KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number: Otsuse kuupäev: Kohus: Kohtunik: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: 3-7/2004 Tallinnas, 26.10.2004 Tallinna Halduskohus

§12

lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 ja EV Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamuse nr DE-39-97, otsustati jätta rahuldamata õigustatud subjekti H.K.u taotlus Raudtee 64, endisel kinnistul nr 1229 asuvate hoonete tagastamiseks, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. 11.06.99 esitas H.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korralduse nr 1333-k seadusevastaseks tunnistamise nõudes (28.11.2002 kohtule esitatud taotluses muutis kaebaja oma nõuet ning palub korralduse tühistamist). 27.06.2003 esitas H.K. kohtule teise kaebuse, mille alusel kohus võttis menetlusse kaebaja nõude Raudtee 64 2 krundist Raudtee 62 krundi moodustamise ning Raudtee 64 ja Raudtee 62 krundipiiride kulgemise ettepaneku tühistamiseks. Kaebused on kohtu poolt liidetud ühte menetlusse. Õigusvastase võõrandamise ajal paiknesid Raudtee 64 krundil kaks hoonet: 1) kahekorruseline, paekivist vundamendiga, puitsõrestikseintega, viilkatusega peahoone, mis oli kasutusel restoran-võõrastemajana; 2) ühekorruseline puitsõrestikseintega ja viilkatusega kõrvalhoone. Võõrandamisjärgselt oli Raudtee 64 hoonete valdajaks Nõmme Kõrgendatud Tüüpi Invaliidide Kodu (hilisem pansion „Merivälja“). 1948.a. koostati hoonete ümberehitamise projekt, mis realiseeriti 1949.a. Peahoone ehitati ümber pansion „Merivälja“ ühiselamuks. Kerget tüüpi kõrvalhoone lammutati ning ehitati uus. 1982.a. teostas PI Kommunaalprojekt Nõmme Elamuekspluatatsioonivalitsuse tellimusel Raudtee 64 hoone tehnilise seisukorra uurimise ning koostas komplekskapitaalremondi tehnilise dokumentatsiooni. PI Kommunaalprojekt 17.03.82 aruande kohaselt oli Raudtee 64 hoone füüsiline kulumus selleks ajaks 57,5 %. 1982.a. mais toimus hoones tulekahju, mille tagajärjel sai hoone tugevasti kahjustada nii põlengu kui ka kustutusvee tõttu. Seoses tulekahjuga koostas PI Kommunaalprojekt 24.05.82 uue uurimustööde aruande hoone tehnilise seisukorra kohta. Uurimuse kohaselt olid hoone kahjustused sedavõrd suured, et hoone taastamine (kapitaalremont) ei ole enam majanduslikult õigustatud. Hoone määrati lammutamisele ning anti üle Nõmme Elamute Ekspluatatsiooni Valitsusele. Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 01.09.82 korraldusega nr 569-k anti Raudtee 64 hooned ja maakasutusõigus üle ENSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse (KTM REV) bilanssi. Hoonet ei lammutatud ning KTM REV asus hoonet taastama. Hoone taastamis-, ümber- ja juurdeehitustööd toimusid ilma projektdokumentatsiooni ja ehituslubadeta. KTM REV õigusjärglasteks olid ehitusettevõte Estrev ja RAS X. 1994.a. registreeris RAS X end Tallinna Hooneregistris Raudtee 64 asuva elamu ja kõrvalhoone bilansilise valdajana. 08.05.96.a. sõlmiti Erastamisagentuuri ja AS-i Revo vahel RAS X 100% aktsiate erastamise ostu-müügileping. Riigi asemel sai RAS-i X aktsiate omanikuks AS Revo. Erastamislepingu kohaselt Raudtee 64 ehitised ei kaasnenud aktsiatega, vaid jäid riigivaraks (Erastamisagentuuri 13.10.97 kiri nr 266-J Tallinna Omandireformiametile, vara tagastamise toimiku nr 5307 lk 193), mille tiitlipäraseks valdajaks jäi AS X kuni vara üleandmiseni kolmandatele isikutele. Kuna vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korraldusele nr 1333-k vara õigusjärgsele omanikule tagastamisele ei kuulunud, siis läks vara (Raudtee 64 ehitised) üle AS-i X omandisse. (Eesti Erastamisagentuuri 28.04.98 kiri nr F111 Harju Maavalitsuse õigusosakonnale (vara tagastamise toimiku nr 5307 lk 197)). Raudtee 64 krundil paiknev abihoone on RAS X poolt 1991.a. müüdud AS-le Y (ostumüügileping sõlmitud 13.10.91). Käesolevaks ajaks on abihoone veel kord ümber ehitatud ning seal asub AS-le Y kuuluv kohvik-baar. Tallinna Linnavalitsuse 02.12.94 korraldusega nr 2860-k otsustati Tallinnas, Raudtee 64 endisel kinnistul nr 1229 asunud ehitised kompenseerida ning määrati H.K.ule kompensatsioon summas 300 000 krooni. Kuna H.K. taotles Raudtee 64 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, siis vaidlustas ta nimetatud korralduse Tallinna Halduskohtus. 3 29.03.95 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-56/95 jäeti H.K.u kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.95 otsusega haldusasjas nr II-1/110 1995.a. halduskohtu 29.03.95 otsus tühistati ja asi saadeti Tallinna Halduskohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. 23.12.96 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-448/96 jäeti H.K.u kaebus Tallinna Linnavalitsuse 02.12.94 korralduse nr 2860-k tühistamise nõudes uuesti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas 28.04.97 otsusega haldusasjas nr II-3/90/97 esimese astme kohtu 23.12.96 otsuse ja saatis asja Tallinna Halduskohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. 23.05.97 korraldusega nr 1600-k tunnistas Tallinna Linnavalitsus oma 02.12.94 korralduse nr 2860-k kehtetuks. Seoses kaevatava korralduse kehtetuks tunnistamisega loobus H.K. oma kaebuse edasisest menetlemisest Tallinna Halduskohtus ning 16.07.97 kohtumäärusega asja menetlus lõpetati. 13.03.98 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 1333-k, millega otsustati jätta õigustatud subjekti H.K.u taotlus Raudtee 64, endisel kinnistul nr 1229 asuvate hoonete tagastamiseks rahuldamata põhjusel, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ühtlasi otsustati alustada hoonete kompenseerimise menetlust. Korralduse aluseks oli Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamus nr DE-3997. Korralduse vaidlustas H.K. esialgselt Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjonis, kuna leidis, et ekspertiisi läbiviimisel on rikutud Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ punkte 13 ja 14, mille kohaselt ei hinnata ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi, millele ei ole antud kasutusluba, ning mille kohaselt ei arvestata ehitise hindamisel pärast

