← Eesti

3-04-321/3

Obsah (4)§ 22§ 23§ 27§ 21

3-04-321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-321 Haldusasi AS *** k

nr 405 „”Riikliku ehitisregistri” asutamine ja pidamise põhimäärus” § 23 lg-le 1 ja § 27 lg- le

  1. Nende normide kohaldamist põhjendati käskkirjas järgmiselt. 30.12.1961 aktiga võeti kasutusele mitte ** mnt ** krundi ja Pärnu jõe vahelisel alal asuv, vaid Riia mnt 233A krundisisene kanalisatsioonitrass. Märgiti, et hiljemalt 1980 koostatud krundi asendiplaani ja Pärnumaa hooneregistri 22.11.1996 dokumendi kohaselt on krundil asunud 23 sadeveekaevu (numbritega 1-41) ning viidati ka eelnimetatud ja Pärnu jõe ja ** mnt ** vahelise trassi mõõdistamise dokumentides (esimesed mõõdistused ning kaevu positsiooninumbrid ** mnt ** ja Pärnu jõe vahelisele trassile anti 1991 ning 2003 läbiviidud kaebaja esitatud geodeetiliste uuringute aruandele) sisalduvatele vastuoludele kanalisatsioonitrassi iseloomustavate kaevude numbrite osas. RAS *** (käesoleval ajal AS ***) aktsiad müüdi 17.04.1996 erastamise ostu- müügilepinguga 100 % ulatuses AS- le *(vt selle toimiku lk-d 96, 100-111).
  2. AS *** esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja 22.09.2004 käskkir ja nr 4-22.2-2/264 tühistamist ja Pärnu Linnavalitsuse kohustamist registreerima ehitusregistris Pärnu linnas ** mnt ** kinnistu ja Pärnu jõe vahel asuv sadevee kanalisatsioonitrass pikkusega 295 jooksvat meetrit
  3. aasta geodeetiliste tööde aruannetes mõõdetud asukohas. Kaebuse esitaja väitis, et Vabariigi Valitsuse 17.12.2002

nr 405 § 21 p 5 kohaselt on registrikande alusdokumendiks teade kasutusloa väljastamise otsustamise kohta ning enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist

  1. aastal võeti ehitised kasutusele riikliku komisjoni vastuvõtuaktidega. Linnavalitsus ei ole tõendanud, et esitatud riiklik vastuvõtuakt ei ole nõuetekohane. Käskkirjast nähtuvalt on tuginetud üksnes kanalisatsioonikaevude olemasolule ja kadumisele hooneregistri puudulike andmete kohaselt, jättes arvestamata, et kanalisatsioon sai krundisiseste kaevude likvideerimise korral toimida vaid siis, kui torustik ehitati ümber, kuid selliste ehitustööde toimumine pole tõendatud. Linnavalitsus on jätnud arvestamata ja hindamata kaebaja esitatud täiendavad andmed, sealhulgas
  2. aasta bilansitõendi ning väljavõtted autobaasi
  3. ja
  4. a põhivara inventariseerimise ja ümberhindamise aktidest, millest nähtub, et bilansis on inventariseerimisnumbri 338 all arvel kanalisatsioon. ** mnt ** krundil seoses hoonete ehitamisega valminud kanalisatsioonitorustik pidi olema välja ehitatud kas ühiskanalisatsioonini või Pärnu jõeni, sealjuures ei ole ühiskanalisatsiooni sealkandis olnud ega ole ka praegu. Kaebaja valdab kanalisatsioonitrassi ning maksab ka saastetasu, linnavalitsus pole vä itnud, et kanalisatsioonitrassi omanik oleks keegi teine. Käskkirjaga rikutakse kaebaja kui omaniku õigust oma vara käsutada, sest notariaalsete tehingute teostamiseks kontrollitakse ehitiste omandiõigust ehitisregistrist. 2

