KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-1349 Otsuse avalikult 14.03. 2006. a, kohtukantselei kaudu teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni Epp Haabsaar kohtumaja kohtunik

§ 1047

lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15.10.

1. a määrusest ( haldusasi nr 23/1067/2004, toim lk 95 kuni 98) järeldub üheselt, et OÜ Taigerfild tegeles prostitutsiooni vahendamisega. Seoses eeltooduga alustas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talitus 22.04.2004 kriminaalmenetluse KarS § 268 lg 1 tunnustel.
2. juunil 2004 teostatud läbiotsimise käigus leiti hulgaliselt tõendeid, mis viitavad sellele, et OÜ-le Taigerfild kuulunud külalistemajasbaaris Infant tegutses alates
3. aastast bordell. Seoses eeltooduga tunnistas Kristiine Linnaosa vanem oma
4. augusti 2004 korraldusega nr 222 OÜ-le Taigerfild väljastatud kauplemisloa kehtetuks. Eeltoodud kogumis hinnates on veenvalt tõendatud, et OÜ Taigerfild osa ostmine tähendas sisuliselt äriühingu ostmist, mille faktiliseks tegevusalaks oli bordelli pidamine. Seega vastas bordellifirma ostmine faktilistele asjaoludele. Samuti peab kohus andmete kontrollimist

§ 1047lg 2 mõttes piisavaks.

12.08.

1. a ostis OÜ Arrontwist, kelle juhatuse liikmeks oli hageja U.K, OÜ Taigerfild osa, saades selle ainuosanikuks. Tulenedes 12.08.
2. a ainuosaniku otsusest, millel on hageja allakiri, muudeti OÜ Taigerfild asukohta, kusjuures uueks asukohaks sai Metsaääre küla Surju vald Pärnu maakond (toim lk 57) . Samuti kutsus ainuosanik tagasi senised juhatuse liikmed, valis uueks juhatuse liikmeks Jüri Petrenko ja kinnitas uue põhikirja. Kohus märgib, et Jüri Petenko on OÜ-d Taigerfild ka mainitud haldusasjas esindanud (toim lk 90). 18.02.
3. a kutsus ainuosanik Jüri Petrenko tagasi, määrates uueks juhatajaks Raul Pindi. Ka sellel ainuosaniku otsusel on hageja allkiri. Vastavalt Äriseadustiku §-le 180 lg 1 juhataja juhib ja esindab osaühingut. Järelikult ei piirdu juhataja tegevus üksnes äriühingu esindamisega, vaid ka selle juhtimisega. Seda hageja antud juhul ka tegi, teostades faktilist võimu OÜ Taigerfild suhtes. Seega ei ole äriühingu juhataja tegevus äriühingu tegevusest selliselt eristatav nagu hageja seda hindab. Ühtlasi asub kohus seisukohale, et artikli sõnakasutus ei saagi olla identne juriidiliste terminitega. Kõnekeeles tähendab perenaine isikut, kes juhib, korraldab ja vastutab, samastudes piisaval määral hageja tegevusega. ´´Lõbumaja perenaine´´, samuti ´´poliitik ostis bordellifirma´´ on artikli kontekstis kujundid, vastates faktilistele asjaoludele. Kohus möönab, et kujundid on halvustavad, võides artikli seletavast sisust olenemata iseseisvalt mõjuda. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta, et kujundeid kasutati ja artikkel kirjutati seoses hageja aktiivse poliitilise tegevusega. Poliitik kui avaliku elu tegelane on endale vabatahtlikult võtnud ajakirjanduse kõrgendatud tähelepanu riski, mis laieneb ka eraelule. Samuti eeldab poliitikas osalemine kõrgendatud vastutust ning taluvuskohustust. Lisaks sellele kohus märgib, et TsÜS § 35 järgi peavad äriühingu juhtorgani liikmed tegutsema vajaliku hoolega. Kohus nõustub kostja poolt esiletoodud seisukohaga, mille järgi peetakse äriühingu ostmisel vajalikuks hoolsuseks seda, kui ostja viib läbi ostetava äriühingu due diligence. Selle käigus kontrollitakse täielikult ostetava äriühingu seisukorda ning kõiki võimalikke riske. Juhul, kui ostja vajalikku hoolt üles ei näita, siis ta peab arvestama tagajärgedega, mille saabumist ta ette näha ei osanud. Seega jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et õigusvastasus ning hageja vastutus kui kahju hüvitamise eeldused puuduvad. Seega jääb hageja nõue kahju hüvitamiseks, samuti ümberlükkava kirjutise avaldamiseks rahuldamata.

§ 1055

lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisega hoidumist. Õigusvastasuse, kui kahju tekitamise eelduse puudumise tõttu ei ole võimalik hageja nõuet viidatud artikli internetiportaalist kustutamiseks rahuldada. Samas kohus märgib, et hageja kasvatab üksi kolme last, kusjuures võimalused tööturul on ahenenud (toim lk 83 kuni 85). Kohus avaldab lootust, et kostja nimetatud artikli kohtu sekkumiseta kustutab. Eeltoodust järelduvalt ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus jääb rahuldamata. Muuhulgas kohus mainib, et nõutava kompensatsiooni suurus oli liialdatud. Kohus möönab, et avaldatu omas suurt kõlapinda ning ajalist jätkuvust. Hageja tervisekaardi väljavõttega on tõendatud, et avaldatu tekitas hagejale tervisehäireid (toim lk 68). Samas on Riigikohus leidnud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (kohtuasi nr 3-2-1-17-05). Seega on kompensatsiooni mõistlik suurus kohtu hinnangul ¼ nõutud summast. Tõendeid, mida kohus ei ole eraldi analüüsinud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMSRS § 3 alusel kuni 01.01.2006. a kehtinud seaduse redaktsioonist. TsMS § 60 lg 1 alusel jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda, sest hagi jäi rahuldamata. Hageja postikulud tuleb TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista. Kohtunik Epp Haabsaar