lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on
lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
lg 4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2005.a. on 2690 krooni (1/2 sellest 1345 krooni) ja käesoleval 2006.a. 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (
Pooltel on ühine tütar A.I, kes sündis 26.01.1992 ja elab hageja juures. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on osaliselt lapse ülalpidamisest enne hagi esitamist 02.09.2005 osa võtnud, mida kinnitab hageja pangakonto väljavõte ja nimelt on perioodil 30.01.2004 kuni 31.10.05 (incl.) laekunud kostjalt ja tema elukaaslaselt hageja kontole kokku 4925 krooni, mis teeb 21 kuu eest keskmiselt 234,52 krooni. Hageja on omaks võtnud, et kostja on maksnud mobiilkõnede eest, andnud taskuraha, tasunud ühe kooliekskursiooni eest ja kiirpassi vormistamise eest, ostnud mõned rõivad, jalanõud, samas ei ole hageja kinnitanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe elatise maksmiseks kuus 500 krooni. Arvestades asjaolu, et lapsele makstav elatis ei või olla vähem kui ½ Vabariigi Valituse kuupalga alamäär ning hinnates kostja ja tema elukaaslase poolt hageja pangakontole makstut ja seda et hageja võttis omaks, et kostja on osaliselt on tasunud lapse reisi, jalanõude, rõivaste ning mobiilkõnede eest, ei ole siiski kohtu arvates kostja osavõtt enne ja käesoleval hetkel 14-aastase lapse ülalpidamisest piisav ega taga lapse igakuiste vajaduste rahuldamist. Eeltoodud tõttu on põhjendatud ka hageja poolt kohtule elatise nõude esitamine, kuivõrd märgitud ulatuses ülapidamine andmine kostja poolt ei taga piisavalt lapse vajaduste rahuldamist. Hageja on põhjendanud lapsele minevaid kulusid ca 3000 krooni ulatuses, kostja ei ole põhjendanud, miks 14-aastase lapse ülalpidamise kulud võiks olla väiksemad. Hageja on oma kirjalikes selgitustes märkinud, et ta on asunud tööle, kostja ei ole esile toonud, milline on tema varanduslik olukord. Mõlemad pooled on oma väidetes ja vastuväidetes märkinud, et elatise suurus peaks olema kuus 1500 krooni, millest kohus järeldab, et nimetatud suuruses elatis vastab vanemate varanduslikule olukorrale, st et on tagatud mõlema vanema osavõtt lapse ülalpidamisest ning samuti tütre vajadustele rahuldamise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1500 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks märkida kostja vastuväitele nagu peaks lapse ülalpidamisest osa võtma ka nn kasuisa, siis nimetatu ei ole õige. Nimelt on PerekS § 60 lg 1 järgi on vanemal kohustus osa võtta oma lapse ülalpidamisest ning seadusest ei tulene kasu- ja võõrasvanema seadusest tulenevat kohustus otseselt ülal pidada kasu -või võõraslast. PerekS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest ning lg 2 järgi võib elatise välja mõista kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, kui isik ei täitnud ülalpidamise kohustust ja ei esinenud PerekS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid, mis on: kui elatist nõutakse vanemalt, kes oli töövõimetu, kui lapsel oli Lk 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.