jõustumist 20.06.91 ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjon jättis oma 30.04.99 otsusega H.K.u kaebuse Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1333-k seadusevastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata. Raudtee 64 krundil paiknevate hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlaksmääramiseks on läbi viidud rida ekspertiise: 1) AS-i VANA TALLINN poolt 1994.a. juunis-juulis teostatud ekspertiisi põhjal antud eksperthinnang (töö VT-94071), mille kohaselt loeti säilinud vara suuruseks põhikonstruktsioonide osas 56% ja uuendatud osa 44%; 2) AS-i EHITUSEKSPERT eksperthinnang (töö BO72/94 20.07.94), mille kohaselt hoonete kubatuur võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga on suurenenud 61,1%; 3) AS GEOEHITUS eksperthinnang 1941.a. võõrandatud peahoone põhikonstruktsioonide osatähtsuse kohta 1994.a. hoonetes (töö A18/94 25.07.94 ja täiendus oktoobris 1994), mille kohaselt 1941.a. peahoone põhikonstruktsioonide osatähtsus moodustab 42% 1994.a. hoonete põhikonstruktsioonidest ; 4) Ekspertkomisjoni koosseisus K.Ehala (INRESTAURAATOR), L.Rahumägi (RISTART) ja R.Pallo (EHITUSEKSPERT) 10.10.94 arvamus, mille kohaselt omas peahoone 1941.a. kubatuuri 3424 m3 , peale objekti põlengut 1982.a. hävis kubatuurist tinglikult 85%.

§12

lg 8 p 1 järgi ei ole objekt põlengujärgselt enam säilinud oma endisel individualiseeritaval kujul; 4 5) Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamus nr DE-39-97, mille kohaselt ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuna paranduste/uuenduste jääkväärtus on kasvanud üle ¾ ehitiste jääkväärtusest; 6) OÜ E-KONSULT ekspertarvamus juulist 2000 (töö nr E690) Tallinna Halduskohtu 21.03.2000 kohtumääruse haldusasjas nr 3-491/2000 alusel, mille kohaselt on Raudtee 64 ehitiste paranduste/uuenduste jääkväärtus suurem kui 25% (31%), kuid väiksem kui 75% (69%), seega kuulub vara tagastamisele vastavalt

§12lg 9 ehitise säilinud väärtusele vastava mõttelise osana.

AS-i VANA TALLINN, AS-i GEOEHITUS ja AS-i EHITUSEKSPERT ekspertarvamustele ei saa õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel tugineda, kuna AS VANA TALLINN ei omanud ekspertiisi teostamise ajal vajalikku atesteerimistunnistust, ning AS-ide GEOEHITUS ja EHITUSEKSPERT poolt teostatud ekspertiiside läbiviimisel ei osalenud kõik asjast huvitatud isikud. Vastavalt Tallinna Hooneregistri 13.05.98 teatisele nr 5754 hoonete ja ehitiste kuuluvuse kohta paiknevad Raudtee 64 krundil administratiiv(kontori)hoone, mille omanikuks on AS X, ja abihoone, mille omanikuks on AS Y Mõlemad nimetatud eraõiguslikud äriühingud kuuluvad ühele ja samale isikule – J.K.ile. Kohtuvaidluse toimumise ajal (02.02.2001) on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet Raudtee 64 kinnistul nr 784 asuvale administratiivhoonele, mille omanik on AS X, andnud ehitusloa nr 25280, vormistanud ehitise vastuvõtu akti ja andnud 15.05.2001 kasutusloa. Samuti on 02.02.2001 antud ehitusluba nr 25280, vormistatud ehitise vastuvõtu akt ja antud kasutusluba 15.05.2001 Raudtee 64 kinnistul nr 784 asuvale kohvik-baarile, mille omanik on AS Y Samuti on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet asunud endisest Raudtee 64 krundist moodustama kahte eraldi krunti aadressidega vastavalt Raudtee 64 ja Raudtee 62, määrates AAS-i X valduses oleva administratiivhoone aadressiks Raudtee 64 ja AS-i Y valduses oleva kohvik-baari aadressiks Raudtee 62. 05.12.2002 on SAPA koostanud Raudtee 62 krundipiiride ettepaneku ning OÜ Dalagor katastriüksuse plaani (töö nr R-461-98), millega on määratud krundi pindalaks 2886 m2 sihtotstarbega – ärimaa. Seega on alustatud maa erastamist ja kinnistute moodustamist vara suhtes, mille tagastamise küsimust ei ole lõplikult lahendatud. Kaebuse motiivid ja põhjendus Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korraldus nr 1333-k on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna korralduse aluseks olev Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamus nr DE-39-97 on antud kehtivaid seadusi ja korda rikkudes. Tallinna Linnavalitsus ei ole vaidlustatava korralduse tegemisel kontrollinud ekspertiisi läbiviimise vastavust

-e sätetele ja Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korrale ja metoodikale“ (edaspidi – kord) ning on kinnitanud selle ilma 5 seadusliku aluseta, millest tulenevalt on rikutud kaebuse esitaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Vaidluse lahendamisel saab aluseks võtta ainult 22.09.-15.12.97 läbiviidud ja vormistatud ekspertarvamuse. Eksperdi poolt 19.01.98 tehtud ekspertiisiakti korrigeerimist ja seal tuvastatud andmeid ei saa lugeda ekspertiisiaktiks ja selles tuvastatut ekspertarvamuseks. Ekspertarvamuses kasutatud andmed vara parenduste mahu, aja ja hoonete tehniliste näitajate kohta on ebaõiged ning vastuolus arhiivimaterjalide ja teiste dokumentaalsete tõenditega, mistõttu on ebaõiged ka saadud arvutustulemused ja nende alusel tehtud lõppjäreldused võõrandatud ja parendatud vara jääkväärtuse kohta. Raudtee 64 peahoone ehitusalune pind on 622 m2 , ekspertarvamuse järgi on see võõrandamisaegse seisuga

