3-04-189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-189 Haldusasi Kaebus Tallinna Linnavalitsuse haldustoimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, riigihanke menetluses võitja kinnitamise otsuse tühistamiseks ning AS- ga S.L. sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.04.2005 otsus nr 3-1842/2004 Menetluse alus ri ngkonnakohtus Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlus osalised Kaebuse esitaja – OÜ E.G. (registrikood ****) Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus Kolmas isik – AS S.L. (registrikood ****) RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2005 otsuse haldusasjas nr 3-1842/2004 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Muus osas jätta haldus kohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1
(7)3-04-189
- 25.06.2004 kuulutas Tallinna Linnavalitsuse Transpordi- ja Keskkonnaamet välja hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn- Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 12.09.2004“ (edaspidi hange). Pakkumise kutse dokumentide punkti 10.
- kohaselt oli pakkumise esitamise tähtaeg 29.06.2004 kell 16.
- Tähtajaks laekus üks pakkumine AS- lt S.L.. 01.07.2004 sõlmiti laevaliini avaliku teenindamise leping Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti ning AS S.L. vahel (tl 52-55) kehtivusajaga 01.07.2004 kuni 12.09.
- 07.07.2004 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles OÜ E.G. pakkumismenetluse algatamisest kaebuse esitaja ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul teavitamise õigusvastasuse tuvastamist, hanke võitja kinnitamise otsuse tühistamist ja hanke tulemusel AS-ga S.L. sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt edastas Tallinna Linnavalitsuse esindaja E.A. pakkumise kutse dokumendid kaebuse esitaja e-posti aadressile 29.06.2004 kell 13.46 ehk kaks tundi ja 14 minutit enne pakkumise esitamise tähtaja lõppu ning niivõrd ebamõistlikult lühikese aja jooksul ei olnud kaebuse esitajal võimalik pakkumist esitada. Kaebuse esitaja opereerib alates
- aasta suvest laevaliini marsruudil TallinnAegna-Naissaar-Tallinn 146-kohalise mootorlaevaga Monica ning, vastates pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustele, oleks ta soovinud hankes osaleda. Tallinna Linnavalitsus on pakkumise kutse kaebuse esitajale õigeaegselt esitamata jätmisega rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise kohustust, luues AS- le S.L. põhjendamatu konkurentsieelise. Kui ostjale on teada isik, kellel on selgelt äratuntav huvi pakkumises osalemise vastu, on ostja kohustatud teavitama nimetatud isikut RHS § 2 lõikes 8 sätestatud menetluse algatamisest mõistliku tähtaja jooksul enne pakkumise tähtaja lõppu. Kaebaja meelest rikkus otsus hanke võitja kinnitamise kohta tema põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, samuti õigust võrdsele kohtlemisele ja haldusmenetluse õiguspärasele läbiviimisele. Viimaks oli kaebuse esitaja seisukohal, et Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti ning AS S.L. vahel sõlmitud laevaliini avaliku teenindamise leping on TSÜS § 87 kohaselt tühine. Tallinna Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. 25.06.2004 saatis linnavalitsus faksi teel pakkumise kutse dokumendid krediidiinfost saadud OÜ E.G. faksinumbrile, mistõttu on väär väide, et kaebuse esitajale esitati pakkumise kutse dokumendid ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul. Kuna tegemist oli teenuse tellimisega alla 300 000 krooni väärtuses, ei pidanud RHS § 2 lg-st 8 tulenevalt lähtuma RHS-s sätestatud üldisest korrast, ent lähtutud on RHS § 2 lg-s 8 sätestatud nõuetest ning pakkumise kutse dokumendid saadeti kolmele pakkujale. Seetõttu ei kohaldu ka riigihangete seaduses sätestatud tähtajad, mis tähendab seda, et ostja võib ise otsustada kaalutlusõiguse alusel, milline pakkumise esitamise tähtaeg määrata. Kuna pakkumine saadeti faksi teel (OÜ- le E.G. ja AS- le S.L.) või viidi kätte (kolmandale isikule, kellel puudus faks) kõigile kolmele asjassepuutuvale isikule samal päeval, ei saa tegemist olla võrdse kohtlemise nõude rikkumisega. 29.06.2004 saatis E.A. OÜ E.G. palvel pakkumise kutse dokumendid OÜ- le E.G. ka e-posti teel, kuigi faksi teel olid need saadetud juba 25.06.
