Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
1 2-06-1271/34 Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber
§-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Hagi koos lisadega on 12.02.2006 edasiandmiseks üle antud kostja õele.
Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja VÕS § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Menetluskulud Kooskõlas
§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. 2 2-06-1271/34 Juhindudes
§-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihinda põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid, muu hulgas viiviseid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast RLS lisa 2 järgi või kindla summana. RLS lisa 2 järgi tuleb hagilt summas kuni 25 000 krooni tasuda riigilõivu 1500 krooni. Hageja on riigilõivu tasunud 2750 krooni, seega ettenähtust 1250 krooni rohkem. Enam tasutud osas tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hageja esitab vastava taotluse. Nimetatud taotlus peab vastama Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a määruse nr 140 § 10 ja § 11 nõuetele. Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.