← Eesti

3-03-20/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus

  1. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-20 Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus V. K. kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  2. märtsi
  3. a otsuse nr 10608 ja Tallinna Linnavalitsuse
  4. jaanuari
  5. a korralduse nr 110 peale Tallinna Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a otsus haldusasjas nr 3-138/2004 V. K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  8. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebaja V. K. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjon Kolmandad isikud EELK ja ** OÜ Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  9. veebruari
  10. a otsus haldusasjas nr 3-138/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  11. märtsil
  12. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tallinna Linnakohtu
  14. septembri
  15. a otsusega tunnistati EELK omandireformi õigustatud subjektiks. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  16. novembri
  17. a otsusega nr 1294 loeti Tallinnas ***, endisel kinnistul nr ** asuvad hooned ja krunt suur usega 977,8 m2 omandireformi objektiks. Leiti, et majavaldus on natsionaliseeritud
  18. novembril 1940 ja maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu
  19. juuli
  20. a deklaratsiooniga. Vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal tunnistati Tallinna Oleviste Evangeeliumi Luteri Usu Kogudus ja omandireformi õigustatud subjektiks selle vara osas EELK Konsistoorium. Tallinna Linnavalitsuse
  21. juuni
  22. a korraldusega nr 1225-k tagastati Lätte tn 5 elamu EELK Konsistooriumile. Tallinna Halduskohtu
  23. novembri
  24. a otsusega tunnistati eelmärgitud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus ja linnavalitsuse korraldus täielikult seadusevastaseks, sest ei ole tõendatud, et ** elamu kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Oleviste Kogudusele. 3-03-20 Tallinna Linnakohtu
  25. jaanuari
  26. a otsusega tuvastati juriidiline fakt, et *** asuv kinnisvara natsionaliseeriti
  27. aastal. Kohus leidis, et Oleviste Kogudus oli EELK osa ja kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et *** oleks kiriku omand usest välja läinud või kirik oleks soovinud *** asuvast kinnisvarast loobuda. Kinnistusraamatusse on
  28. veebruari
  29. a ostumüügilepingu alusel omanikuna kantud Oleviste Kogudus. Asjaolu, et *** osas oli vormistatud eluaegse kasutamise õigus G. M. kasuks ja elamu oli mitmete ühingute va lduses, ei oma sisulist tähendust, sest omandiõigus üle ei läinud. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  30. märtsi
  31. a otsusega nr 10608 tühistati
  32. novembril
  33. a otsus nr 1294 ning loeti *** hooned ning krunt omandireformi objektiks. Leiti, et majavaldus on natsionaliseeritud
  34. novembril 1940, maa on natsionaliseeritud Riigivolikogu
  35. juuli
  36. a deklaratsiooniga. Vara omanikuks õigusvastase võõrandamise ajal ja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati EELK. Tallinna Linnavalitsuse
  37. jaanuari
  38. a korraldusega nr 110-k tagastati *** elamust 1700/7443 mõttelist osa EELK- le ja korralduse punktiga 5 tunnistati kehtetuks
  39. juuni
  40. a korraldus nr 1225-k.
  41. veebruaril
  42. a anti tagastatud vara üle EELK- le. EELK müüs
  43. oktoobril
  44. a vara OÜ- le ***.
  45. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus V. K. tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  46. märtsi
  47. a otsuse nr 10608 ja Tallinna Linnavalitsuse
  48. jaanuari
  49. a korralduse nr 110-k korteri nr 3 osas ning kohustada linnavalitsust kahe kuu jooksul erastama kaebajale eluruum.