- AS S.L. esitas tähtaegselt kõik kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutud dokumendid ning kvalifikatsioon vastas pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele nii sisuliselt kui majanduslikult. Kuna vaidluse ajaks oli leping lõppenud ja lepingupooled oma kohustused täitnud, oli kehtivuse kaotanud ka protokoll, millega tunnistati AS S.L. pakkumine parimaks ja mille alusel sõlmiti leping, mistõttu ei saa kaebaja nõuda selle haldusakti tühistamist. Kolmas isik AS S.L. palus jätta kaebus rahuldamata, selgitades, et pakkumise kutse dokumendid saabusid talle faksi teel 25.06.2004 ning pakkumise esitamiseks ettenähtud tähtaeg oli piisav. Enne faksi saamist 25.06.2004 AS S.L. hankest teadlik ei olnud. 2
(7)3-04-189
- Tallinna Halduskohtu 11.04.2005 otsusega rahuldati OÜ E.G. kaebus osaliselt ja tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse tegevus, mis seisnes pakkumismenetluse algatamisest hankes „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004-12.09.2004“ OÜ E.G. teavitamises ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata ning kaebuse esitaja kasuks mõisteti Tallinna Linnavalitsuselt välja kohtukulud summas 6446,30 krooni. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) Halduskohus nõustus Tallinna Linnavalitsuse seisukohaga, et riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui RHS § 2 lõikes 7 sätestatud piirmäärad, ei näe RHS ette pakkumise tegemiseks minimaalset aega. Samas leidis kohus, et tellija on kohustatud viima ka sellise pakkumise läbi kooskõlas riigihangete teostamise hea tavaga ja tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise, mis muuhulgas tähendab ka seda, et tuleb pakkujatele tagada piisav aeg pakkumiste ettevalmistamiseks. Ehkki RHS § 40 ei kohaldu otse RHS § 2 lõikes 7 sätestatud piirmääradest väiksemateks jäävatele hangetele, tulnuks analoogia korras siiski lähtuda RHS §-s 40 sätestatud 14-päevasest miinimumtähtajast, sest lühema tähtaja andmise korral ei tarvitse hange tagada kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsemat ja säästlikumat kasutamist. 2) Halduskohus asus seisukohale, et kõnealuses asjas on pakkumise kutsega antud pakkumise esitamiseks ebareaalselt lühike tähtaeg, seda arvestades, et pakkumise kutse edastati pakkujatele reede
- juuni pärastlõunal pärast kahte järjestikust riigipüha ning pakkumise esitamise tähtpäevaks anti teisipäev 29.06.2004, mis tähendab, et sisuliselt oli pakkumiste esitamiseks aega vaid 2 tööpäeva. Samuti tõi halduskohus välja, et kui reedesele päevale eelneb kaks järjestikust riigipüha päeva, on suur tõenäosus, et äriühingud on sellisel päeval suletud või on paljud töötajad võtnud välja puhkusepäeva, mis võis veelgi vähendada pakkumise kutsest õigeaegselt teadasaamise võimalusi ja aega pakkumiste koostamiseks. Ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul läbi viidud hange ei pruugi tagada kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsemat ja säästlikumat kasutamist ning võib seetõttu olla vastuolus riigihangete teostamise ühe kõige olulisema põhimõttega. 3) Samas leidis kohus, et tõendatud ei ole pakkumise kutsete saatmisega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, kuna nii kaebajale kui kolmandale isikule edastati pakkumise kutse samal kuupäeval kella 14.00 ja 15.00 vahel mõne minutise vahega ühest ja samast allikast saadud faksinumbritele. Kohus tugines tunnistaja E.A. ütlustele, kelle väitel võeti adressaatide andmed krediidiinfost, lisaks kontrolliti elektroonilisest Eesti Ettevõtjate väljaandest, andmed mõlemas kattusid ja kahtlusi nende õigsuses polnud. Faksi kohalejõudmist eraldi ei kontrollitud, kuna E.A. pidas piisavaks faksi saateraportit, mis näitas, et faks on läbi läinud. 4) Halduskohus leidis aga, viitega Riigikohtu määrusele nr 3-2-1-155-04, et faksi saatmiskinnitus iseenesest ei tähenda, et adressaat faksi (loetavalt) kätte sai. Kohus leidis, et olukorras, kus pakkumiste esitamiseks oleks antud mõistlik aeg, puudunuks vajadus pakkumise kutsete edastamiseks viisil, mis ei võimalda üheselt tuvastada, kas adressaat pakkumise kutse kätte sai. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kaebaja on pakkumise kutse kätte saanud varem, kui 29.06.2004 kell 13.
