lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. Tallinna Linnakohtule 10.06.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos 1996 aastast, neil sündis .a. tütar N.B ja .a. poeg M.B, aprillist 2005 elavad pooled eraldi, lapsed on ema elukohas. Hageja leiab, et tal on õigus osaleda laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemises, hageja on lastega kohtumiste vastu. Hageja palub määrata kindlaks lastega suhtlemise kord üks kord nädalal piiramata ajas ja kohas. Kostja vastuväited. Kooselu ajal hageja solvas ja peksis kostjat laste juuresolekul, neil põhjustel on Nataljal psühholoogiline haigus, tütar kardab hagejat ega soovi temaga kohtuda. Kui hageja käitumine põhjustas trauma tütrele , siis nendel põhjustel ei soovi kostja, et hageja kohtuks pojaga. Kostja ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kohus rahuldas hageja taotlus asja läbivaatamiseks ilma kostja kohalolekuta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Hagi kuulub rahuldamisele ja lastega suhtlemise kord tuleb määratleda , kuid mitte sellises ulatuses nagu soovib seda hageja.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 52 lg 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda, vanem , kelle juures laps on, et või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast, teise lõike kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutuse või vanema nõudel kohus. PerekS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Tallinna Linnakohtu 31.08.2005.a. määrusega on kohus kaasanud asja läbivaatamise juurde PerekS § 59 alusel eestkosteasutusena Tallinna Linna. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt võiksid hageja kohtumised lastega toimuda iga kuu esimesel ja kolmandal laupäeval 15.00 kuni 19.00 laste ema juuresolekul. Arvamuse kohaselt arvestades laste vanust on õigustatud laste ema soov, et kohtumised toimuksid tema juuresolekul, suhtlemisajad peaksid olema kahel korral kuus, kuid ei ole välistatud, et vastastikusel kokkuleppel võib hageja lastega ka väljaspool määratud aega kohtuda. Kohus leiab, et poolte vahel tuleb lastega suhtlemise kord laste huvides määratleda. Arvestades asjaolu, et lapsed on suhteliselt väikesed, sündinud 2000 ja 2003 aastal ning hagi kohaselt lahkus hageja kodust juba 2005 aasta aprillis, on põhjendatud, et kohtumised toimuksid laste ema juuresolekul. Hageja ei nõustunud eestkosteasutuse poolt esiletoodud kohtumiste kordade arvuga kaks korda kuus, pidades seda aega liiga väheseks, samas on laste ema eestkosteasutusele avaldanud, et kokkuleppel on võimalikud kohtumised ka väljapool määratletud aega. Kohus leiab, et hageja soov kohtuda igal laupäeval ei ole õigustatud, ning määrab kohtumiste ajaks iga kuu esimese, teise ja kolmanda laupäeva kella 15.00 kuni 19.00. Arvestades laste olukorda ja huve on vanematel võimalik kokku leppida muus lapsi igakülgselt arendavas tegevuses eelkõige lastele sobival ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja kohtukulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud
lg 1 alusel, hagi osalisel rahuldamisel võib kohus jätta kohtukulud poolte kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.