§12

lg 10 ja korra p 14 kohaselt ei arvestata ehitise väärtuse hindamisel pärast

jõustumist ehitise juures tehtud parandus/uuendusi. Ekspertiisis kinnitatud ehitiste juures tehtud suuremahuliste paranduste/uuenduste teostamise kohta ajavahemikus 1982-1991 ei ole hoonete senine valdaja esitanud ühtegi seaduslikku dokumenti (projektdokumentatsioon, eelarve, ehitusluba jne). Ekspertiisi läbiviimine on vastuolus korra punktiga 13, mis sätestab, et ehitise hindamisel ei hinnata ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi, millele ei ole antud kasutusluba ja nende likvideerimiseks on tehtud kohaliku omavalitsuse otsus. Raudtee 64 peahoonel, kõrvalhoonel, juurdeehitustel teostatud parandustel/uuendustel, mis on kantud 1995.a. inventariseerimisplaanidele, puudub projektdokumentatsioon ja ehitusluba ning need ehitiste osad ei kuulu seaduse järgi ekspertiisiaktis jääkväärtuste hindamisele. Ekspertiisiakti p 3.3. kohaselt on hinnatud ainult peahoone väärtust ja jäetud hindamata kõrvalhoone põhjendusega, et 1948.a. kõrvalhoone lammutati ja selle asemele ehitati uus. Selline järeldus on vastuolus 1948/49 kapitaalremondi projektiga ja remondi kirjeldusega, millest on näha, et olemasolevale kõrvalhoonele ehitati juurde 25 m2 garaa ja remonditi olemasolev (pesuköök, kuivatusruum, puukuurid). Sellisena on kõrvalhoone ka 1974.a. inventariseerimisplaani järgi inventariseeritud. Eksperdi poolt on jäetud hindamata tehnovõrgud. Põhjendus, et need on tehtud peale võõrandamist, pole asjakohane ega ka päris õige. Õige ei ole eksperdi järeldus, et ei tänavapoolne juurdeehitus on ehitatud 1948.a. kapitaalremondi projekti alusel 1948/49 a. ning ekspert on põhjendamatult lugenud selle väärtuse 100%-liselt parenduste hulka. Tegelikult on tänavapoolse juurdeehituse näol tegemist peahoone lahtise rõduga võõrandamise ajal, mis kinni ehitati. Rõdul olid võõrandamise ajal vundament, põrand, katus, põhja-, lõuna- ja läänepoolne sein. Eksperdi väidetav juurdeehitus seisnes rõdu kinniehitamises ainult idapoolse seina ehitamisega. Ühe seina ehitamist ei saa arvestada juurdeehitusena 100% väärtuse suurenemisega. Peahoone ehituse ajaks on alusetult loetud aasta 1923, millega on vähendatud hoone jääkväärtust võõrandamise hetkel amortisatsiooni suurendamise kaudu ca 10 aasta võrra. Tegelikult ehitati algselt 1923.a. ehitatud peahoone ümber 1930-ndate aastate alguses, mida tõendab 18.10.33 koostatud ehitiste inventariseerimisplaan, mis on ka ainus säilinud projektdokumentatsioon. Ekspert on vastuolus

§12lõigetega 8, 9 ja 10 jätnud määramata ehitise kui terviku väärtuse.

6 Ekspertiisiakti punktides 3.

1. ja 4 tehtud eksperdi järeldus parenduste/uuenduste kasvamise kohta üle ¾ võõrandatud vara jääkväärtusest ning selle arvestamise metoodika on ebaõige ja vastuolus korra punktiga
2. Nimetatud sätte kohaselt ehitise kui terviku väärtuse (100%) moodustavad võõrandatud ehitise jääkväärtuse osa ja parenduste/uuenduste jääkväärtuse osa, milliste osatähtsus tuleb kindlaks määrata hoone kui terviku suhtes. Kasutades valemit Mu = u : (u + v) x 100% , kus Mu = uuenduste osatähtsus, u = uuendus, v = vana, kuuluks vaidlusaluse ekspertiisiaktiga hinnatud osade väärtuste järgi võõrandatud vara tagastamisele osaliselt. Ekspertiisiaktis toodud osade väärtuste järgi on nn algvara väärtus 1 327 803 krooni, uuenduste väärtus on 1 818 511 krooni, ehitise väärtus 3 200 393 krooni. Seega 1 327 803 : (1 327 803 + 1 818 511) x 100 = 41,5 %, millises osas kuuluks vara kaebuse esitajale tagastamisele. Ekspert on aga vastuolus seaduse mõtte ja korraga määranud kindlaks algvara osa 75% ja võrrelnud seda uuenduste kui tervikuga. Kaebaja seisukohta, et vara kuulub tagastamisele mõttelistes osades kaasomandisse, kinnitab ka 2000.a. kohtu poolt määratud kordusekspertiis, kuigi viimases on tagastamisele kuuluv osa määratud kindlaks väiksemana (31%) ja uuenduste osa 69%. See tõendab veel kord, et vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korraldus nr 1333-k on ebaõige ning vara kuulub tagastamisele

§12lg 9 alusel mõttelise osana.

Ajal, mil Raudtee 64 asuva vara mittetagastamine oli kohtus vaidlustatud, on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet koostanud uue krundipiiride kulgemise ettepaneku, et jagada Raudtee 64 kinnistu kaheks eraldi katastriüksuseks – Raudtee 64 ja Raudtee

1. Krundipiiride ettepanek on tehtud kolmanda isiku – AS-i Y maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel. Kui vara tagastatakse kaebuse esitajale mõttelise osana, siis on kaebuse esitajal õigus tagasi saada ka nimetatud mõttelisele osale vastav osa maast. SAPA poolt koostatud krundipiiride ettepanek rikub kaebuse esitaja õigust maa tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korralduse nr 1333-k ning Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti krundipiiride kulgemise ettepaneku Raudtee 64 kinnistust kahe eraldi katastriüksuse – Raudtee 64 ja Raudtee 62 moodustamise kohta. Samuti palub kaebuse esitaja vastustajatelt välja mõista tema poolt kantud kohtukulud summas 43 250 krooni (sh riigilõiv 10 krooni, õigusabikulud Advokaadibüroole Concordia 38 240 krooni ja ekspertiisitasu OÜ-le E-Konsult 5000 krooni). Vastustajate seisukoht Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu ja leiavad, et see ei ole põhjendatud. Tallinnas, Raudtee 64 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks teostati ekspertiis Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo poolt 22.09.-15.12.
2. Ekspertarvamus nr DE-39-97 vormistati ekspert J.Takjase poolt 15.12.
3. Ekspertarvamus on kooskõlas

-e ja Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud korraga. Kaebaja seisukoht, et Raudtee 64 peahoone ehitusaluseks pinnaks oli 622 m2 , on vastuolus tegelike asjaolude ning ka kaebuse esitaja enda poolt kohtule esitatud tõenditega. Kaebusele on lisatud 01.02.43 Tallinna-Nõmme Maksuametile esitatud teatis, mille kohaselt oli Raudtee 64 asuva elumaja aluspinnaks 465 m2 . Samuti on kaebuses endas selgitatud, et ehitusaluse 7 pinna arvestamisel võis vahe tekkida seoses lahtise rõdu (üldpind 157 m2 ) ehitusaluse üldpinna juurde arvestamisega. Kaebusest ei selgu, kas ekspert on ehitise üldpinna arvestanud ekslikult või mitte ning kuidas see mõjutab vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemist. Ekspertarvamuses on välja toodud kõik arvamuse kujunemise aluseks olnud andmed ja muud olulised asjaolud, mistõttu ekspertarvamus on kontrollitav. Ekspertarvamusele on lisatud Raudtee 64 kinnistul paikneva peahoone endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise insener-tehniliste arvutuste koondtabel, kus on detailselt välja toodud hoone hindamise aluseks olnud arvnäitajad ja tuletatud ehitise jääkväärtuste suurused. Paljasõnaline on kaebuses toodud väide, et ekspert on ehitise hindamisel põhjendamatult lähtunud asjaolust, et parendused/uuendused on teostatud enne 20.06.

1. Kaebuse esitaja ei ole vastupidist tõendanud. Ekspert on arvamuse koostamisel lähtunud materjalidest, mida on vastavalt korra punktile 7 võimalik kasutada ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks. Ekspert on nimetatud materjale hinnanud nende kogumis ja vastastikuses seoses. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, nagu näitaks AS-i X 1994.a. bilansitõend Raudtee 64 asuvate hoonete väärtuse kohta ehitise jääkväärtust. Ehitise bilansilist väärtust ei saa lugeda ehitise tinglikuks väärtuseks hindamise aja hindades, mis näitab samale kohale identse ehitise ehitamiseks vajalike kulutuste suurust. Samuti ei näita ehitise bilansilise väärtuse tõus seda, et ehitisele oleks nimetatud ajavahemikul tehtud parandusi/uuendusi, sest ehitise bilansiline väärtus võib tõusta ka samalaadsete ehitiste turuhinna muutumise või inflatsiooni tõttu. Seega ei saa hoone bilansilist väärtust võtta aluseks ehitise jääkväärtuse hindamisel korra p 23 mõttes. Samuti on väär kaebaja väide, et ekspertiisi läbiviimine on vastuolus korra punktiga 13, mis sätestab, et ehitise hindamisel ei hinnata ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi, millele ei ole antud ehitusluba ja mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsusel likvideerida kui omavolilised ehitused ehitusnormide ning planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) §43 ehitistele esitatavate nõuete rikkumise korral vastavalt PES §70 lg
2. Seega ei või ehitise juures hinnata ainult neid ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi, mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsusel likvideerida kui omavolilised ehitised. Antud juhul ei ole kohalik omavalitsus peale 1949.a., kuid enne 20.06.91 tehtud paranduste/uuenduste suhtes võtnud vastu otsust nende likvideerimise kohta. Peale 1982.a tulekahju taastati vaidlusalune ehitis esialgse projekt kohaselt endisel kujul. Seega oli peale tulekahju toimunud ehitise taastustööde osas vana projektdokumentatsioon olemas ning nimetatud ümberehitustöid ei saa lugeda ebaseaduslikeks. Peale 1991.a. teostatud uusi juurde- ja ümberehitusi ei ole ekspert 15.12.97 ekspertarvamuses arvestanud. Nimetatud asjaolu kinnitab ekspert J.Takjase 19.01.98 kiri ekspertarvamuse nr DE-39-97 tehniliste näitajate korrigeerimise kohta. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et ekspert on hinnanud ainult peahoone väärtust ja jätnud vastuolus seadusega hindamata kõrvalhoone. Ekspertarvamuse punktis 2.
3. on ekspert märkinud, et puidust kõrvalhoone lammutati ja ehitati uus kivihoone 1948.a. KMO Eelarvestamis- ja Projekteerimisbüroo projekti T-815-48 järgi, mis kinnitati 21.03.49 sotsiaalkindlustuse ministri asetäitja poolt. Juhul, kui õigusvastaselt võõrandatud ehitis on vahepeal lammutatud, siis on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus 0, mistõttu ei ole võimalik ka välja selgitada asjaolu, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Samuti on ekslik kaebuse esitaja seisukoht, et eksperdi poolt on jäänud hindamata tehnovõrgud. Ekspertarvamusele lisatud insener-tehniliste arvutuste koondtabeli punktide 18 ja 19 kohaselt on eksperdi poolt hinnatud ka santehnikat ja elektriseadmeid. 8 Paljasõnaline on kaebuse esitaja väide, nagu oleks Raudtee 64 ehitise vasakpoolne tänavapoolne juurdeehitus kinni ehitatud enne ehitise õigusvastast võõrandamist. Ekspert on põhjendanud, et 21.11.39 koostatud kinnistu 1229 tükeldamise kava plaanilt ei nähtu nimetatud juurdeehituse olemasolu. Ekspert on õigesti tuvastanud, et restoran-hotellihoone on püstitatud 1923.a. Nõmme Linnavalitsuse poolt kinnitatud projekti nr 1398 järgi. Kõrvalhoone on püstitatud 1927.a. Nõmme Linnavalitsuse projekti nr 1907 järgi. Ekspertiisi järeldus, et juurdeehituste ja asendatud konstruktsioonide jääkväärtus on kasvanud üle ¾ õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtusest, on kooskõlas ekspertiisiaktis tuvastatud asjaoludega. Kohtu poolt määratud kordusekspertiisi tulemusena tuvastati samuti, et ehitise väärtus on parenduste tõttu kasvanud rohkem kui ¾ võrra (228%). Seejuures protsendiarvutuse aluseks on hoone kui terviku legaalselt ehitatud osa jääkväärtus hindamise hetkel, mis loetakse võrdseks 100%-ga. Teise valemi järgi arvutatuna on parenduste jääkväärtus suurem kui 25%, kuid väiksem kui 75%. Seega õigusvastaselt võõrandatud ehitise säilinud jääkväärtuse ja parenduste jääkväärtuse summast arvutatud mõtteliste osade suurused on vastavalt 31% ja 69%.. Samas leiavad vastustajad, et eksperdid L.Linnupõld ja T.Saare ei ole suutnud ammendavalt põhjendada, miks nad ei ole hinnanud hoone neid osi, millel puudub kohane projektdokumentatsioon ja kasutusluba. Korra p 13, millest eksperdid on lähtunud, sätestab, et ehitise hindamisel ei hinnata ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi, millele ei ole antud kasutusluba ja mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsusel likvideerida kui omavolilised ehitised. Pelgalt kasutusloa puudumine ei saa olla aluseks parenduste hindamata jätmisel. Seega on eksperdid rikkunud korra p 13 sätteid, mis seab kahtluse alla ekspertiisi tervikuna ja selle lõppjärelduse õigsuse. Tegelikkuses on kahe viimase ekspertiisi tulemused suhteliselt sarnased - ekspert J.Takjase tulemus ja ekspert T.Saare esimese valemi järgi arvutatud tulemus on kokkulangevad. Kordusekspertiisi teise valemi järgi arvutatud tulemus on piiripealne – 69% ei erine väga palju 75%-st ning arvestades, et eksperdid on lubamatult jätnud osa parendusi hindamata, võib nii väike protsendivahe just seetõttu kalduda kaebuse esitaja kahjuks. Eeltoodu alusel leiavad vastustajad, et vaidlustatava korralduse aluseks olnud eksperthinnang on vastavuses kehtivate õigusaktidega ning selles on õigesti leitud, et Raudtee 64 endisel kinnistul nr 1229 asuvad õigusvastaselt võõrandatud ehitised ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Krundi piiride kulgemise ettepanek ei riku kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja õigusi saab rikkuda vaid hoonete mittetagastamine. Sellest tulenevalt on krundi moodustamine kas põhjendatud või mitte. Vastustajad paluvad jätta H.K.u kaebus tervikuna rahuldamata ning mõista kaebuse esitajalt vastustajate kasuks välja nende poolt kantud kohtukulud summas 11 328 krooni (õigusabikulud OÜ-le AB Consensus). Kolmandate isikute seisukoht Kolmandad isikud leiavad, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmandate isikute väitel on H.K. oma 1991.a. esitatud avalduses taotlenud Raudtee 64 asuva vara kompenseerimist. Ühestki kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et H.K. oleks hiljem 9 esitanud avalduse kompenseerimise soovi asendamiseks tagastamise sooviga (tähtaeg selleks oli 01.03.95). Kaebaja ei ole ka üheski kirjas ega avalduses ise väitnud ega tõendanud, et ta oleks vara kompenseerimise asemel taotlenud selle tagastamist. Seega puudub juriidiline fakt, et kaebaja on taotlenud vara tagastamist. Seetõttu ei saanud Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korraldus nr 1333-k rikkuda kaebuse esitaja õigusi osas, millega alustati Raudtee 64, endisel kinnistul 1229, asuvate hoonete kompenseerimise menetlust, kuna kaebaja oli kompenseerimist ise taotlenud. Korralduse punkti 1 motiveering ei oma asja juures tähtsust isegi juhul, kui vara oleks säilinud endisel individualiseeritaval kujul, sest see ei muuda korralduse punkti 2 otsustust kompenseerimise alustamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
4. Omandireformi aluste seaduse (

) kohaselt kuulub tagastamisele ainult säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara.

§12

lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole vastavalt sama paragrahvi 8.lõikele säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Käesoleval juhul kuulusid kohaldamisele

§12lg 8 punktid 1 ja 2 redaktsioonis, mis kehtis alates 02.03.97 kuni 26.06.2000.

Nimetatud redaktsiooni kohaselt loetakse vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud, arvestades, et ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui ¼ võrra. Ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt ¾ võrra. 26.06.2000 jõustunud redaktsioonis sätestavad

§12

lg 8 punktid 1 ja 2 järgmist: „1) ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ei ületa ¼ ehitise koguväärtusest; 2) ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus moodustab vähemalt ¾ ehitise koguväärtusest“. Vastavalt

§12

lg 9 (alates 02.03.97 jõustunud redaktsioonis) juhul, kui ehitise väärtus kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu on oluliselt suurenenud ja puudub sama paragrahvi 8.lõike punktide 1 ja 2 sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks, tagastatakse ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa. Nii enne kui ka pärast 26.06.2000 kehtinud

§12

lg 8 punktide 1 ja 2 redaktsioonist järeldub, et õigusvastaselt võõrandatud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemiseks tuli ehitise juures tehtud parenduste/uuenduste tõttu lisandunud väärtust võrrelda ehitise kui terviku jääkväärtusega hindamise ajal. See järeldub ka Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punktidest 3 ja

1. Sellist seisukohta on samuti rõhutanud Riigikohtu halduskolleegium oma otsustes kohtuasjades nr 3-3-1-30-01 ja 3-3-113-
2. 10
3. Käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks olevate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel saab kohus lähtuda kahest ekspertiisiaktist: 1) Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamus nr DE-39-97 (koos 19.01.98 täiendusega, milles korrigeeriti ekspertarvamuse nr DE-3997 tehnilisi näitajaid), mis on vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korralduse nr 1333-k väljaandmise aluseks; 2) OÜ E-KONSULT ekspertarvamus 07.07.2000 (töö nr E690) vastavalt Tallinna Halduskohtu poolt määratud kordusekspertiisile. Mõlema ekspertarvamuse õiguslikuks aluseks on

§12

lg 8 punktid 1 ja 2 alates 02.03.97 jõustunud redaktsioonis ning ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise määra hindamisel on eksperdid lähtunud Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punktist

1. Nimetatud punkti kohaselt ehitise säilimise määra selgitamiseks võrreldakse õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtust (100%) pärast selle õigusvastast võõrandamist tehtud paranduste/uuenduste jääkväärtusega (sellises sõnastuses kehtis korra p 16 kuni 29.10.2000). Korra p 16 tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18.10.2000 määrusega nr 330, mis jõustus 29.10.
2. Perioodil peale

§12

lg 8 p 1 ja p 2 ning lg 9 02.03.97 redaktsiooni ja määrusega nr 220 kinnitatud korra ja metoodika kehtestamist toimus õiguslik vaidlus selle üle, kuidas tuleb tõlgendada korra punktis 16 nimetatud mõistet “õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus”. Nimetatud vaidluse ning väljakujunenud kohtupraktika (vt eelpoolnimetatud Riigikohtu lahendid) põhjal asuti seisukohale, et korra punktis 16 sätestatud ehitise säilimise määra selgitamiseks võrreldakse õigusvastaselt võõrandatud ehitise kui terviku jääkväärtust uuenduste/paranduste jääkväärtusega. Võrdlustulemi saamiseks jagatakse uuenduste/paranduste väärtus õigusvastaselt võõrandatud ehitise kui terviku väärtusega ja korrutatakse sajaga. Selle tulemusena on võimalik kindlaks teha, millise osa ehitisest moodustab uuenduste/paranduste väärtus. OÜ E-KONSULT ekspertarvamuses 07.07.2000 (töö nr E690) on viidatud Tallinna Omandireformiameti 25.11.99 kirjale nr 2-1/3151, milles paluti seni, kuni jätkub õiguslik vaidlus seoses kehtiva metoodika tõlgendamisega, kokkuvõtlikule arvamusele lisada tabel ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise määra arvutamiseks kahe erineva valemi abil. Esimene valem M = 100 x U/W, kus M = ehitise säilimise määr protsentides väljendatuna, W = õigusvastaselt võõrandatud vara jääkväärtus ja U = pärast õigusvastast võõrandamist tehtud paranduste/uuenduste jääkväärtus. Teine valem M = 100 x U x (U+W). W on ekspertarvamuse tabeli 1 andmetel 748 489 krooni ja U – 1 703 216 krooni. Võttes aluseks mõlemad nimetatud valemid, on OÜ E-KONSULT ekspertarvamuses leitud, et valemi M = 100 x U/W järgi arvutatuna on ehitise (peahoone ja krundipealsete rajatiste) väärtus kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui ¾ võrra ehk 228% (M = 100 x 1 703 216 : 748 489 = 228%). Seega ei ole vara säilinud endisel individualiseeritaval kujul

§12lg 8 p 2 mõttes.

Sisuliselt samale järeldusele on 11 Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamuses nr DE39-97 jõudnud ekspert J.Takjas. Teise valemi M = 100 x U x (U+W) järgi arvutatuna on OÜ E-KONSULT ekspertarvamuse kohaselt ehitise (peahoone ja krundipealsete rajatiste) paranduste/uuenduste jääkväärtus suurem kui 25%, kuid väiksem kui 75% (M = 100 x 1 703 216 : (1 703 216 + 748 489) = 69%). Seega puudub alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks

§12

lg 8 punktide 1 ja 2 mõttes ning tagastamisele kuulub õigusvastaselt võõrandatud ehitise säilinud jääkväärtusele vastav mõtteline osa vastavalt

§12lg 9.

Õigusvastaselt võõrandatud ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse summast arvutatud mõtteliste osade suurused on antud juhul vastavalt 31% ja 69%. Protsendiarvutuse aluseks on võetud hoone kui terviku legaalselt ehitatud osa jääkväärtus hindamishetkel, mis on võetud võrdseks 100%-ga. Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamuses nr DE39-97 on ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivus välja toodud kahe kriteeriumi järgi: 1) ehitise suuruse muutumise kriteeriumi järgi, kus on leitud, et ehitise kubatuur õigusvastasel võõrandamisel oli 3463 m3 , ümberehitusel seisuga 20.06.91 – 4690 m3 , kubatuuri muutus 1227 m3 , mis on suurem kui ¼ (866 m3 ) ja väiksem kui ¾ (2597 m3 ); 2) ehitise väärtuse muutumise kriteeriumi alusel on ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivus välja toodud õigusvastaselt võõrandatud vara jääkväärtuse ja pärast õigusvastast võõrandamist tehtud paranduste/uuenduste jääkväärtuse suhtena (tinglikult valem nr 1). Seega on hinnatud õigusvastaselt võõrandatud ehitises säilinud osa jääkväärtuse ja uuenduste/paranduste jääkväärtuse omavahelist suhet, mis ei kajasta ehitise kui terviku väärtuse kasvu. Õigusvastaselt võõrandatud ehitise kui terviku jääkväärtust uuenduste/paranduste jääkväärtusega ekspertarvamuses võrreldud ei ole (tinglikult valemi nr 2 järgi). Võttes aluseks ekspertarvamuses toodud andmed õigusvastaselt võõrandatud vara jääkväärtuse kohta (995 863 krooni) ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse kohta 1997.a. seisuga (1 818 511 krooni), siis oleks tulemus valemi M = 100 x U x (U+W) järgi arvutatuna 64,6% (100 x 1 818 511 : (1 818 511 + 995 863) = 64,6%). Korra p.15.4 kohaselt peab ekspertarvamus sisaldama järeldusi arvutustulemuste kohta, näidates, millisel määral on ehitise jääkväärtus uuenduste/paranduste tõttu kasvanud, ning olenevalt uuenduste/paranduste ulatusest ka ehitise säilinud jääkväärtuse ja uuenduste/paranduste jääkväärtuste mõtteliste osade suurused. Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamus nr DE-39-97 eelpooltoodud põhjustel nimetatud nõuetele ei vasta., kuna selles ei ole võrreldud õigusvastaselt võõrandatud ehitise kui terviku jääkväärtust uuenduste/paranduste jääkväärtusega ega välja toodud ehitise säilinud jääkväärtuse ja uuenduste/paranduste jääkväärtuste mõtteliste osade suurusi. Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korraldus nr 1333-k , millega otsustati jätta rahuldamata H.K.u taotlus Raudtee 64 endisel kinnistul 1229 asuvate hoonete tagastamiseks, kuna vara ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud, tugineb

§12

lg 3 punktile 2 ja lg 8 punktile 2 ning Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamusele nr DE-39-97. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et käesoleval juhul puudub

§12

lg 8 punktides 1 ja 2 sätestatud alus õigusvastaselt võõrandatud ehitise 12 tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks, kuid kaebuse esitajal on õigus ehitise säilinud väärtusele vastava mõttelise osa tagasisaamiseks vastavalt

§12lõikele 9.