- Pakkumise kutsete selline edastamine, et kaebaja sai riigihanke väljakuulutamisest teada kaks tundi enne pakkumiste esitamise aega, on õigusvastane ning sellega rikuti kaebaja subjektiivset õigust osaleda riigihanke menetluses. 5) Halduskohus nõustus aga vastustajaga, et lähtudes sellest, et kaebuse esitaja ei esitanud hankes osalemiseks oma pakkumist, ei ole tema õigusi alates pakkumiste esitamisest hankemenetluse edasistes etappides rikutud ning seetõttu tuleb kõnealuse hanke võitja kinnitamise otsuse tühistamise ning Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti ning AS S.L. 3
(7)3-04-189 vahel 01.07.2004 sõlmitud laevaliini avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamise nõuded rahuldamata jätta. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELATSIOONIMENETLUSES
- Tallinna Linnavalitsus e apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega OÜ E.G. kaebus rahuldati, ning selles osas kaebuse rahuldamata jätmist. 1) Apellant ei nõustu halduskohtu järeldusega, et ka kõnealuse hanke puhul oleks tulnud analoogia korras lähtuda 14-päevasest pakkumiste esitamise miinimumtähtajast. Apellant leiab, et seadusest sellise tähtaja järgimise kohustust ei tule ning lisaks oli Tallinna Linnavalitsusel hanke läbiviimisega kiire, kuivõrd laevaliiklus pidi avatama juba
- juulil, ent Tallinna linna
- aasta esimene lisaeelarve, millega määrati muuhulgas Aegna saare laevaliini doteerimiseks 300 000 krooni, kinnitati alles Tallinna Linnavolikogu 17.06.2004 määrusega nr
- Apellant leiab, et kõigil pakkujatel oli piisav aeg – neli päeva – pakkumise esitamiseks. 2) Konkurentsis püsida sooviv ettevõtja ei saa lubada ebaõigete andmete olemasolu infopankades, mida potentsiaalsed äripartnerid võivad kasutada. Linnavalitsusel polnud alust arvata, et kaebaja andmed krediidiinfos olid valed. See, kuidas tööd korraldada ja kas seda teha riigipühadel või selle järgsetel tööpäevadel, on iga ettevõtja enda valik. Et pakkumise esitamiseks oli aega piisavalt, näitab seegi, et AS S.L. suutis pakkumise tähtaegselt esitada.
