest juurde tulumaksu ja intresse.
ei näe maksuhaldurile ette võimalust jätkata kaks aastat pärast varasema revisjoni revisjoniaktiga lõpetamist korraldusega sedasama revisjoni. Seetõttu saab käesolevat revisjoni pidada kaebuse esitaja suhtes korduvaks revisjoniks. Samadel alustel ning samasuguse maksuobjekti suhtes revisjoni jätkamist tuleb pidada maksukohustuslase suhtes õigusvastaseks. 4 3-05-297 PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 04.10.2005 otsus ja teha uus otsus, millega jätta AS * kaebus rahuldamata. Halduskohus asus hindama revisjo ni jätkamise seaduslikkust, ehkki sama küsimus oli teise haldusasja esemeks. Samuti on halduskohus revisjoni jätkamise seaduslikkuse hindamisel väljunud käesoleva vaidluse piiridest rikkudes sellega HKMS § 19 lg 7 sätestatut. Käesoleval juhul vaidlustas kaebaja üksnes revisjoni tähtaja pikendamise korralduse, mille kontrollimiseks ei ole vaja hinnata sellele eelnenud haldusaktide ja toimingute sisu. Halduskohtu seisukoht, et revisjon lõpeb revisjoniaktiga, ei põhine seadusel. Revisjoniakti koostamise järgselt võib aset leida rida täiendavaid kontrolltoiminguid eriarvamuses esitatud väidete või tõendite kontrollimiseks või ümberlükkamiseks, samuti mõnede revisjoni käigus lahtiseks või tähelepanuta jäänud küsimuste kõrvaldamiseks. Pärast nimetatud menetlustoimingute sooritamist ja tõendite kogumist ei ole välistatud ka uue täiendava revisjoniakti koostamine. Väärarusaamine
lg 3 sisust ja mõttest on halduskohtu viinud järelduseni, et korduva revisjoni läbiviimise piirang kehtib ka sellisele kontrollimenetlusele, mis jätkub pärast maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Nimetatud piirang kehtib üksnes jõustunud maksuotsusele või
lg 4 nimetatud teadetele ega laiene tühistatud või kehtetuks tunnistatud maksuotsusele. Seadus ei sätesta keeldu uue haldusakti andmiseks. Kontrollmenetlus jätkub samas vormis, mis eelnes esmase maksuotsuse andmisele. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et revisjoni tähtaja pikendamiseks puudus vajadus, kuna maksuhaldur sai jätkata kolmandatelt isikutelt teabe kogumist üksikjuhtumi kontrolli vormis. Vaidlus puudub selle üle, et revisjoni tähtaja pikendamise hetkel ei olnud maksuhalduril veel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitatud. Seega ei olnud võimalik maksuotsuse tegemine või otsuse vastuvõtmine maksukohustus t muutvate asjaolude mittetuvastamise kohta. Olukorras, kus revisjonitoiminguid tehakse peamiselt kolmandatelt isikutelt tõendite hankimiseks või kogutud tõendusteabe kontrollimiseks, ei välista revisjoni tähtaja pikendamist, vaid pigem osutab selle põhjendatud vajadusele. Kohus on pikendamise vajaduse hindamisel ja selle põhjendatuse kontrollimisel lähtunud ebaõigetest ja asjassepuutumatutest faktilistest asjaoludest.
lõike 3 alusel revisjoni läbiviimise tähtaega kuni 31.12.2005 (eelmine tähtaeg oli 31.03.2005), kuna kaebaja ei olnud täitnud dokumentide esitamise nõuet. Korralduses olid välja toodud ka andmed kaebaja poolt esitatud vaiete kohta. Kaebajale olid tehtud järgmised korraldused: 11.01.2005 korraldus teatada hiljemalt 01.02.2005 andmed, kellele kaebaja vahendas korralduse lisas toodud reklaamteenuseid ning 15.02.2005 korraldus kohustusega esitada hiljemalt 01.03.2005 kinnitatud koopiad dokumentidest, mis kajastavad tehinguid kaebaja ja äriühingu * vahel. 11.01.2005 korralduse kaebaja vaidlustas ning Maksu- ja Tolliameti 04.03.2005 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Edasi pöörduti kaebusega halduskohtu poole. Jõustunud kohtulahendit selles asjas veel pole. 15.02.2005 korralduse täitmise raames edastas kaebaja maksuhaldurile kirja, mille kohaselt neil enamikku nõutud dokumentidest ei ole. Olemasolevaid dokumente (*- le väljastatud arved nr 25/990 ja 263/990) maksuhaldurile ei edastatud, vaid viidati, et arvetel näidatud summad on laekunud kaebaja arveldusarvele 14.09.
Vastusest apellatsioonkaebusele ei nähtu, mil moel piirab konkreetsel juhul revisjon kaebaja õigusi enam, kui seda teeks üksikjuhtumi kontroll. Asjaolu, et revisjon on üldjuhul isiku õigusi enim piirav kontrolli liik, ei tähenda, et ka konkreetse maksumenetluse raames on kaebaja suhtes kohaldatud kõiki revisjonikontrollist tulenevaid riiveid. Maksuhalduril on lai kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid revisjonitoiminguid läbi viia. 10. Vaidlustatud haldusaktiga pikendati revisjoni tähtaega kuni 31.12.2005. Revisjon toimus maksustamisperioodi 1998-1999 osas. Kuni 01.07.2002 kehtinud
maksusumma määramise aegumise peatumist revisjoni ajaks ette ei näinud. Vastavalt kehtiva
lõikele 1 kohaldatakse aegumise peatumise kohta sätestatut enne
-i jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise peatumise põhjustanud asjaolu tekkis pärast käesoleva seaduse jõustumist. Haldusasjas nr 2-3/772/05 tehtud jõustunud ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et aegumine peatus 25.07.2003-12.09.2003, mil toimus vaidemenetlus. Eeltoodust tuleneb, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 31.03.2005 korralduse nr 1212.1/8230 andmise ajal ei olnud 1998-1999 maksustamisperioodi osas maksu määramise tähtaeg aegunud. Lähtuda tuleb 6-aastasest aegumistähtajast, kuna tahtluse olemasolu või puudumine tehakse kindlaks alles maksumenetluse käigus. 11. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud halduskohtu otsus tühistada. Kaebaja kohtukulude hüvitamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Maksuhaldur kohtukulude hüvitamist taotlenud ei ole. Viive Ligi Ruth Virkus Kaire Pikamäe 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.