Kuna kaevatav korraldus tugineb ekspertarvamusele, mis ei vastanud selle koostamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkti 16 nõuetele, siis on korraldus õigusvastane ning kuulub tühistamisele. 3. Kohus leiab, et H.K.ule vara tagastamise otsustamisel tuleb lähtuda OÜ E-KONSULT 07.07.2000 ekspertarvamusest (töö nr E690). Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et ekspertarvamuses kasutatud andmed vara parenduste mahu, aja ja hoonete tehniliste näitajate kohta on ebaõiged ning vastuolus arhiivimaterjalide ja teiste dokumentaalsete tõenditega, mistõttu on ebaõiged ka saadud arvutustulemused ja nende alusel tehtud lõppjäreldused võõrandatud ja parendatud vara jääkväärtuse kohta (kaebuses toodud vastuväited olid seotud kaevatava korralduse aluseks olnud ekspertarvamusega). Kaebaja ei ole esitanud dokumentaalseid ega muid tõendeid, mis lükkaksid ümber OÜ E-KONSULT 07.07.2000 ekspertarvamuses toodud andmed võõrandatud ja parendatud vara jääkväärtuse kohta. Kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta ei ole hinnangut antud kummaski ekspertarvamuses, kuna on tuvastatud, et võõrandamisaegne kõrvalhoone lammutati 1948/49 ja ehitati selle asemel täiesti uus kivihoone. Juhul, kui õigusvastaselt võõrandatud ehitis on vahepeal lammutatud, siis on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus 0, mistõttu ei ole võimalik ka välja selgitada asjaolu, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Kaebaja poolt viidatud kivist vundamenti võõrandamise ajal ei olnud, seega ei ole see vara, mille säilimist hinnatakse. Tõendatud ei ole kaebuse esitaja väide, et ekspertide poolt on ehitise juures hinnatud parandusi/uuendusi, mis on tehtud peale

-e jõustumist 20.06.

1. Seega ei ole ekspertarvamus vastuolus korra punktiga
2. OÜ E-KONSULT 07.07.2000 ekspertarvamusest (lk 7) nähtub, et ekspertide käsutuses olnud dokumentide alusel on tehtud kindlaks, et õigusvastaselt võõrandatud peahoones ei ole säilinud võõrandamisaegseid tehnovõrke ega krundipealseid rajatisi. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektri- ja sidekaabelliinid, samuti piirded ja krundipealne kõnniteede plaadistus on ehitatud paranduste/uuenduste käigus enne 20.06.
3. Võõrandamisaegse keldri konstruktsioonide jääkväärtus on hinnatud. Ekspertide järelduse kohaselt oli peahoone natsionaliseerimise hetkel lahtise terrassiga ja see ehitati kinni 1948.a. remondi käigus. KMO Eelarvestamis-Projekteerimisbüroo poolt 1948.a. koostatud projekti plaanil ja 1974.a. inventariseerimisplaanil on 130 m2 pindalaga terrass märgitud kinni ehitatuna. Peahoone ehituse aja kohta puudub täpne informatsioon. Esimene dokumentaalne märge hoone olemasolu kohta pärineb aastast 1933 (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis oleval hoone 1923.a. projekti joonisel on allkirjastatud märkus: 18.oktoobril 1933.a. ülevaadatud restoran-võõrastemaja ruumid vastavad käesolevale plaanile“). Ekspertide poolt on peahoone ehituse aastaks, mis on võetud algvara hindamise aluseks, loetud aastat 1933, mitte 1923, nagu väidab kaebaja. 13 Ehitise jääkväärtus

mõttes ei sõltu vara bilansilisest ega turuväärtusest, vaid ehitise jääkväärtusest hindamise hetkel.

ei näe ette bilansilise või turuväärtuse kasutamist ehitise jääkväärtuse arvutamisel. 4. 1948.a. projektist hilisemate peahoone ümber- ja juurdeehituste kohta ei ole nõuetekohaselt kinnitatud ehitusprojekte ega nende alusel välja antud ehituslubasid. Ekspertarvamuse kohaselt on loetud legaalseteks

§12

lg 10 mõttes need ekspertarvamuse tabeli 2 veergudes 7-15 loetletud Raudtee 64 ehitiste kuni 20.06.91 tehtud parendused/uuendused, mis on tehtud võõrandamisaegse peahoone gabariidis, sest ENSV aegne ehitusseadusandlus nõudis ehitusluba kõigile ehitustöödele, mis muutsid hoone plaanilahendust, fassaade või ulatusid hoone gabariidist väljapoole. Kõigi selliste ümberehitustööde kohta tuli vormistada ehitusloa saamiseks ehitusprojekt. Projektikohaselt pidid olema vormistatud need parendused, millel vastavalt ehitusseadusandlusele peab olema ehitusluba. Linnaplaneerimise Ameti arhiivis puuduvad Raudtee 64 ehitiste ümberehitamise aluseks olnud ehitusprojektid ja ehitusload. Neid ei ole esitatud ka ehitiste praeguste valdajate poolt. Seetõttu ei ole eksperdid arvestanud parendustega, millel puudus ehitusluba. Korra p 13 kohaselt ei hinnata ehitise juures tehtud parandusi/uuendusi, millele ei ole antud kasutusluba ja mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsusel likvideerida kui omavolilised ehitised ehitusnormide ning planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 43 ehitistele esitatavate nõuete rikkumise korral vastavuses sama seaduse §70 lõikega 3. Ekspertiisi teostamise ajal puudusid Raudtee 64 peahoonel ümberehitusprojektid, ehitus- ja kasutusload. Seega oli tegu omavoliliste ehitustöödega, mille tulemusena valminud ehitise uued osad võisid mittevastavuse korral PES §-s 43 ehitistele sätestatud nõuetele kuuluda kohaliku omavalitsuse otsusega lammutamisele. Seega oli tulenevalt

§12

lg 10 ja korra punktist 13 põhjendatud nimetatud paranduste/uuenduste hindamata jätmine ekspertide poolt. Asjaolu, et hiljem (02.02.2001) on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet Raudtee 64 kinnistul nr 784 asuvale administratiivhoonele ja kohvik-baarile andnud ehitusload, vormistanud ehitise vastuvõtu aktid ja 15.05.2001 andnud kasutusload, ei saa mõjutada 2000.a. antud eksperthinnangut ega sellest tulenevalt kaebuse esitaja õigusi, kuna paranduste/uuenduste arvestamine suuremas ulatuses vähendaks kaebajale tagastamisele kuuluva osa suurust. Samuti ei oma õiguslikku tähtsust asjaolu, et Politseiameti Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo 15.12.97 ekspertarvamuses nr DE-39-97 on ekspert J.Takjas on kõigi, sh ka