(6)3-04-321 Pärnu Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Linnavalitsus jäi käskkirjas toodud seisukohtade juurde ja väitis, et
  1. aasta inventariseerimise aktis märgitud kanalisatsioonikollektori ehitustööde maksumus (86 049 rubla) erineb riiklikus vastuvõtuaktis märgitud vesivarustus-kanalisatsiooni maksumusest (20 288 rubla), mistõttu need dokumendid ei saa käia ühe ja sama kanalisatsiooni tööde kohta. Erastamise ostu- müügilepingu lisast tulenevalt anti kaebajale üle ** mnt ** maa-alal asuvad hooned ja rajatised, kuid üleantava varana ei ole märgitud ** mnt ** krundi ja Pärnu jõe vahelist kanalisatsioonitrassi. Kaebaja pole tõendanud, et ta on kanalisatsioonitrassi omanik. Kaebaja poolt esitatud bilansitõendist ei selgu, millise algdokumendi alusel on kanalisatsiooni kollektor arvele võetud. Kaebaja esitatud dokumentatsioon pole võrdsustatav 28.12.1961 riikliku vastuvõtu aktiga, mis oleks aluseks selle kanalisatsioonitrassi registreerimiseks riiklikus ehitisregistris.
  2. Pärnu Halduskohtu 24.12.2004 otsusega haldusasjas nr 3-208/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 1) Protsessiosaliste vahel ei ole vaidlust kanalisatsioonitrassi asukoha üle Pärnus ** mnt ** krundi ja Pärnu jõe vahel asuval maa-alal. 2) Pärast RAS *** vara kinnitamist erastamisnimekirja pidid tema varad erastamisseaduse § 10 lg 1 ja § 14 lg- le 1 üle minema erastamise korraldajale (Eesti Erastamisagentuur). Seega on oluline tuvastada, millised varad anti kaebajale üle erastamislepingu alusel. Vaidlusalune trass ei kuulu erastamislepingule lisatud üleandmisest välistatud varade loetellu. Lepingu alusel RAS *** poolt üleandmisele kuulunud varad anti üle 10.10.1996 koostatud üleandmise akti ja selle lisade alusel. Tulenevalt eelpoolnimetatud aktist, selle lisast nr 1 ja ** mnt ** plaanist anti aktiga AS-le *** üle ** mnt ** maa-alal asunud ehitised ja rajatised. Seega puuduvad tõendid, mis viitaksid ** mnt ** krundi ja Pärnu jõe vahel paikneva trassi üleandmisele. Kuna pole tõendatud, et kaebaja on selle trassi omanik, pole põhjendatud tema nõue kanda ta ehitisregistrisse trassi omanikuna. 3) Kaebaja taotluse lahendamisel koguti ka täiendavaid dokumente, kuid vaidlustatud käskkirjas vastustaja neid ei hinnanud. Muuhulgas jäeti hindamata riikliku vastuvõtu komisjoni poolt 27.12.1966 koostatud akt rekonstrueerimistööde vastuvõtmise kohta, millega võeti vastu Autotranspordibaasi nr 7 ** mnt ** asuvad lõpetatud ehitised, mille ehitamist oli akti kohaselt alustatud märtsis 1963 ja lõpetatud detsembris
  3. Akti kohaselt on ekspluatatsiooni võetud ka sanitaartehnilised välisvõrgud. Kaebaja on esitanud kohtule 20.01.1961 koostatud inventariseerimise koondakti ja
  4. aasta tiitelnimekirja, mille kohaselt on
  5. aastal ettenähtud sanitaartehniliste välisvõrkude ehitus ning
