3-05-1278 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1278 Haldusasi A.G. kaebus tema väljasaatmise peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.01.2006 määrus nr 3-05-1278 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.G. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus kinnipidamise ja Eesti Vabariigist RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.01.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-1278 osas, milles halduskohus tagastas A.G. kaebuse tema väljasaatmise toimingute peale. Saata A.G. kaebus selles osas halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Jätta halduskohtu määrus muutmata osas, milles halduskohus tagastas A.G. kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna töötajate poolt kaebuse esitaja 06.07.2005 alanud kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Rahuldada A.G. määruskaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- A.G. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks tema kinnipidamine 06.07.2005 ja väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kaebuse põhjendustes leiti, et kaebajal on õigus Eestis viibida põhiseadusest, Inimõiguste ja põhivabaduse kaitse Euroopa konventsioonist ja muudest rahvuslahelise õiguse normidest tulenevalt ning seetõttu ei saa kaebuse esitaja suhtes väljasaatmist kohaldada.
- Tallinna Halduskohtu 06.01.2006 määrusega tagastati kaebus selle esitajale. 3-05-1278 Kaebuse väljasaatmise vaidlustamise osas tagastas halduskohus viitega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 4 põhjendusega, et vaidluses samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel olemas jõustunud kohtuotsus. Halduskohus leidis, et jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et kaebuse esitajale elamisluba ei anta ning tal tuleb riigist lahkuda, ning on antud õiguslik hinnang kaebaja suhtes riigist väljasaatmise kohaldamisele ja kaebuse esitaja väljasaatmiskeskusesse paigutamisele. Halduskohus viitas järgmistele kohtulahenditele - Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsusele väärteoasjas nr 4-1579/05, millega tunnistati A.G. süüdi välismaalaste seaduse (VS) § 166 järgi ja määrati karistuseks arest 20 päeva; Tallinna Halduskohtu 18.12.2003 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-1532/03, millega jäeti rahuldamata A.G. kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) 18.07.2003 ettekirjutuse nr 1003167226 tühistamiseks, millega tehti A.G.le ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 59 päeva jooksul hiljemalt 14.09.2003, ning Tallinna Halduskohtu 03.11.2005 otsusele, millega anti luba A.G. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks, kui 09.01.
- Halduskohus viitas ka HKMS § 97 lg-tele 2 ja
- Kaebuse kinnipidamise toimingu peale tagastas halduskohus viitega HKMS § 11 lg- le 4 põhjendusega, et selle kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus tuvastas Tallinna Halduskohtu kohtutoimiku nr 3-06-7 (koostatud seoses Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlusega A.G. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks) põhjal, et Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna töötajad pidasid 06.07.2005 kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Vene Föderatsiooni kodaniku A.G. ning 07.07.2005 oli Tallinna Linnakohtus määratud arutamisele A.G.le koostatud väärteoprotokoll nr AB 757730 VS § 51 lg 1 tunnustel. Kohus leidis, et tegemist on väärtegude kohtuvälise menetleja väärteomenetluse toimingu peale esitatud kaebusega, mille menetluskord on sätestatud väärteomenetluse seadustiku (VäMS) §-des 76-
- Väärteomenetlus algab esimese menetlustoiminguga ning isiku kinnipidamine on väärteomenetluse toiminguks, mille õiguspärasust oli kaebuse esitajal õigus vaidlustada väärteomenetluses, sealhulgas väärteomenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- A.G. määruskaebuses leitakse, et kohtumäärus on ekslik seisukohas, et kohtud on juba kaebuse esitaja suhtes läbi vaadanud sarnaseid küsimusi. Käesoleva kaebuse esemeks on kaebaja ebaseadusliku vahi alla võtmine ja kahe ööpäeva jooksul politseijaoskonnas kinnipidamine ning väljasaatmise kohaldamine 48 tunni jooksul. Määruskaebuse esitaja esitab taas seisukohad, mik s on temal õigus Eestis viibida, mistõttu väljasaatmine ei ole õiguspärane – kaebuse esitaja kauaaegse sisserändaja staatus, perekonnaelu Eestis ja tihedad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised sidemed selle maaga, kaebaja kuulumine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimuses Eesti Vabariigi territooriumil subjektide hulka. Kaebaja märgib samuti, et tema reisidokumendi kehtivuse tähtaeg on lõppenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohtu hinnangul taotleb määruskaebuse esitaja halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamist. I
- HKMS § 97 lg 3 sätestab, et pärast kohtuotsuse või määruse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. 2
(4)3-05-1278 Halduskohtu vaidlustatud määruses ei ole märgitud, millise sisuga HKMS §-s 6 nimetatud nõudega kaebus on käesolevas asjas esitatud. Juba seepärast ei ole kaebuse tagastamine viitega HKMS § 5 lg- le 1 ja TsMS § 371 lg 1 p-le 4 põhjendatud.
