KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1112 Haldusasi I. K., S. P.-R., T. V., E. K., J. R., I. S.`i, E. L., T. K., M.R.`i, G. P.`i, M. H., H. P. ja E.-R. R.`i kaebused Sotsiaalkindlusameti 11.04.2005 käskkirja nr 312-k ja 09.05.2005 käskkirja nr 373 – k tühistamiseks RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebuste esitamise tähtaeg ennistamata. 2.Lõpetada haldusasja menetlus. 3.Tagastada kaebajatele riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kaebajatel on õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise päevale järgneva aasta 1.jaanuarist arvates (Vabariigi Valitsuse 11.04.2001 määruse nr 140 §10). 4.Saata määruse ärakiri kaebajatele ja Sotsiaalkindlusametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. KOHUS LEIAB: Sotsiaalkindlusameti 11.04.2005 määrusega nr 312-k määrati Tartu Pensioniameti Tartu Arstliku Ekspertiisi Komisjoni ekspertarstidele I.K. `le, S.P.-R.`le, T.V.le, E.K.`le, J.R.`ale, I.S.`ile, E.L.`le, T.K.`ale, M.R.`ile, G.P.`ile, M. H.`le ja E.-R.R.`ile ametipalk ja diferentseeritud kuupalgamäär alates 01.01.
- Sotsisaalkindlustusameti 09.05.2005 käskkirjaga nr 373-k võeti teenistusse H.P. Tartu Pensioniameti Tartu Arstliku Ekspertiisi Komisjoni ekspertarsti ametikohale katseajaga kuus kuud (katseaja lõpp 08.11.2005) ja määrati talle ametipalk ja diferentseeritud kuupalgamäär.
- ja 22.11.2005 esitasid ülalnimetatud isikud halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlusameti 11.04.2005 käskkirja nr 312-k ja 09.05.2005 käskkirja nr 373-k tühistamiseks. Kaebajad taotlevad kaebuse esitamise tähtaja ennistamist järgmistel põhjustel: 1)Eesti Arstide Liit on esitanud mitmeid järelepärimisi ja pöördumisi seoses Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu vahel 23.09.2004 sõlmitud Kokkuleppe tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kohta mittetäitmisega. Läbirääkimised ja kirjavahetus Eesti Arstide Liidu ning Sotsiaalministeeriumi ja tema valitsusala asutustega on kestnud kogu 2005.a. ning tipnenud erinevate põhjenduste toomisega Kokkuleppe mittetäitmisele ning lubaduste jagamisega; 2)lootuses, et Sotsiaalministeerium suudab järgida enda ettevalmistatud ja kinnitatud kollektiivlepingut ning järgides läbirääkimiste käiku, ei ole kaebajad esitanud siiani vaiet oma õiguste kaitseks. Kirjavahetuse ning suuliselt saadud informatsiooni põhjal peeti võimalikuks, et ekspertarstide töötasustamise probleemidele võib lahendust tuua 2005.a. lisaeelarve seadus. Lisaeelarve võeti vastu 26.10.2005, kuid seal ei ole ettenähtud vahendeid ekspertarstide täiendavaks tasustamiseks; 3)Riigikohtu halduskolleegiumi 25.01.2001 otsusest tsiviilasjas nr 3-3-1-58-00 nähtub, et ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Käesoleval juhul on Arstide Liit püüdnud lahendada asja kohtuväliselt. Kaebajad on seisukohal, et püüe läbirääkimiste teel saavutada olukorda, kus Sotsiaalministeerium täidaks enda kinnitatud kollektiivlepingut, kujutab endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajad leiavad, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 26.10.2005, kui olid ammendunud kõik senised võimalused tasustamise muutmiseks. 22.12.2005 halduskohtu määrusega liideti kaebused ühte menetlusse haldusasja nr 3-05-1112 (endine number 3-1474/2005) all. Kuna vastavalt HKMS §12 lg 3 halduskohus kontrollib eelmenetluses kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, siis palus halduskohus 22.12.2005 määruses Sotsiaalkindlusametil esitada kohtule hiljemalt 16.01.2005 oma arvamus tähtaja ennistamise taotluste suhtes. Sotsiaalkindlusameti 16.01.2006 kirjast nr 1.1.-1/14815 nähtub, et amet ei vaidle vastu esitatud taotlustele, kuid palub juhul, kui kohus tähtaja ennistab, kaasata asja arutamisse HKMS §14 lg 3 alusel Sotsiaalministeerium. Kohus leiab, et kaebuste esitamise tähtaja ennistamise taotlused tuleb jätta rahuldamata. Avaliku teenistuse seaduse §160 lg 1 sätestab, et ametnikul on halduskohtumenetluse seadustiku §7 lg-s 1 (alates 01.01.2002 HKMS §9 lg 1) sätestatud ühekuulise (30 päeva) jooksul õigus esitada kaebus halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. HKMS §9 lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Selle regulatsiooniga on seadusandja piiranud õiguskindluse huvides kohtusse pöördumise õigust. Juhtudeks, kus seadusega määratud tähtaja jooksul pole isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel võimalik