  6. aastal sise- ja väliskanalisatsioonitöid teostatud. Seega ei ole vastustaja lükanud ümber kaebaja väidet, et Autotranspordibaas nr 7 on ehitanud vaidlusaluse trassi. Vastustaja on kaebaja 24.12.2003 avalduse menetlemisel rikkunud HKMS § 4 lg 2 ja § 56 lg 3 sätteid, kuid et asjas ei leidnud tõendamist, et kaebaja on selle trassi omanik, ei mõjutanud rikkumised asja otsustamist. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  7. AS *** apellatsioonkaebuses palutakse Pärnu Halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kohus on tuginenud muuhulgas erastamisseaduse § 14 lg 1 redaktsioonile, mis jõustus 28.12.1996 ning ei saanud mõjutada Eesti Erastamisagentuuri ja AS * vahel 17.04.1996 sõlmitud RAS *** aktsiate erastamise ostu- müügi lepingut. Ka selle sätte alusel ei olnud tegemist vara omandiõiguse üleminekuga erastamise korraldajale. Kohus on vääralt mõistnud 3
(6)3-04-321 erastamislepingu asjaolusid. Varade üleandmist erastamise korraldajalt AS- le * erastamislepinguga ei toimunud, sest erastamise objektiks olid RAS *** aktsiad. Vara üleandmine toimus firmasiseselt eesmärgiga korrastada raamatupidamine uuendatud äriühingus, kui RAS-st *** sai AS ***. Seega on kaebaja kui RAS *** õigusjärglane, kelle aktsiad kuuluvad AS- le *, kogu aeg olnud trassi omanik. 2) Vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks pidi linnavalitsus tõendama, et esitatud alusdokument (riiklik vastuvõtuakt) ei ole nõuetekohane. Seda pole linnavalitsus tõendanud. Linnavalitsus pidi kaaluma kõiki tõendeid ja avalikku huvi ning kaebuse esitaja erahuvi omandiõiguse teostamise valdkonnas.
  1. Pärnu Linnavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus on erastamisseadusest ja erastamise ostu- müügi lepingu juurde kuuluvast 10.10.1996 hoonete ja rajatiste üleandmise aktist teinud õige järelduse, et pole tõendatud, et apellant oleks vaidlusaluse trassi omanik. 2) 28.12.1961 riikliku vastuvõtudokumendi kui registriandmete alusdokumendi nõuetele mittevastavus seisneb selles, et see akt käib ** mnt ** territooriumil paiknenud ehitiste, mitte aga vaidlusaluse trassi kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Pärnu Halduskohtu 04.08.2004 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-122/2004 rahuldati AS *** kaebus Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes otsustada riiklikule ehitisregistrile sama kanalisatsioonitrassi registreerimist puudutavate andmete esitamise küsimus. Kuigi koht uotsuse motiivides märgiti, et kohus ei lahenda riiklikule ehitisregistrile kanalisatsioonitrassi puudutavate andmete esitamise võimalikkuse küsimust ehk seda, kas kaebaja sellekohase avalduse rahuldamine on sisuliselt võimalik, leidis kohus, et andmete registrisse kandmata jätmine võib avaldaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Seepärast ei peatu ringkonnakohus HKMS § 97 lg 2 alusel ka käesolevas asjas enam küsimusel, kas kaebuse esitajal on käesolevas asjas kaebeõigus linnavalitsuse planeerimisosakonna otsuse peale, millega avaldaja taotluse sisulisel lahendamisel keelduti nimetatud ehitise andmete ehitisregistrile edastamisest.
  3. Käesoleva asja lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas otsus riiklikule ehitisregistrile ** mnt ** krundi ja Pärnu jõe vahelisel maa-alal paikneva kanalisatsioonitrassi kohta andmete edastamisest keeldumiseks nõuetekohaste alusdokumentide puudumise tõttu on õiguspärane.
  4. Vabariigi Valitsuse 17.12.1002