- Halduskohtule esitatud kaebus tugineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 16 lg- le 1, mis sätestab, et väljasaatmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Väljasaatmine on VSS § 5 kohaselt väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine. Väljasaatmise näol on tegemist haldustoimingutega, mille vastu efektiivseks õiguskaitseabinõuks on HKMS § 6 lg 2 p-s 2 märgitud taotlus toimingute sooritamisest hoidumiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohtu 18.12.2003 otsuses haldusasjas nr 3-1532/03 oli kaebuse sisuks KMA 18.07.2003 lahkumisettekirjutuse nr 1003167226 tühistamise nõue. Kuigi halduskohus ei ole käesolevas asjas väljasaatmise toimingute peale esitatud A.G. kaebuse täpset sisu kindlaks teinud, on siiski ilmne, et käesolevas asjas esitatud kaebuse näol pole tegemist sama nõudega. Tallinna Halduskohtu 03.11.2005 otsus kaebaja väljasaatmiskeskusesse paigutamise kohta ei olnud A.G. kaebuse suhtes tehtud kohtulahend. Et lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseks kohaldatav väljasaatmine on lahkumisettekirjutusest eraldi vaidlustatav, tuleneb sellest, et seaduses sätestatud lahkumisettekirjutuse tegemise ja väljasaatmise kohaldamise õiguslikud alused on erinevad (vrdl VSS §-d 7 ja 14). Sellest lähtudes sätestab ka VSS § 16 lg 2, et pärast ettekirjutuse, mille sundtäitmiseks väljasaatmist kohaldatakse, vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise vaidlustamisel tugineda ettekirjutuse õigusvastasusele.
- HKMS § 97 lg 2, mis sätestab, et asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised, on kohaldatav ka juhul, kui selles teises haldusasjas esitatud kaebuse näol ei ole tegemist sama nõudega HKMS § 97 lg 3 tähenduses. Samas on nii kaebuse esitajale kui halduskohtule asja läbivaatamisel siduvad ka kaebuse esitaja suhtes antud haldusaktid, millega on otsustatud faktiliste ja õiguslike asjaolude üle, millele kaebus tugineb. Kui jõustunud haldusaktidega on keeldutud kaebuse esitajale Eestis viibimisaluse andmisest ning tehtud talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks, ei saa kaebuse esitaja vaidlustada oma väljasaatmist põhjendusega, et tal on õigus Eestis viibida. II
- Kuna VSS § 3 lg-st 1 ja §-st 5 tulenevalt on väljasaatmine välismaalase seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist tuleneva väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine, on väljasaadetava isiku kinnipidamine VSS § 15 lg 1 alusel isiku väljasaatmisega seotud haldustoiming. Eestis õigusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamine on võimalik ka väärteomenetluse normide alusel. VS §-dest 166 ja 168 nähtuvalt on välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine väärtegu, mille menetlemisele kohaldatakse väärteomenetluse seadustiku sätteid. VäMS § 44 lg 1 alusel võib väärteo kohtuväline menetleja isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, selles lõikes sätestatud juhtudel kinni pidada. Sellisel alusel isiku kinnipidamine väärteo kohtuvälise menetleja poolt on menetlustoiming väärteomenetluses. Tuvastamaks, kas A.G. kaebus tema kinnipidamise peale kuulub läbivaatamisele halduskohus, on vaja välja selgitada, kas tema 06.07.2005 toimunud kinnipidamine Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna töötajate poolt oli väärteomenetluse või väljasaatmise toiming.
- Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 otsuses nr 3-3-1-29-04 (p 16) asuti seisukohale, et toimingu, mida reguleerivad nii haldusmenetluse kui väärteomenetluse normid, liigitamisel väärteomenetluse või haldusmenetluse toiminguna on määrav, milline eelnimetatud normidest on toimingu teostamise 3
(4)3-05-1278 volitusnormiks. Käesoleval juhul võis Põhja Politseiprefektuuri politseiametnike pädevus A.G. kinnipidamiseks tuleneda nii haldusmenetluse (VSS § 15 lg 1 ja VSS § 19 lg 3 alusel kehtestatud siseministri 13.02.2003 määruse nr 30 „Väljasõidukohustuse sundtäitmise korraldamine” § 1 lg 1) kui ka väärteomenetluse (VS § 168 lg 2 p 1, VäMS § 44) normidest.
- Seega on ringkonnakohtu arvates seda, kas A.G. 06.07.2005 kinnipidamine Põhja Politseiprefektuuri politseiametnike poolt oli väärteomenetluse või väljasaatmise toiming, võimalik hinnata selle järgi, millist menetluslikku eesmärki kinnipidamine teenis. Sealjuures saab kinnipidamise menetlusliku eesmärgi väljaselgitamisel lähtuda ka politseiametnike tegevuse laadist kinnipidamisel (nt. kas ja kuidas tutvustati kinnipeetule kinnipidamise eesmärki, selgitati talle tema õigusi jne, millise sisuga protokollid koostati kinnipidamisel).
- Väärteotoimiku nr 4-1579/05 materjalidest nähtub, et 06.07.2005 tulid KMA ametnikud kontrollima Eestis ebaseaduslikult viibivat A.G.t viimase elukohta ning kutsusid politseiametnikud seoses sellega, et A.G. üritas põgeneda (vt. KMA töötaja Ü. Elva ütlused 06.07.2005 tunnistaja ülekuulamise protokollis toimiku nr 4-1579/05 lk 2-5, konstaabel A. Koppeli ettekanne sama toimiku lk 6). Väärteotoimiku materjalidest nähtub aga, et kohalekutsutud politseiametnikud asusid tegutsema väärteomenetluse seadustiku sätetest juhindudes. A.G. kinnipidamise kohta on 07.07.2005 VäMS §-dest 44-46 ja 49-50 juhindudes koostatud isiku kinnipidamise protokoll, milles on märgitud, et kinnipeetavale selgitati tema õigused ja kohustused VäMS § 19 järgi. A.G. kinnipidamisel on 07.07.2005 VäMS § 68 alusel koostatud ka väärteoprotokoll selle kohta, et ta seadusliku aluseta Eestis viibides toime pannud VS § 166 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteotoimikus olevast Tallinna Linnakohtu kohtuniku 08.07.2005 A.G. küsitlemise protokollist nähtuvalt on A.G. kinnipidamisel vastavalt VäMS § 44 lg 2 p- le 3 toimetatud linnakohtusse. Järgmised andmed A.G. väljasaatmise kohta pärinevad alles 28.10.2005, mil Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas Tallinna Halduskohtule taotluse VSS § 23 alusel paigutada A.G. väljasaatmiskeskusesse. Seega on A.G. 06.07.2005 kinnipidamisele vahetult järgnenud väärteomenetlus, mis viis tema karistamiseni Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 otsusega VS § 166 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et A.G. 06.07.2005 48 tunniks kinnipidamise näol oli tegemist väärteomenetluse toiminguga. Seetõttu kuulub A.G. kaebus selle toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes lahendamisele väärteomenetluse seadustikus, mitte halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. III
- Ringkonnakohus jätab Tallinna Halduskohtu vaidlustatud määruse jõusse osas, millega A.G. le tagastati kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna töötajate poolt A.G. 06.07.2005 alanud kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ülejäänud osas tuleb aga halduskohtu määrus tühistada ning, kuna kaebuse menetlemine halduskohtus ei ole jõudnud kaugemale HKMS §-s 11 reguleeritud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumist, saata kaebus selles osas halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse sellega osaliselt. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 4
(4)