3-04-162/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-162 Haldusasi AS * kaebus Viimsi Vallavalitsuse 19. mai 2004. a kirjas nr 10-7/1004 teatavaks tehtud otsuse tühistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks vaadata AS * taotlus projekteerimistingimuste saamiseks uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1737/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja AS * Vastustaja Viimsi Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1737/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. märtsil 2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viimsi Vallavalitsuse 30. juuni 2003. a korrald usega nr 514 määrati AS- le * tähtaeg ** külas asuva lagunenud ja kasutusest välja langenud aiandikompleksi kordategemiseks. Korralduse kohaselt ei olnud kompleksi kuuluvad kasvuhooned, mille juurde AS * soovis maad erastada, kasutusel ega kasutamiskõlblikud. AS * esitas 13. novembril 2003 projekteerimistingimuste taotluse aiandikompleksi hoonete sihtotstarbe muutmiseks koos ümber- ja uusehitusega. Viimsi Vallavalitsuse 5. detsembri 2003. a kirjas nr 10-7/3018 paluti projekteerimistingimuste koostamiseks täiendavalt esitada aiand ikompleksi projektdokumentatsioon (projektid, ülemõõdistusjoonised ja inventariseerimisjoonised koos asendiplaaniga olemasolevate hoonete kohta). Samuti paluti selgitada, milliseid hooneid ja millises mahus soovitakse korrastada ja laiendada, ning lisada hoonete olemasolevad ja 3-04-162 perspektiivsed kubatuurid ja kõrgused. AS * 30. märtsi 2004. a kirjas leiti, et vallavalitsusel on teada, millised ehitised kuuluvad aiandikompleksi, s.o milliseid hooneid aktsiaselts soovib korrastada, kuivõrd enne 30. juuni 2003. a korralduse vastuvõtmist toimus 19. mail 2003 ehitiste ülevaatus. AS * palus vallavalitsusel väljastada projekteerimistingimused elamute ja äripindade arenduseks. Viimsi Vallavalitsuse 19. mai 2004. a kirjaga nr 10-7/1004 teatati AS-le *, et taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks ei kuulu rahuldamisele. 2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus AS * tühistada Viimsi Vallavalitsuse 19. mai 2004. a kirjas nr 10-7/1004 sisalduva otsuse ja kohustada vallavalitsust vaatama uuesti läbi AS * taotlus projekteerimistingimuste saamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjend used:

1. a)Projekteerimistingimused määratakse konkreetsele ehitisele detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Kaebaja ei märkinud, milliseid aianduskompleksi kuuluvaid hooneid ta soovib korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus. Ka ei esitatud hoonete olemasolevaid ja perspektiivseid kubatuure ja kõrgusi, jättes täitmata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 3 sätestatud kohustuse. Vallavalitsuse kiri on käsitatav taotluse läbivaatamata jätmisena. Kaebaja taotlust ei lahendatud sisuliselt, vaid keelduti menetluse läbiviimisest. Taotluse läbivaatamata jätmisest teavitamine ei ole haldusakt, vaid menetlust lõpetav toiming. Vallavalitsuse kiri on piisavalt selgelt põhjendatud. Õigusliku aluse märkimata jätmine ei saanud mõjutada kirja sisu. Nimetatu ei ole takistanud kaebaja kohtusse pöördumist ja toimingu kohtulikku kontrollimist. Seetõttu puudub alus kohustada vallavalitsust taotlust uuesti läbi vaatama.
2. b)Omanikul on õigus enda omandit vallata, kasutada ja käsutada. Vallavalitsuse poolne kohustamine kaebajat oma omandit kasutama vallavalitsuse soovitud moel on oluline sekkumine omandi vaba valdamise ja käsutamise vabadusse. Siiski ei anna toodud põhimõtted alust kaebuses nõutud projekteerimistingimuste väljastamiseks. Maareformiseaduse (MRS) § 6 lg 31 paneb hoonete kordategemise või kõrvaldamise kohustuse omanikule, mitte kohalikule omavalitsusele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS * apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
3. a)Projekteerimistingimuste taotlemisega soovis apellant täita vallavalitsuse 30. juuni 2003. a korraldus t. Kohalikul omavalitsusel oli kohustus anda täpsed juhised, kuidas kohustus täita. Ehitise kordategemisest sõltus maa erastamine. Vallavalitsus viis 19. mail 2003 läbi ehitise ülevaatus e, mistõttu talle oli teada ehitiste seisukord. Samuti oli erastamismenetlusega seond uvalt teada, millised hooned asuvad erastada soovitaval maa-alal.
4. b)Vallavalitsus rikkus selgitamiskohustust ega täpsustanud, milliste toimingutega peab vallavalitsuse korralduse täitma. Juhul, kui vallavalitsus leidis, et taotletud projekteerimistingimuste väljastamiseks ei ole alust, pidi ta väljastama vajalikud tingimused, mis võimaldaksid täita korraldust. Kui haldusorgan leidis, et taotluse lahendamiseks tuleb läbi viia planeerimismenetlus, siis tulnuks apellanti nõudest informeerida. Asjaolu, kas hooned on korda tehtud või mitte, hindab kohalik omavalitsus.
5. c)Vallavalitsusel puudusid alused nii taotluse rahuldamata kui ka läbivaatamata jätmiseks. Vaidlustatud kiri tuleb tunnistada õigusvastaseks, kui kohus leiab, et selles sisalduv otsus ei ole haldusakt. Leides, et tühistamisnõude asemel oleks tulnud esitada tuvastamiskaebus, oleks kohus pidanud viitama kaebuse muutmise vajadusele. 2