nr 405 „”Riikliku ehitisregistri” asutamine ja pidamise põhimäärus” § 13 p 1 kohaselt on kohalik omavalitsus registrile andmete esitajaks.

§ 22

kohaselt toimub andmete registrile esitamine selliselt, et andmete esitaja kannab need andmed registrisse elektrooniliselt, registri kasutamiseks loodud tarkvara abil.

§ 23

lg 1 kohaselt keeldutakse andmete registrisse vastuvõtmisest, kui esitatud alusdokument ei ole nõuetekohane. Registrile andmete esitamise korraldusest saab järeldada, et

§ 23

lg 1 alusel on kohalikul omavalitsusel õigus registrile andmete esitamisest (vastuvõtmisest) keelduda alusdokumendi mittenõuetekohasuse tõttu.

§ 27

lg 1 sätestab, et andmete esitaja vastutab enda poolt registrile esitatud või registrisse kantud andmete õigsuse eest. 9. Kaebaja, taotledes mnt ** kinnistu ja Pärnu jõe vahel asuva kanalisatsioonitrassi registreerimist ehitisregistris, soovib enda kandmist selle kanalisatsioonitrassi omanikuna 4

(6)3-04-321 ehitisregistrisse.

nr 405 § 7 lg 2 p 6 ja § 14 p 10 kohaselt on ehitisregistri andmeteks muuhulgas andmed ehitise omaniku kohta Seega vajab selgitamist, kas asjas on esitatud nõuetekohaseid rajatise omaniku andmete alusdokumente. Ehitisregistri andmete alusdokumendid loetleb

nr 405 § 10 lg 2 ning seda, millised alusdokumendid on milliste andmete registrisse kandmise alusdokumentideks, reguleerib

§ 21

.

§ 21

p 5 kohaselt on nende andmete registrisse kandmise alusdokumendiks teade kasutusloa väljastamise otsustamise kohta. Selle alusdokumendiga võib olla võrdsustatud ka enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist väljastatud riikliku vastuvõtukomisjoni akt ehitise ekspluatatsiooni võtmise kohta. Käesolevas asjas on esitatud kaks kasutusloaga võrdsustatavat riikliku vastuvõtukomisjoni akti Autotranspordibaasi nr 7 ehitiste kohta: 30.12.1961 vastuvõtuakt (inventariseerimistoimiku lk 64-70) ja 27.12.1966 vastuvõtuakt (inventariseerimistoimiku lk 78-83).

  1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja hinnanguga kaebaja viidatud 30.12.1961 koostatud vastuvõtuaktile (inventariseerimistoimiku lk 64-70), et sellest ei järeldu, et see käiks vaidlusaluse rajatise kohta. Selle akti kohaselt on vastu võetud „vesivarustus-kanalisatsioon ** mnt **”. Vaidlusalune rajatis kujutab endast aga krundi ja jõe vahel paiknevat sadevete ärajuhtimise kanalisatsiooni. Krundi vesivarustuseks või olmeheitvete linnakanalisatsiooni ärajuhtimiseks mõeldud kanalisatsioonivõrgud ning sadevete ärajuhtimiseks mõeldud kanalisatsioon ei ole samastatavad. Kaebaja on vaidlusaluse kanalisatsiooni kohta esitanud ka 20.01.1961 inventariseerimisakti (toimiku lk 17), mille kohaselt on kanalisatsiooni kollektori ehitus- montaažitöid teostatud kokku 86 049 rubla eest, kuid vesivarustus-kanalisatsiooni maksumuseks 30.12.1961 vastuvõtuaktis on 20 288 rubla. Ka see näitab, et 30.12.1961 vastuvõtuakt ei käi vaidlusaluse rajatise kohta. Ka halduskohtu viidatud 27.12.1966 riikliku vastuvõtukomisjoni vastuvõtuaktist ** mnt ** krundil asuvate Autotranspordibaasi nr 7 ehitustööde kohta (inventariseerimistoimiku lk 7883) ei nähtu, et see käiks ** mnt ** krundi ja Pärnu jõe vahelise kanalisatsioonitrassi kohta. Aktis kasutatud mõiste „sanitaartehnilised välisvõrgud” ei tähenda krundiväliseid võrke. Aktiga vastuvõetud ehitustööd toimusid aktis märgitu (p 4) kohaselt ajavahemikul 19631966), seega tunduvalt hiljem, kui 20.01.1961 inventariseerimisaktis kajastatud tööd. Ehitisregistri andmete alusdokumentide nõuetekohasuse seisukohast ei oma tähtsust halduskohtu otsuses sisalduv järeldus, et linnavalitsus ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et Autotranspordibaas nr 7 on ehitanud vaidlusaluse trassi.
  2. Ringkonnakohus märgib, et lisaks ehitisregistri pidamist reguleerivates aktides nimetatud alusdokumentidele pole asjas esitatud ka muid dokumente, mis ehitisregistrisse andmete esitaja jaoks oleksid kaebuse esitamise ajal tõendanud otseselt vaidlusaluse rajatise kuulumist kaebajale. Halduskohtu järeldus, et pärast RAS *** vara kinnitamist erastamisnimekirja pidid tema varad erastamisseaduse § 10 lg 1 ja § 14 lg- le 1 üle minema Eesti Erastamisagentuurile, ei ole tõesti põhjendatud, sest kuni 27.12.1996 kehtinud redaktsioonis sätestas erastamisseaduse § 14 lg 5, et kui erastamise käigus riigi- või munitsipaalomandis olev ettevõte ei kuulu likvideerimisele, jääb erastatav vara nimetatud ettevõtte bilanssi ning ettevõte valdab, kasutab ja käsutab erastatavat vara selles seadusest sätestatud kitsendusi arvestades. RAS *** ei kuulunud likvideerimisele. Kuid asjas ei ole esitatud ka konkreetseid tõendeid selle kohta, et vaidlusalune rajatis oli RAS *** omandis. Vastupidisele viitab pigem asjaolu, et 10.10.1996 varade RAS ***- ilt AS-le *** üleandmise akt (inventariseerimistoimiku nr 5594 lk 97) ja sellele lisatud ** mnt ** maa-alal asuvate 5

