2-05-22821/1

2-05-22821 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.

1. a Tallinn Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05- 22821 Tsiviilasi T.H hagi I.Hi vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.H Kostja I.H Kirjalik menetlus, õigeksvõtu otsus eelmenetluses. RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Jagada T.H ja I.Hi ühisvara järgmiselt: 1.Kinnistu asukohaga, registriosa number 1378202, on 3/4 suuruses mõttelises osas T.H () lahusvara ja 1/4 suuruses mõttelises osas I.Hi () lahusvara.
2. 1291/5064 suurune kinnistu mõtteline osa (hoonestusõigus) asukohaga Tallinn Tarja 8, registriosa number 1797601, on 3/4 suuruses mõttelises osas T.H () lahusvara ja 1/4 suuruses mõttelises osas I.Hi () lahusvara. Kogu kinnistu mõtteliste osade suurused on järgmised: T.H mõttelise osa suuruseks on 968/5064 ja I.Hi mõttelise osa suuruseks on 323/
3. Vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks tuleb esitada kinnistusametile nõuetekohane avaldus. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud T.H kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljm kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi, milles palus jagada poolte abielu ajal soetatud ühisvara kaldudes kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Kirjalikus vastuses võttis kostja hagi õigeks. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest ja põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vastavalt PrkS § 18 lg 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PrkS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuna eelnimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätestanud eraldi kulude jaotust hagi õigeksvõtu osas, lähtub kohus kohtukulude välja mõistmisel osaliselt ka 01.01.2006.a jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtetest. Kohtkulude jagunemise üldreegel oli kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS-s sätestatud järgmiselt: § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Nimetatud sättest oli aga ka erandeid. Käesolevas asjas pöördus hageja kohtusse, kuigi tal oli kirjalik nõusolek kostjalt ühisvara jagamiseks. Seega oleks hagejal olnud võimalik jagada ühisvara ka kohtuväliselt notariaalse lepinguga. Seetõttu leiab kohus, et hageja on pöördunud kohtusse tarbetult ja kohaldada tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 4, mille kohaselt juhul, kui hageja, kelle kasuks otsus tehti, esitas kohtusse pahatahtliku hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist, võib kohus jätta kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Uue TsMS § 168 lg 1 sätestab põhimõtte, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja kostja on hagi kohe õigeks võtnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja poolt tasutud riigilõiv 25 750 krooni tema enda kanda. Maimu Laumets Kohtunik