- OÜ E.G. kirjalikus vastuses paluti apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja meelest ei väära asjaolu, et riigihanke läbiviimisega on kiire, RHS § 8 lg-s 2 sätestatud juhiseid. Vastustaja toetab halduskohtu seisukohta, et tähtaegade osas olnuks mõistlik lähtuda riigihangete seaduses sätestatutest ning isegi kui OÜ E.G. oleks saanud pakkumise kätte
- juunil, oleks pakkumise esitamiseks olnud liialt vähe aega. Apellant ei ole tõendanud, et sarnases olukorras heas usus toimivad isikud loeksid mõistlikuks kas kahetunnise või neljapäevase tähtaja pakkumise esitamiseks. Kaebajale jääb mõistmatuks, miks eelistas apellant krediidiinfost saadud andmeid, ent ei pidanud vajalikuks neid täpsustada adressaadilt endalt või ei kasutanud äriregistrist nähtuvaid andmeid – ettevõtjal ei ole kohustust krediidiinfos oma andmeid esitada või neid uuendada, neil andmetel ei saa olla õiguslikku tähendust.
- AS S.L. kirjalikus vastuses leiti, et halduskohtu otsus apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas tuleks tühistada. Kolmas isik nõustus apellatsioonkaebuse seisukohtadega, leides, et kõnealusel juhul oli tegemist hankega, mille puhul RHS-s sätestatud tähtaegu järgima ei pidanud. Kolmas isik märkis, et AS-s S.L. pakkumise ette valmistanud finantsosakond töötas pakkumise koostamiseks ka perioodi 25.-29.06.2004 jäänud puhkepäevadel. Mis puutub OÜle E.G. pakkumise kutse dokumentide saatmist faksile, mida viimane ei kasutanud, siis peab kolmas isik seda inimlikuks eksituseks, mis ei saanud olla pahatahtlik, OÜ E.G. tegevust ettevõtluses aga hooletuks, sest viimane oli teadlik Tallinna Linnavolikogu poolt summade eraldamisest Aegna saarega laevaühenduse doteerimiseks ning seega pidanuks ettevõtja olema valmis hankes osalemiseks. Kolmas isik on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus järgis hanke läbiviimisel RHS § 2 lg 8 mõttes head tava, sest selle all tuleb silmas pidada eelkõige hanke läbiviimisel kasutatavate dokumentide säilitamist, et neid oleks võimalik kontrolliorganitele esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
(7)3-04-189
- Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selles, kas OÜ- l E.G. on põhjendatud huvi hanke pakkumismenetluse algatamisest tema ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul teavitamise õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Vaidlus käib üksnes selles, kas OÜ E.G. pakkumismenetlusest teavitamine oli õigusvastane seetõttu, et see toimus ebamõistlikult lühikese ajavahemiku võrra enne pakkumise esitamise tähtaega.
- RHS § 2 lõike 7 kohaselt kehtib selles seaduses sätestatud kord vaid sellistele riigihangete puhul, mille eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab samas lõikes loetletud piirmäärasid. Viidatud paragrahvi lõike 8 kohaselt tuleb riigihangete, mille hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem kui lg-s 7 loetletud piirmäärad, puhul järgida riigihangete teostamise head tava, tagada kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine ning pakkujate paljususe korral pidada pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. Vaidlus puudub selles, et vaidlusaluse hanke näol oli tegemist RHS § 2 lg-s 8 nimetatud hankega.
- Kuigi RHS § 2 lg 8 sõnastuse kohaselt tuleks võimaluse korral pidada pakkumiste osas läbirääkimisi, on selle nõude eesmärk täidetud ka siis, kui ostja ei asu küll pidama pakkumiste osas läbirääkimisi, ent viib läbi näiteks riigihangete seaduse kohasele piiratud pakkumismenetlusele sarnase menetluse. Sellisel juhul ei eeldata kolme pakkujaga läbirääkimisi, vaid sisuliselt seda, et ostja poolt kindlaks määratud tingimustel küsitakse hinnapakkumine vähemalt kolmelt isikult. Sellise nõude eesmärk on konkurentsi tingimustes saavutada soodsaim hind ja seega kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et RHS § 2 lg 8 nõuete täitmine eeldab muuhulgas pakkumise ettevalmistamiseks ja esitamiseks mõistliku tähtaja andmist. Olenemata sellest, millises vormis soovib ostja pakkumist saada, või sellest, kas ostja annab piirmäärast väiksema maksumusega riigihanke puhul lõpliku tähtpäeva pakkumiste esitamiseks sooviga valida esitatud pakkumiste hulgast välja soodsaim või soovib pidada pakkujatega täiendavaid läbirääkimisi, peab igal juhul olema pakkujatel piisavalt aega, et teha kaalutud pakkumine ning läbirääkimiste korral mõistlikult läbi rääkida.