(6)3-04-321 üleantavate hoonete ja rajatiste loetelu (sama toimik lk 96) kohaselt antakse AS-le *** üle üksnes need ** mnt ** hoonete juurde kuuluvad maa-alused kommunikatsioonid, mis asuvad akti koostamise ajal ** mnt ** maa-alal. Kaebaja esitatud
  1. ja 1993 aasta bilansitõendi ja põhivara inventariseerimise ja ümberhindamise akti kohta (tl 22 ja 23), millest nähtub, et Autobaasi nr 7 bilansis on arvel kanalisatsioon, mille algmaksumuseks on 10578 krooni ja lõppmaksumuseks 31734 krooni, on vastustaja leidnud taotluse menetlemisel põhjendatult (vt Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 16.03.2004 vastuskiri tl 19), et ei selgu, mille alusel on kanalisatsioonitrass arvele võetud ning kas bilansis on tegelikult arvel olnud ka ** mnt ** ja Pärnu jõe vaheline trass. Apellandi esindaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud rajatiste 04.04.2005 notariaalselt tõendatud müügileping koos 29.06.2005 lepingumuudatusega, millega AS *** on * OÜ-le müünud vaidlusaluse rajatise, ei oma käesolevas haldusasjas iseseisvat tähtsust apellandi omandiõiguse tõendamiseks kaebuse esitamise ajal vaidlusalusele rajatisele. 04.04.2005 müügilepingu kohaselt (osa V p 5.1) on notar pooltele selgitanud, et tal „puudub võimalus kontrollida müüja lepingus esitatud väiteid omanikuks olemise ja/või kolmandate isikute õiguste puudumise kohta lepinguobjekti suhtes, kuna olemasolevates seaduslikes registrites puudub igasugune legaalne andmebaas lepingus nimetatud rajatiste kohta. Notar on selgitanud pooltele eeltoodud asjaoludest tulenevaid võimalikke õiguslikke tagajärgi ja pooled soovivad sellegipoolest lepingu notariaalset tõestamist”.
  2. Eeltoodud põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust selle rahuldamiseks. Seetõttu puudub alus ka apellandi taotluse rahuldamiseks mõista apellatsiooniastme kohtukulud välja vastaspoolelt. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.