) § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks muuhulgas ka kohustuse täitmisega viivitamist. Seetõttu ei saa olla kahtlust selles, et hageja poolt esitatud arvete tasumata jätmisega on nii korteri endine omanik kui ka kostja oma kohustusi rikkunud. Võlgnevuse likvideerimiseks pöördus hageja Tallinna Õigusbüroo OÜ poole, kes saatis
See tähendab, et hageja võib oma rikutud õiguste kaitseks nõuda kostjalt võlgnetava summa tasumist.
lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt maksmisega viivitatud aja eest viivitusintresse. kostjale igakuiselt väljastatud arvetelt nähtuvalt on intressimäär 0,07% päevas. Seega on kostjalt, tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintresside nõudmine põhjendatud. Võttes aluseks, et kostja tasus hagejale viimati 22.12.2003 ning sellest ajast kuni käesoleva ajani on tal tasumata 4240,70 krooni, on viivise suuruseks 1496,12 krooni, mis tuleb Kostjalt lisaks põhivõlale välja mõista. Tallinna Õigusbüroo OÜ poolt saadetud võlateatises on välja toodud võlasumma, millele on lisaks põhivõlale liidetud viivised ning võlgnevuse sisse nõudmiseks tehtavad kulutused. Nimelt tuleneb hageja ja Tallinna Õigusbüroo OÜ vahelise lepingu lisa nr. 1 p-st 1 hagejale kohustus maksta Tallinna Õigusbüroo OÜ-le võla menetlemise eest tasu, mille suurus on 15% sissenõutavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kuivõrd
lg-st 3 tulenevalt moodustub otsene varaline kahju muuhulgas ka kulutustest, mida võlausaldaja on teinud või teeb võlgnevuse sissenõudmiseks, tuleb antud juhul vaadelda hageja poolt Tallinna Õigusbüroo OÜ-le makstavaid tasusid hageja otsese varalise kahjuna. Seetõttu leiab hageja, et võlateatises märgitud menetlustasu näol on tegemist kostja poolt talle tekitatud kahjuga, kuna selline kulutus tehakse seoses võla sissenõudmisega.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju huvitamist. Seega on hageja nõue ka kahju hüvitamiseks põhjendatud. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et võlgnikult tuleb välja mõista nii viivised kui ka tema poolt tekitatud kahjud. Nagu eespool toodud, väljendub viimane hageja poolt Tallinna Õigusbüroole tasutavates summades. Seega on kostja võlgnevus hageja ees koos viiviste, tema poolt tekitatud kahjuga ning põhivõlaga kokku 6372,93 krooni. Tallinna Õigusbüroo OÜ poolt kostjale saadetud võlateatises anti talle võlgnevuse likvideerimiseks tähtaeg 20.maini 2005.a. Viimane aga sellele ei reageerinud ning seetõttu palub hageja nimetatud summad kohtul välja mõista. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes EES § 15 lg-st 1; KOS § 13 lg-st 1; VV 01. juuli 1998.a määruse nr 198 p-st 101;TsÜS §-st 4; KÜS § 7 lg-st 3;
§-st 100; § 108 lg-st 1; § 113 lg- st 1; § 128 lg-st3; § 115 lg-st 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg-st 1 palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus 6372,93 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista hageja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 560,00 krooni. Menetlus maakohtus Hagimaterjalide ja kohtukutse edastamine kostjale hagiavalduses märgitud aadressil ( , ) osutus võimatuks. Päringud registritesse pole andnud tulemust. Hageja taotles kostja kohtusse kutsumist elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus avaldas kohtukutsed elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.01.2006.a. ja 02.02.2006.a. Kostja kohtuga ühendust võtnud ei ole ning määratud kohtuistungile ei ilmunud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud menetlusdokumendis on kostjat muuhulgas hoiatatud, et tema puudumisel võib kohus tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja taotles istungil asjas tagaseljaotsuse tegemist ja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6372,93 krooni ja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 560,00 krooni ning riigilõiv 200,00 krooni kohtukutsete Ametlikes Teadaannetes eest. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. TsMS § 317 lg 1 kohaselt on võimalik isikule menetlusdokument kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtule ei olnud teada kostja aadress, kus ta tegelikult elab või viibib ega avaldatud registrites, kuhu kohus tegi päringuid, seega toimetati kostjale kutse kätte avalikult. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loetakse menetlusdokumendi avaldamisega Ametlikes Teadaannetes menetlusdokument kostjale kätte antuks. Vastavalt TsMS § 410 võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui üks pooltest kohtuistungile ei ilmu ning puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldatakse kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 560,00 krooni ja riigilõivust 200,00 krooni kohtukutsete Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest, jätab kohus juhindudes TsMS ja TMS RakS §-s 3 TsMS eelmise redaktsiooni § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 alusel kostja kanda ning mõistab nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja. Raivo Einula Kohtunik 01.03.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.