) §-de 115 lg 1 ja 117 lg 1 alusel ise arvestama ja tasuma intressi määratud maksudelt alates 31.03.2004.a. kuni maksude tasumise päevani 0,06 % päevas. Maksuotsuse kohaselt oli M.K. ainus X Ltd volikirja alusel tegutsev esindaja ja omas seega täielikku kontrolli X Ltd üle. Kuna äriühingut polnud kantud Eestis seadusega ettenähtud registrisse, puudus X Ltd-l Eestis õigusvõime ja seega ka õigussubjektsus, mistõttu äriühingu nimel tehtud tehingud ja toimingud tuleb lugeda M.K. tehinguteks ja toiminguteks. X Ltd väärtpaberitulu 3 033 000 kr on käsitatav M.K. isikliku tuluna, mille kohta M.K. jättis tulumaksuseaduse(TMS) § 27 lg 3 nõudeid rikkudes maksuametile tuludeklaratsioonis andmed esitamata, varjates maksuhalduri eest tahtlikult oma maksukohustust.
lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral aga kuus aastat. Samal kuupäeval, s.o. 30.03.2004.a., avaldas PMK väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ järgmise teksti: „Vastavalt maksukorralduse seaduse § 55 teatab Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus(Endla 8, 15177 Tallinn), et M.K.´le(sünd xx xx xx, elukoha aadrxxxxxxxxxx,) on 30.03.2004.a. tehtud maksuotsus nr 12-5/24, mille sisuga on füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuses tööpäeviti vastuvõtuajal. Maksuotsus loetakse üleantuks teate avaldamise päevale järgneval päeval.“ MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud maksuotsus tühistada ning tunnistada õigusvastaseks PMK toiming, mis seisnes maksuotsuse kohta teate avaldamises „Ametlikes Teadaannetes“. Maksu määramine on aegunud, sest kaebaja pole tahtlikult hoidunud kõrvale maksude tasumisest. Kuid isegi
§-s 98 lg 1 sätestatud 6-aastast aegumistähtaega aluseks võttes on maksuotsuse tegemine aegunud. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2003.a. otsusele nr 3-3-1-49-03 peab maksuotsuse tegemise aegumistähtaja piiresse mahtuma ka maksuotsuse kehtima hakkamine. Seega juhul, kui kaebaja oleks jätnud 1997.a. eest tahtlikult makse tasumata, oleks tema suhtes tehtav maksuotsus pidanud hakkama kehtima hiljemalt 31.03.2004.a. Maksuotsus postitati maksuhalduri poolt 1.04.2004.a., s.o. peale aegumistähtaja möödumist, kaebaja sai selle kätte 5.04.2004.a., mis ongi maksuotsuse kehtimahakkamise kuupäev. Järelikult on tegemist peale aegumistähtaja möödumist tehtud ebaseadusliku maksuotsusega, mis kuulub tühistamisele. Teate avaldamist „Ametlikes Teadaannetes“ ei saa lugeda maksuotsuse kaebajale kättetoimetamiseks juba sellepärast, et teade ei sisaldanud maksuotsuse resolutiivosa. Peale selle on maksuotsuse avaldamine „Ametlikes Teadaannetes“
kohaselt lubatud üksnes siis, kui teised kättetoimetamise vahendid ei ole andnud tulemusi. Kaebaja viibis
Peale selle on vaidlustatud maksuotsus ka sisult ebaõige. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja tegevus 1997.a. tuludeklaratsioonis valeandmete esitamisel on käsitletav teadliku tegevusena, mille eesmärk oli maksustatava tulu vähendamise tulemusena maksta vähem makse. Sellisel juhul on maksusumma määramise tähtaeg 6 aastat.
lg 1 sätestab maksuhalduri õiguse valida haldusakti kättetoimetamise viiside vahel.
kohaldamise aluseks on, et menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed, ta ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. Teatud juhtudel võib kättetoimetamise viisi valikul saada määravaks avalik huvi maksusumma määramiseks enne
§-s 98 sätestatud lõplikku aegumistähtaega. Kuivõrd kaebaja 1997.a. tulumaksu määramise aegumistähtaeg saabus 31.03.2004.a., pidi vastustaja valima maksuotsuse sellise üleandmise viisi, mis tagas dokumendi õigeaegse üleandmise. Maksuotsuse kättetoimetamine postiasutuse kaudu kaebaja aadressil ei oleks seda eesmärki täitnud, sest kaebaja võinuks vältida dokumendi kättesaamist enne aegumistähtaja saabumist. Pealegi öeldi vastustajale kaebaja töökohast, et kaebaja viibis maksuotsuse tegemise ajal välismaal, mida kinnitas ka Piirivalveametist saadud teave. Kaebaja ei teavitanud vastustajat enda välismaale sõidust ega ka sellest, et maksuotsuse võib edastada tema tütrele. Seega oli teate avaldamine „Ametlikes Teadaannetes“ põhjendatud. Teates polnud võimalik avaldada maksuotsuse resolutiivosa, sest see sisaldab kaebajale määratud maksusumma ja intressi suurust, mida kui maksusaladust võib
lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt maksukohustuslase teadmise ja nõusolekuta avaldada alles pärast maksuotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Maksuotsus hakkas kehtima 31.03. 2004.a., sest
sätestab, et dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval; HMS § 61 lg 1 siin ei kohaldu. Kaebaja vastuväidetega maksuotsuse sisu kohta vastustaja ei nõustu. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale 1997.a. eest tulumaksu määramise viimane päev 6-aastast aegumistähtaega arvestades oli 31.03.2004.a. Vastavalt
§-le 98 lg 4 ei või pärast aegumistähtaja möödumist selles asjas maksuotsust teha. Riigikohtu halduskolleegium on kaebaja viidatud otsuses nr 3-3-1-49-03 sedastanud, et haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile. Sama põhimõte on sätestatud ka HMS §-s 61 lg 1, mille järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavakstegemisest või kättetoimetamisest alates. Haldusakti teatavakstegemine tähendab selle adressaadile akti sisuga tutvumiseks reaalse võimaluse loomist. Õigusakt, sealhulgas haldusakt ei saa reguleerida isiku õigusi ega kohustusi ilma, et isikule oleks see õigusakt teatavaks tehtud. