2-05-22782/20 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- märtsist
- a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.
- 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22782/20 Tsiviilasi A.Si hagi V.Si vastu elatise suurendamiseks 900 krooni võrra kuus lapse ülalpidamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.S () ning tema esindaja vandeadvokaat Piret SIMM riigi õigusabi korras; kostja V.S (kohtuistungile ilmumata. Kohtuistungi toimumise aeg
- veebruaril
- a. RESOLUTSIOON Rahuldada A.Si hagi V.Si vastu elatise suurendamiseks 900 krooni võrra kuus lapse ülalpidamiseks. Suurendada V.Silt A.Si kasuks välja mõistetud elatusraha suurust 900 (üheksa saja) krooni võrra kuus ning mõista V.Silt välja A.Si kasuks 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni kuus elatusraha 01.05.1992.a. sündinud poja Valentini ülal pidamiseks kuni poja täisealisuseni 01.05.2010.a., alates hagi esitamisest Tallinna Linnakohtule 20.12.2005.a. Kohtukulude jaotus Menetluskulud riigilõivuna ning riigi õigusabikuludena jätta täies ulatuses V.Si kanda. Mõista välja V.Silt riigituludesse 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni riigilõivu ning 3 420 (kolm tuhat nelisada kakskümmend) krooni ilma käibemaksuta A.Sile osutatud riigi õigusabi kulude katteks. Rahandusministeeriumi tulukontod - AS-s Hansapank nr. 221023778606 või AS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011, viitenumber 2900072123 – riigilõivu tasumiseks ning tulukonto AS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034800017, viitenumber 2800074823 – riigi õigusabikulude tasumiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsiooni korras 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 13.03.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 20.12.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on Tallinna Linnakohtu otsusega 22.06.1999.a. kostjalt välja mõistetud elatusraha hageja kasuks kolme alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 2 100 krooni, seega igale lapsele 700 krooni elatusraha kuus. Käesolevaks ajaks on kaks vanemat last saanud täisealiseks ning hageja ülalpidamisel on 01.05.1992.a. sündinud poeg Valentin. Kostja maksab poja ülalpidamiseks elatusraha 700 krooni kuus. Hageja leiab, et antud summa on lapse iga ja vajadusi arvesse võttes liiga väike. Hageja sissetulek töötasuna on 3 000 krooni kuus. Kostja omab samuti töökohta, kuid tema sissetulek pole hagejale teada. Hageja hinnangul moodustavad lapse vajadused kuus käesoleval ajal vähemalt 2 700 krooni. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetava elatusraha suurust 900 krooni võrra ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 600 krooni elatusraha kuus kuni poja täisealisuseni. Kostja vastuväited hagile. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja vastuse kohaselt on ta poega kogu aeg toetanud ning ostnud talle vajalikke esemeid – rõivaid, jalgratta, arvuti, tasunud eksursioonide eest jne. Kuna hageja pole kostja poole isiklikult pöördunud ettepanekuga elatise suurendamiseks, palub kostja jätta kõik kohtukulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning ka kohtukulud tuleb jätta kostja kanda, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eesti Vabariigis on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2006.a 3 000 krooni, seega ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni kuus. Kostja hageja nõudele suurendada elatusraha suurust 900 krooni võrra kuus vastu ei vaidle, küll aga taotleb kohtul jätta hageja kanda kohtukulud seoses asjaoluga, et hageja pole tema poole isiklikult pöördunud ettepanekuga suurendada elatusraha maksmist 900 krooni võrra kuus lapse ülalpidamiseks. Hageja seletuse kohaselt pöördus ta hagiga kohtusse põhjusel, et kostjalt laekusid summad ebaregulaarselt ning ta lubas korduvalt ise ja vabathtlikult maksta elatist poja ülalpidamiseks suuremas summas, kuid oma lubadusi ta ei täitnud. Hagejal puudub kindlusetunne saada alaealise lapse ülalpidamiseks elatist vajalikus ulatuses ning seetõttu pöörduski ta käesoleva hagiga kohtusse. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuna kostja poolt seniajani makstav elatusraha ei olnud küllaldane alaealise lapse ülalpidamiseks arvestades lapse vajadusi ja ka hageja enda majanduslikku olukorda. Hagi esitamise ajal Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt olid hagejad hagides elatise saamiseks riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega tuleb kostja kanda jätta kohtukulud riigilõivuna ning mõista kostjalt välja riigituludesse 1 050 krooni riigilõivu. Et hageja on hagi esitamiseks kohtule taotlenud riigi õigusabi ning Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi määrusega 29.11.2005.a. on tuvastatud, et A.S ei suuda oma majandusliku seiusndi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus on kinnitanud tasuks A.Sile osutatud riigi õigusabi eest 3 420 krooni (ilma käibemaksuta), milline summa tuleb samuti jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigituludesse aluseks võttes senikehtinud TsMS § 61 lg. 2 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 13.03.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.