kaebeõigust realiseerida, on ette nähtud tähtaja ennistamise võimalus. HKMS §12 lg 3 teise lause kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja mööda lastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel saavad olla eelkõige objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebajad ei ole ühtki objektiivset asjaolu tähtaja ennistamise taotluses märkinud. Teenistusalastes küsimustes üleskerkinud vaidluste lahendamist reguleeriv ATS 13.peatükk ei näe ette kohtuvälist vaidluste lahendamise korda ega sätesta, et tähtaeg peatuks ajaks, mil vaidlust lahendatakse teenistusandjaga kohtuväliselt. Samas on isikul PS §15 mõttest tulenevalt õigus valida, kas ta esitab kaebuse kohtule või püüab lahendada vaidlust kohtuväliselt. Kaebajate väidetel lootsid nad, et Eesti Arstide Liidu kaudu laheneb asi kohtuväliselt. Kohus leiab, et kaebustes märgitud väidetavad Eesti Arstide Liidu ja Sotsiaalministeeriumi ning tema valitsusala asutuste vahelised läbirääkimised ja kirjavahetus ei ole käsitatavad vaidluse kohtuvälise lahendamise katsena. Kohtuvälise menetluse all tuleb käsitleda eelkõige vaidemenetlust vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 74-
- Kaebajad ei ole 30 päeva jooksul, millal nad vaidlustatavatest haldusaktidest teada said, vaiet Sotsiaalkindlusametile esitanud. Kaebajad märgivad õigesti, et Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas (mitte tsiviilasjas nagu kaebajad märgivad) nr 3-3-1-52-00 asunud seisukohale, et ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus, haldusorgani eksitavad lubadused või muud sarnased asjaolud, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist, võivad kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus leiab, et nimetatud lahendile viitamine on käesolevas asjas asjakohatu. Haldusorgani all tuleb käesolevas asjas mõista Sotsiaalkindlusametit ja kelle poole nagu kohus juba eelpool märkis, ei ole kaebajad vaidega pöördunud. Samuti ei ole kaebusele lisatud dokumente, millest nähtuks, et Sotsiaalkindlustusamet on andnud kaebajatele eksitavaid lubadusi. Kaebusele on lisatud Sotsiaalkindlustusameti 02.09.2005 kiri Tallinna Pensioniameti Tallinna AEKile. Nimetatud kiri ei ole käsitatav kaebajate suhtes vaidluse kohtuvälise lahendamisena. Kohus juhib kaebajate tähelepanu HKMS §9 lg 3, mille kohaselt kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Seega on kohtueelseks menetluseks vajalik isiku enda vahetu pöördumine vaidega haldusorgani poole ja haldusorgani otsus vaides sisalduva taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest. Sellekohased tõendid käesolevas asjas puuduvad. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kaebajate ootus kohtuvälisele lahendusele Eesti Arstide Liidu kaudu kaebajate poolt esile toodud asjaoludel hinnatav sedavõrd kaaluka põhjusena, mis õigustaks kaebajatele seaduses ettenähtust viis-kuus korda pikema kaebetähtaja võimaldamist. Vaidluse kohtuvälise lahendamise katset saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks, kui isik alustab kohtuvälist tegutsemist põhjendamatu viivituseta, tegutseb aktiivselt ning nähes, et kohtuvälist lahendust ei ole kaebetähtaja jooksul tulemas, pöördub liigselt viivitamata kohtusse. Kaebajad ei ole kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kirjalikku vaiet käskkirjade kohtuväliseks vaidlustamiseks Sotsiaalkindlustusametile esitanud ning on väidetavalt usaldanud Eesti Arstide Liidu ja Sotsiaalministeeriumi vahelisi läbirääkimisi ja kirjavahetust ning suulist informatsiooni, et töötasustamise probleem lahendatakse 2005.a. lisaeelarve seadusega. Samas ei nähtu kaebustest, et kaebajatele oleks antud Sotsiaalkindlustusameti poolt tingimusteta lubadust käskkirjad tühistada. Lubaduse usaldamine ei või kesta oluliselt kauem kui kaebetähtaeg. Kaebajad on kohtusse pöördumisega hilinenud rohkem kui kuus kuud (H.P. rohkem kui viis kuud). Kohtu hinnangul ei ole kaebajad teinud kõike endast olenevat, et pöörduda kohtusse tähtaegselt või võimalikult väikese hilinemisega. Vaidlustatud käskkirjad on formuleeritud piisava selgusega võimaldamaks kaebeõiguse realiseerimist. Kaebajad ei saanud loota, et probleemid lahenevad iseenesest ja kaebajate poolse aktiivse sekkumiseta. Tähtaja ennistamine on erand ja tuleb kõne alla üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. Mingeid objektiivseid takistusi kohtusse pöördumiseks käesolevas asjas ei esinenud. Marion Vakker Kohtunik