  50. Tallinna Halduskohtu
  51. veebruari
  52. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjend used: a) ÕVVTK Tallinna linnakomisjon tunnistas õigesti EELK *** vara osas omandireformi õigustatud subjektik s. Põhjusel, et linnavalitsusel polnud kahtlust, et hoone on säilinud end isel individualiseeritaval kujul, oli ta kohustatud selle EELK-le tagastama. Kuivõrd enne ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  53. märtsi
  54. a otsuse tegemist oli enamik kortereid üürnikele erastatud ja 5743/7443 mõttelist osa majast asus füüsiliste isikute omandis, oli võimalik tagastada üksnes 1700/7443 mõttelist osa majast. EELK omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsus ja *** hoone tagastamise korraldus on õiguspärased, seega ei saa vara tagastamise viis kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. b) Tallinna Halduskohtu
  55. novembri
  56. a otsuse põhjal ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et hoonet EELK- le ei tagastata ja tal tekib võimalus enda kasutuses olev korter erastada, sest vara tagastamise menetlus jätkus. Asjaolu, et linnavalitsus võimaldas ORAS § 18 lg-s 1 ja EES § 3 lg 5 p-s 4 sätestatud erastamiskeeldu rikkudes enamikul üürnikest enda kasutuses olevad eluruumid erastada enne omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamise küsimuse otsustamist, ei anna kaebajale õigust võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtetele toetudes nõuda EELK- le tagastatud korteri nr 3 erastamist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  57. V. K. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) Pärast
  58. juunit
  59. aastal lõpetati koguduse tegevus, mistõttu kogudused ei saanud omandit käsutada. Kinnisasja omandi üleminek tuli registreerida kinnistusraamatus. Enne õigusvastast võõrandamist kuulus kinnistu *** Kogudusele. Puudub juriidiline fakt, mis seoks ehitise õigusvastase võõrandamise EELK vara õigusvastase võõrandamisega. Hiljemalt
  60. no2

(5)3-03-20 vembril 1940 oli *** ehitise omanik Saksa Usaldusvalitsus. Pärast selle likvideerimist jaanuaris 1941 anti varad üle nn kohalikku elamufondi. Varade ülevõtmine toimus NSV Liidu ja Saksamaa vaheliste erilepingute alusel. Tegemist ei olnud majade natsionaliseerimisega. Baltisaksa organisatsioonidele (s.h kogudustele) kuulunud kinnisvara ülevõtmine majavalitsuste bilanssi võis toimuda juba
  1. aasta lõpus. EELK Tallinna *** Kogudus likvideeriti
  2. aastal õpetajate avalduse alusel. Varad läksid koguduse omandist välja tema enda tahte kohaselt. Raha nduse Rahvakomissariaadi
  3. septembri
  4. aasta kirjaga nr 13586 edastati Tallinna Linnavalitsusele nimekiri Saksamaale ümberasunuile kuuluvate kinnisvarade, s.h *** elamu kohta. *** maja anti
  5. aastal riigi omandina Tallinna linna TSN Tä itevkomitee Elamutevalitsuse Majavalitsuse nr 88 valdusse. Halduskohus ei andnud hinnangut Tallinna Linnaarhiivist
  6. septembril
  7. a kirjaga nr 4-2/747 saadud tõenditele. b) *** vara puudutavas vaidluses on linnavalitsus ja linnakomisjon rikkunud õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiipe ning head haldustava. Korteri 3 erastamiseks esitas apellant tähtaegselt avalduse. Lähtuva lt asjaolust, et enamus *** kortereid on erastatud, oli erastamine teatud ajavahemikul seaduslik. Linnavalitsuse viivitamine eluruumi erastamise avalduse menetlemisel ei ole põhjendatud. Avalduse menetlusse võtmisega tekkis apellandil õiguspärane ootus, et tal on võimalik eluruum erastada sarnaselt teiste samas elamus olevate eluruumidega.
  8. Tallinna Linnavalitsuse ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuses märgitakse, et vaidlusaluse vara võõrandamine EELK- lt on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Vara kuulumist kirikule tõendavad ka konsistooriumi täiskogu
  9. juuli
  10. a koosoleku protokoll ja koguduse likvideerimiskomisjoni
  11. juuli
  12. a otsuse ärakiri. Isegi kui lugeda vara omanikuks võõrandamise hetkel *** Kogudus, on tulenevalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  13. detsembri
  14. a otsuse p-st 2 võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektiks EELK. Asjaolu, et ehitise valdaja võis ümberasumise korras lahkuda Saksamaale, ei muuda komisjoni otsust õigusvastaseks.
  15. EELK ** vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  16. *** OÜ tähtpäevaks vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas, millal ja kellelt on Tallinnas, *** asuv elamu õigusvastaselt võõrandatud ning kas EELK on sellest tulenevalt selle elamu suhtes vara tagastamise õigustatud subjekt. Apellatsiooniastmes ei ole tõstatatud enam vaidlust selle üle, kas elamu on säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
  18. Tallinna Linnakohtu
  19. jaanuari
  20. a otsusega tuvastati juriidiline fakt, et *** asunud kinnisvara natsionaliseeriti
  21. aastal. Kohtuotsus on seadusjõus. Kuni
  22. septembrini 1998 kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsKS) § 258 lg 3 sätestas, et kohtuotsusega tuvastatud juriidilist fakti ei saa kohtuvälises korras vaidlustada. Linnakomisjonil ja linnavalitsusel tuli seega juhinduda kohtuotsuse resolutsioonis elamu natsionaliseerimise kohta tuvastatud asjaoludest. Halduskohus kontrollib vara tagastamise menetluses antud haldusaktide õiguspärasust. Kui haldusorgan tegutses õiguspäraselt ja juhindus juriidilise fakti tuvastamise kohta tehtud siduvast kohtuotsusest, ei ole halduskohtul alus t haldusakti tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et erinevalt HKMS §-s 17 sätestatud olukorrast tulenes TsKS § 258 lg-st 3 jõus oleva kohtuotsuse resolutiivosa absoluutne siduvus haldusorgani jaoks. HKMS §-s 17 on silmas peetud üksnes varasema otsuse motiivides tuvastatud asjaolusid. Käesoleval juhul oli linnakomisjoni ja linnavalitsuse jaoks määrav linnakohtu otsuse resolut3
(5)3-03-20 sioon. Kohtuotsuse resolutiivosas tuvastatud juriidiliste faktide siduvus ei tulene HKMS §-st 17, vaid kohtuotsuse seadusjõust.
  1. Linnakohtu otsuse seadusjõu tõttu ei saa kaebajad käesolevas haldusasjas tugineda väitele, et *** elamut ei natsionaliseeritud, ega väitele, et natsionaliseerimine ei toimunud
  2. aastal. Liiatigi ei lükka ükski kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud väide tuvastatud juriidilisi fakte ümber.
  3. novembri
  4. a inventarikaardilt nähtuv elamu valduse üleminek Saksa Usaldusvalitsusele ning hiljem Eesti Piiratud Vastutusega Kinnisvaraseltsile ei välista elamu natsionaliseerimist. Toimingud asja valduse üleandmisel ei mõjuta iseenesest omandiõigust, kui omandiõiguse üleminekus ei ole kokku lepitud või see ei tulene seadusest. Vara valdajaks oli eluaegse kasutusõiguse alusel juba enne okupatsiooni G. M. See, kas valdaja lahkus Eestist ümberasujana ja kas ta deklareeris vara enda omandina, ei oma asjas tähtsust. See ei anna alust lugeda kogudusele kuulunud vara ümberasuja varaks ORAS § 7 lg 3 tähenduses. Ehkki eluaegne kasutusõigus võis anda valdajale ulatuslikud õigused vara kasutamisel ja käsutamisel, ei saa seda õigust samastada omandiõigusega. Saksamaale ümberasunuile kuuluvate kinnisvarade nimekiri
  5. septembrist 1940 (tl 80) ei lükka ümber kinnistusraamatu kannet. Liiatigi on nimekirja kinnistu omanikuna kantud *** Kogudus, mitte G. M. (tl 82). Kaebaja on ise käesolevas protsessis rõhutanud, et omandiõigus sai tekkida ainult kinnistusraamatu kande tegemisega. Ka kaebajad on seisukohal, et hoone viimane omanik enne okupatsiooni oli *** Kogudus, sest ta oli viimase omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud oletuslikul väitel, et kinnistu võõrandamises võidi enne okupatsiooni kokku leppida, kuid omandi üleminek jäi kinnistusraamatusse kandmata, puudub igasugune objektiivne alus. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et pärast G. M. lahkumist ja *** Koguduse likvideerimist muutus vaidlusalune elamu peremehetuks varaks või peremehetu vara kohta käivaid sätteid tuleb antud juhul kohaldada analoogia alusel. ***Koguduse tahe ei olnud suunatud hülgamisele, vaid EELK-le üleandmisele, mis jäi lõplikult vormistamata. Seega jäi ka likvideerimismenetlus lõpule viimata. Likvideerimismenetluse kulgemine ei välistanud koguduse õigusvõimet, omandiõigust ega seega ka vara natsionaliseerimist koguduselt. Seda ei välista ka asjaolu, et teadet natsionaliseerimise kohta ei avaldatud Eesti NSV Teatajas. Vaidlusalune elamu on Tallinna Linna TSN Täitevkomitee
  6. septembri
  7. a otsuse nr 516 lisas 2 kantud 1940.?
  8. aastal natsionaliseeritud majade nimekirja, mille natsionaliseerimine jäi Eesti NSV Teatajas avaldamata (tl 83, jrk nr 110). Ekslik on kaebaja seisukoht, et juulis 1940 ei saanud toimuda maa natsionaliseerimist, sest Eesti NSV liitmine NSV Liidu koosseisu toimus alles sama aasta augustis. Alusetu on seada vara natsiona liseerimise eelduseks Eesti inkorporeerimist NSV Liitu.
  9. Tulenevalt Tallinna Linnakohtu
  10. septembri
  11. a otsusest, millega EELK tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks, ei saa kaebaja tugineda väitele, et EELK ei saa tegevuse vahepealse katkemise tõttu olla omandireformi õigustatud subjektiks. Lisaks sellele peab ringkonnakohus kaebaja väidet EELK tegevuse katkemise kohta paljasõnaliseks.
  12. Linnakomisjoni otsuse p 2 kohaselt kuulus elamu võõrandamise ajal EELK-le. Vastustajate seletuse kohaselt tugineti selle hinnangu andmisel õigusjärglusele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õigusjärglus ei tähenda, et EELK oleks olnud
  13. aastal hoone omanik. Eespool esitatud põhjendustest tulenevalt oli vara natsionaliseerimisaegne omanik *** Kogudus. See aga ei vii kaebuse rahuldamiseni. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  14. detsembri
  15. a otsuse „Eesti Vabariigi usuühingute kohta“ p 2 sätestab, et kirikul on õigus taotleda tema koguduselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist. *** Kogudus oli EELK kogudus. Kaebaja poolt ring4
(5)3-03-20 konnakohtu istungil esitatud vastupidine väide on põhistamata ja tõendamata. Asjaolu, et kogudusse kuulusid ümberasumise käigus Eestist lahkunud sakslased, ei välista kuidagi koguduse kuuluvust EELK struktuuri. *** Koguduse kuuluvus on tõendatud muuhulgas EELK hooldaja
  1. novembri
  2. a otsusega koguduse likvideerimise kohta ja EELK Üle mkohtu
  3. aprilli
  4. a otsusega, millega vaadati läbi kaebus likvideerimisotsuse peale, samuti Tallinna Linnakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsusega. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et puudub juriidiline fakt, mis seoks vaidlusaluse ehitise õigusvastase võõrandamise EELK vara õigusvastase võõrandamisega. Eelnevast tulenevalt on EELK- l õigus taotleda *** Koguduselt natsionaliseeritud elamu tagastamist.
  7. Halduskohus selgitas oma otsuses, miks kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise ja hea haldustava rikkumise kohta ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Kaebajat on tõepoolest koheldud ebasoodsamalt kui teisi sama elamu üürnike, kuid arvestada tuleb seda, et teistele üürnikele korterite erastamisel rikuti seadust, nagu halduskohus õigesti märkis. Võrdse kohtlemise ega hea halduse põhimõtetele tuginedes ei saa kaebaja nõuda õiguserikkumise kordamist. Kaebajale ei ole kunagi, s.h Tallinna Halduskohtu
  8. novembri
  9. a otsusega otsustatud korterit erastada, seega ei ole tal erastamise suhtes tekkinud õiguspärast ootust. Ainuüksi erastamisavalduse esitamine ega ka vahepealses tagastamismenetluses tehtud haldusaktide seadusevastaseks tunnistamine kohtu poolt ei anna alust eeldada, et üürnikul avaneb kind lasti võimalus korter erastada.
  10. Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus Tallinna Halduskohtu
  11. novembri
  12. a otsusega. Selle otsusega tunnistati seadusevastasteks varasemad ÕVVTK komisjoni ja Tallinna linnavalitsuse haldusaktid. See aga ei välista uue õiguspäraste haldusaktide andmist täiendavalt tuvastatud juriidiliste faktide alusel.
  13. Vaidlustatud haldusaktid ei ole vastuolus Vabariigi Valitsuse
  14. veebruari
  15. a määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p-ga 40 nagu ekslikult leiab kaebaja. See säte reguleerib pärast tagastamiskorralduse andmist sooritatavaid toiminguid, mitte subjektiotsuse tegemist ja tagastamiskorralduse andmist. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.