§12

lg 10 ja korra p 13 mõttes ebaseaduslike parendustega, mis olid tehtud enne 20.06.9, arvestanud ja neid hinnanud, kuna nimetatud ekspertiisiakt ei saa olla aluseks vara tagastamise või mittetagastamise küsimuse otsustamisel vastuolu tõttu korra punktiga

2. Põhjendamatu on kolmandate isikute esindaja väide OÜ E-KONSULT ekspertarvamuse ebapädevuse kohta seoses sellega, et eksperdid L.Linnupõld ja T.Saare ei olnud keskkonnaministeeriumi poolt nõuetekohaselt atesteeritud. OÜ E-KONSULT ekspertarvamusele on eksperdina alla kirjutanud OÜ E-KONSULT juhatuse esimees ekspert L.Linnupõld. Kohtule on esitatud OÜ-le E.Konsult keskkonnaministeeriumi poolt 06.07.03.99 välja antud tegevuslitsents nr EE-4120/1555 kehtivusega kuni 10.03.2002 ehitiste tehnilise seisukorra ja ehitusprojektide ekspertiiside teostamiseks (vastavalt tegevuslitsentsi lisale on selleks õigustatud vastutavate spetsialistide nimekirjas nii L.Linnupõld kui ka T.Saare). Vastavalt keskkonnaministeeriumi poolt 30.04.99 välja antud atesteerimistunnistusele nr 394 on OÜ-le E-KONSULT antud õigus teostada õigusvastaselt 14 võõrandatud ehitiste säilimise hindamist ja ekspertarvamuste andmist. L.Linnupõld on justiitsministeeriumi poolt kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.
3. Kohus ei pea põhjendatuks kolmandate isikute esindaja väidet, et H.K. on taotlenud vara kompenseerimist, mitte aga selle tagastamist. Esialgselt esitatud vara tagastamise avalduses on kaebaja küll märkinud, et soovib Raudtee 64 asuva vara kompenseerimist, kuid hiljem on asendanud selle vara tagastamise sooviga. Vara tagastamise avaldusele ei ole tehtud märget kaebaja soovi muutmise aluse ega kuupäeva kohta, kuid Tallinna Omandireformiameti 05.07.2000 kirjast nr 2-8/1530 (toimiku lk 148, I kd) nähtub, et Tallinna Linnavarade Ameti arvuti väljatrükil (toimik nr 5307, 08.12.93) on vara kompenseerimise soov muudetud vara tagastamise sooviks. Õigustatud subjektil, kes oli saanud subjektiks tunnistamise otsuse enne 28.12.94 (kaebaja oli tunnistatud õigustatud subjektiks 20.12.93), oli õigus avalduses märgitud soovi muuta kuni 01.03.
4. Alates 1994.aastast kuni käesoleva ajani on menetletud H.K.u arvukaid kaebusi vara tagastamise nõudes ning korduvalt määratud ekspertiise vara säilivuse kindlakstegemiseks, mis tõendab, et kaebaja tegelikuks sooviks on kogu aeg olnud vara tagastamine. Vara tagastamise soovi tõendab kaudselt ka Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korralduse nr 1333-k punkt 1, kus on otsustatud H.K.u taotlus vara tagastamiseks jätta rahuldamata. Taotlust vara tagastamiseks saab rahuldamata jätta vaid siis, kui selline taotlus on kohalikule omavalitsusele esitatud. Seega on alusetu kolmandate isikute väide, et kuna kaevatava korralduse punktis 2 on otsustatud alustada vara kompenseerimise menetlust, mida kaebaja ongi soovinud, siis pole kaebaja õigusi rikutud.
5. Kaebaja on esitanud kohtule ka taotluse tühistada Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt tehtud toimingud, mis käsitlevad Raudtee 64 krundist Raudtee 62 krundi moodustamist, Raudtee 64 ja Raudtee 62 krundipiiride kulgemise ettepanekut, OÜ Dalagor poolt koostatud katastriüksuse plaani (töö nr R-461-98) kooskõlastust ja Raudtee 64 asuvale varale antud Raudtee 62 aadressi andmist. Tulenevalt HKMS §6 lg 2 p 1 saab kohtult taotleda haldusakti, mitte aga toimingu tühistamist. Kohus leiab, et antud juhul on TSAPA poolt tehtud Raudtee 64 ja Raudtee 62 krundipiiride kulgemise ettepanek käsitletav katastriüksuse moodustamise aluseks oleva eelhaldusaktina, mille tühistamist saab halduskohtus taotleda. Raudtee 64 krundist Raudtee 62 krundi moodustamine, katastriüksuse plaani kooskõlastamine ja Raudtee 64 asuvale varale Raudtee 62 aadressi andmine kui toimingud on hõlmatud piiride kulgemise ettepaneku tühistamise nõudega. Kohus leiab, et TSAPA on kolmandatele isikutele maa erastamise toimingute alustamisega enne õigustatud subjektile vara tagastamise küsimuse lõplikku otsustamist võib rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitajale vara tagastamise korral ehitise mõttelise osana on tal õigus ka maa tagastamisele proportsionaalselt nimetatud mõttelise osaga. Sellest tulenevalt tuleb Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti Raudtee 64 ja Raudtee 62 krundipiiride kulgemise ettepanek kui nimetatud katastriüksuste moodustamise aluseks olev eelhaldusakt tühistada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et H.K.u kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korraldus nr 1333-k ja Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt 05.12.2002 tehtud Raudtee 64 ja Raudtee 62 krundipiiride kulgemise ettepanek kuuluvad tühistamisele ning Tallinna Linnavalitsusele tuleb teha ettepanek H.K.ule õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimus uuesti läbi vaadata. Vastavalt HKMS §93 lg 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Tallinna Linnavalitsuselt kuuluvad kaebuse esitaja kasuks 15 väljamõistmisele kohtukulud summas 43 250 krooni (sh riigilõiv 10 krooni, õigusabikulud Advokaadibüroole Concordia 38 240 krooni ja ekspertiisitasu OÜ-le E-Konsult 5000 krooni). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg 1 punktidest 1 ja 2, §31 lõigetest 1, 4 ja 5 ning §93 lg 1 kohus otsustas:
6. Rahuldada H.K.’u kaebus.
7. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse 13.03.98 korraldus nr 1333-k ja Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt 05.12.2002 tehtud Raudtee 64 ja Raudtee 62 krundipiiride kulgemise ettepanek.
8. Teha Tallinna Linnavalitsusele ettepanek vaadata H.K.’ule õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimus uuesti läbi.
9. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt H.K.’u kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 43 250 (nelikümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. S.Tromp kohtunik