2-05-17097/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-17097 (endine number 2/276-24020/05) Tsiviilasi K.J hagi A.T’i vastu lapse ülalpidamiseks elatusraha saamiseks. Menetlusosalised ja nende hageja K.J esindajad hageja esindaja A.P kostja A.T Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2006.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista A.T’ilt elatusraha 1600 (üks tuhat kuussada) krooni kuus K.J kasuks poja M.T’i () ülalpidamiseks alates 19.09.2004.a kuni M.T’i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 24.02.2014.a.
4. Välja mõista A.T’ilt menetluskulud 900 (üheksasada) krooni K.J kasuks.
5. Välja mõista A.T’ilt riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb A.T’il tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või nr arveldusarvele nr 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.09.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 28.10.1995.a. Abielust sündis 24.02.1996.a poeg M.T. Poolte abielu lahutati 20.01.2003.a. Laps elab hageja juures. Kostja ei aita last majanduslikult ülal pidada. Hageja teenib keskmiselt 2700 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks kulub kokku 3200 krooni kuus. Kuna vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, peab kostja tasuma lapse ülalpidamiseks 1600 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista poja ülalpidamiseks elatusraha 1600 krooni kuus. Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust ka aasta vältel enne elatisehagi kohtusse esitamist, palus hageja kostjalt välja mõista elatusraha ka ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist. Kostja seisukoht Kostja leidis, et elatusraha suurus lapse ülalpidamiseks summas 1600 krooni on mõistlik ja nõustus tasuma elatusraha 1600 krooni kuus alates 19.09.2005.a. Perioodi eest enne 19.09.2005.a kostja elatusraha nõus tasuma ei olnud. Laps elas kostja ema juures 4 aastat kuni
7. aastani. Sellel ajal tasus kostja lapse lasteaiamaksu. Samuti ostis ta lapsele asju. Kostja on last ülal pidanud ka pärast lapse lahkumist kostja ema juurest, kuid kostjal ei ole selle kohta esitada tõendeid. Lisaks ei töötanud kostja kuni 2004.a oktoobrini. Kohtu põhjendused M.Ti sünnitunnistusest nähtub, et M.T on sündinud 24.02.1996.a ning, et tema ema on K.J ja isa A.T. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PkS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja nõustus, et elatusraha suurus summas 1600 krooni on mõistlik ja nõustus tasuma elatusraha 1600 krooni kuus alates 19.09.2005.a. Vastavalt PkS § 70, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
8. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta oleks lapse ülalpidamiskohustust täitnud elatisehagi esitamisele eelnenud aasta jooksul. Asjaolu, et kostja kuni 2004.a oktoobrini ei töötanud, samuti, et laps elas kuni 2003.a kostja ema juures, ei saa olla elatusraha välja mõistmata 2 jätmise aluseks. Samuti ei ole kostja tuginenud asjaolule, et elatisehagi esitamisele eelnenud aastal esinesid PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks poja ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 1600 krooni kuus alates 19.09.2004.a kuni poja täisealiseks saamiseni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulude katteks 900 krooni. Kohus leiab, et õigusabikulud nimetatud suurus olid vajalikud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hagejale menetluskulude katteks välja mõista 900 krooni. Vastavalt TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 1400 krooni. Indrek Soots kohtunik 3