) § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil ning tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Tulenevalt TKS § 11 lg-test 1, 2 ja 4 on kaup puudusega, kui see ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või muudele tehnilistele tingimustele, seda on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. Puudusega või kasutatud kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta. Hageja ostis 26.05.2004.a kostja käest külmiku LG GR-429VJA, tasudes selle eest 8790.00 krooni. Külmik müüdi allahinnatuna, kuid nii ostutšekil kui ka garantiitalongil puuduvad viited puudustele. Seega hageja eeldas, et külmik on seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga sh töökorras. Kuigi kostja kinnitab, et müüs hagejale töökorras külmiku, mis oli vaid seetõttu allahinnatud, et oli partiis viimane ning pakend puudus. Kostja ei ole vaidlustanud, et külmik transporditi hageja koju pakituna kilesse, paigutatuna alusele. Eelnenut kinnitatavad ka tunnistajad Aleksei Semjonov ja Kristo Kuusik, kes töötasid tollel ajal kaupluses, kust hageja ostis 26.05.2004.a külmiku. Vastavalt
lg-le 2 tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
lg 1 kohaselt tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. 3 Hageja ostis külmiku 26.05.2004.a, see toimetati temani 26.06.2004.a. Asjaolu, et külmik ei olnud töökorras, selgus hageja sõnul 13.09.2004.a, samal päeval tegi kostja külmikule ka garantiiremondi. Kuna külmiku üleandmisest hagejale kuni külmiku mittevastavuse ilmnemisest lepingutingimustele ei olnud möödunud kuut kuud, siis tuleb eeldada, et külmik ei vastanud lepingutingimustele ehk ei olnud töökorras selle hagejale üleandmise ajal. Hageja teatas kostjale õigeaegselt külmiku lepingutingimusetele mittevastavusest teadasaamisest.
lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Hageja küll möönab, et külmik seisis juba kaupluses vildakalt, kuid ta eeldas ning seda kinnitasid ka müüjad, et külmiku saab jalgadest püstiseks reguleerida. Sama kinnitab tunnistaja Nikolai Kovalenko. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis külmiku ostmisel, et see ei ole töökorras ning ostis teadlikult mittetöötava külmiku. Seda kinnitavad ka tunnistajad Aleksei Semjonov ja Kristo Kuusik, kelle sõnul ei olnud külmikul väliseid defekte. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et müüja vastutab asja lepingutingimustele vastavuse eest.
aastani kehtinud redaktsiooni kohaselt) võib juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Külmikule tehti 13.09.2004.a garantiiremont, mille järgselt töötab külmik kõrgendatud müraga, samuti on jätkuvalt kreenis 5 cm, seda ei viga ole võimalik parandada. 05.10.20.10.2004.a teostas Nora Kasemaa ekspertiisibüroo külmiku ekspertiisi kostja tellimusel. Ekspertiisi käigus ekspert välisel vaatlusel tuvastas, et külmiku korpusel, paremal alumisel poolel on täheldatav pais 10 cm kõrgusel, kapil on tuntav korpuse kalle, kuid vinte ei anna reguleerida, kuna need on telje keskme suhtes nihkes. Tagumise seina avamisel ekspert tuvastas, et liikuv rull koos raamiga on läbi vajunud ja puudutab juhtimisrelee korpust; relee kaitsekaas on maha võetud, relee ei asetu kohale, juhtmete otsad on rohmakalt ühendatud, relee on väliskaitseta; kompressor on nihkes ja asub nurga all, liikuva rulli läbipaine suunas, mistõttu võib tekkida kõrgem müranivoo. Ekspert jõudis järeldusele, et garantiiremont on tehtud ebakvaliteetselt ning külmkapi defektid on tootmisiseloomuga ja olid olemas müügi hetkel. Kostja ei tellinud eksperdiarvamusega mittenõustumisel uut ekspertiisi. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et külmik ei vasta lepingutingimustele ning hagejal on õigus nõuda kostjalt selle parandamist või asendamist. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, tunnistajate ütlustega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse nõude: kostjalt 8790.00 krooni saamiseks või külmiku LG GR-429VJA ümbervahetamiseks samasuguse mudeli vastu. Kohus rahuldab esimese nõude ja kohustab kostjat tasuma hagejale 8790.00 krooni, kuna kostja kirjast nr. 150/04 22.11.2004 nähtub, et hagejale müüdud külmik oli viimane, mistõttu kostjal ei ole võimalik külmikut ümber vahetada samasuguse mudeli vastu. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700.00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Tulenevalt TsMS § 52 lg 5, 54 lg 1, 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 124.40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooletele hagiavalduse, selle lisade ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.