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et piirmäärast väiksema maksumusega hangete korral tuleb pakkumiste esitamiseks antava tähtaja osas kohaldada igal juhul analoogia korras RHS §-s 40 sätestatud minimaalset 14-päevast tähtaega. Pakkumise esitamiseks antava mõistliku tähtaja pikkust tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, lähtudes muuhulgas nii pakkumise keerukusest ja sellest johtuvatest vajalikest pingutustest kaalutud pakkumise koostamiseks ja esitamiseks, hanke eeldatavast maksumusest ning hanke kiireloomulisusest. Seega võib väikese maksumusega ja lihtsa hanke korral olla 14-päevane tähtaeg põhjendamatult pikk. Suurema paindlikkuse võimaldamine kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise eesmärgi saavutamiseks ongi RHS § 2 lg-s 8 sätestatud erandi eesmärk.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tähtaja mõistlikkust hinnates tuleb arvestada ka selle hulka jäävate puhkepäevadega ning sellega, et käesoleval juhul saadeti pakkumise kutse dokumendid
- juunil 2004, mis oli vahetult kahele riigipühale järgnev ja nädalavahetusele eelnev reede. Apellandi märkus, et iga ettevõtja saab ise valida, kas töötada puhkepäevadel ja riigipühajärgsel reedel või mitte, ei ole asjakohane. Tuleb arvestada, et laupäev ja pühapäev on Eestis üldteadaolevalt iganädalased puhkepäevad, mil ettevõtjate administratsioonid reeglina ei tööta, samuti on neil päevil üldiselt suletud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Seetõttu ei saa nädalavahetust üldreeglina mõistlikult lugeda 5
(7)3-04-189 pakkumise esitamiseks antud tähtaja (pakkumise ettevalmistamiseks ettevõtjale jäävate päevade arvu) hulka. Seda iseäranis olukorras, kus hange kuulutati välja nädalavahetusele vahetult eelneva l reedel, sest põhjendatud on arvata, et ettevõtjal on suuri raskusi niivõrd väikese ajaga oma töö ümber korraldada selliselt, et pakkumise ettevalmistamisega tegelevad isikud seda puhkepäevadel teeksid. Eeltoodud seisukohta ei lükka ümber ka see, et pakkumise esitanud AS S.L. suutis sellega toime tulla, sest see asjaolu näitab üksnes, et nõuetekohase pakkumise esitamine ei olnud täiesti võimatu. Õige on ka halduskohtu märkus, et pakkumise kutse dokumentide saatmine faksiga vahetult kahele töövabale riigipühale järgnenud ning nädalavahetusele eelnenud reedel vähendas veelgi pakkumise kutsest õigeaegselt teadasaamise võimalusi ja pakkumise koostamiseks jäänud aega. See ei tähenda, et sel päeval ei tohtinuks dokumente saata, ent mõistlik ei ole arvestada seda päeva pakkumise ettevalmistamiseks jääva päevana, iseäranis pidades silmas, et faks saadeti kella 15.30 paiku (vt saateraport tl 46). Seega on halduskohus igati õigesti järeldanud, et sisuliselt oleks ka faksi teel pakkumise kutse dokumentide kättesaamise korral olnud pakkumise koostamiseks aega 2 päeva:
- ja
- juuni. Hinnates pakkumise esitamise keerukust vaidlusaluse hanke pakkumise kutse dokumentides (tl 8-15) esitatud nõuete põhjal, leiab ringkonnakohus, et ka juhul, kui lugeda, et kaebaja sai pakkumise kutse
- juunil, jäi nõuetekohase pakkumise koostamiseks väga vähe aega.
- Halduskohus on tuvastanud, et apellant edastas pakkumise faksinumbril, mis ettevõtjate infot sisaldava kahe interneti andmebaasi andmetel kuulus kaebuse esitajale, 25.06.2004 ajavahemikul 14.00-15.00, tegelikult sai kaebuse esitaja pakkumise kutse kätte 29.06.2004, kaks tundi enne pakkumise esitamise tähtaja lõppu. Halduskohus leidis, et apellandi tegevus, mille tagajärjel kaebuse esitajal jäi pakkumise koostamiseks ja esitamiseks aega kaks tundi ja mille tõttu muutus kaebajal pakkumise esitamine võimatuks, oli õigusvastane. Apellant leiab, et tema tegevus ei olnud õigusvastane, kuna pakkumise esitamise võimatuse tingis hoopis kaebaja hooletus, kes ei näidanud nimetatud andmebaasides sellist faksinumbrit, millelt oli tagatud saadetisega kohene tutvumine.
- Apellatsioonkaebuse väite kohta, et konkurentsis püsida sooviv ettevõtja ei saa lubada ebaõigete andmete olemasolu infopankades, mida potentsiaalsed äripartnerid võivad kasutada, märgib ringkonnakohus, et käesoleva kaebuse esemeks on Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti tegevus OÜ E.G. teavitamisel pakkumisest. Seetõttu tuleb hinnata, kas haldusorgan tegutses kaebuse esitaja teavitamisel õiguspäraselt. Haldusorgani tegevust võib sõltumata teabe jõudmisest pakkujani pidada õiguspäraseks, kui haldusorgan ise tegutses pakkumise kutse edastamisel nõuetekohase hoolsusega.
- Pakkumise kutsest teavitamisel pidi tellija RHS § 2 lg-st 8 tulenevalt tegutsema eesmärgiga tagada kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine ning pakkujate paljususe korral pidada pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. Selle eesmärgi saavutamiseks pidi tellija tegema enda poolt kõik mõistlikult vajaliku selleks, et erinevad ettevõtjad oma pakkumised esitada saaksid. Erinevatelt vastaval tegevusalal tegutsevatelt ettevõtjatelt pakkumiste küsimise peamine eesmärk on saada teenus või kaup avalikule sektorile soodsaimatel tingimustel. Punktis 11 märgitud asjaoludel asus ringkonnakohus seisukohale, et
- juuni 2004 seisuga oli nõuetekohase pakkumise esitamiseks jäänud aeg väga väike ja järgitav suurte raskustega. Sealjuures oli välja selgitatud üksnes kolm hanke esemeks oleva teenuse potentsiaalset osutajat ning ei saanud olla täit kindlust, et kõik need isikud pakkumise esitavad. Seepärast pidi tellija pakkumise kutse edastamisel näitama üles tavapärasest suuremat hoolsust. 6
(7)3-04-189 Sellises olukorras ei olnud piisav ainuüksi ühe sidevahendi kasutamine pakkumise kutsest teavitamisel, kui ei saanud olla täit kindlust, et teave jõudis koheselt adressaadini. Seetõttu oleks tellija pidanud kontrollima, kas saadetud faks jõudis adressaadini. Kuna pakkumise kutse dokumendid saadeti faksi teel vaid kahele ettevõtjale, ei oleks kontrollimine näiteks telefoni teel olnud keerukas ega ebamõistlikult aeganõudev. 15. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendavat osa selles, mis puudutab RHS §-s 40 sätestatud tähtaegade kohustuslikkust vaidlusaluses hankes. Kuna ükski protsessiosaline ei ole apellatsioonimenetluses kohtukulude väljamõistmise taotlust esitanud, siis kohtukulude hüvitamise küsimust ei tõusetu. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 7
(7)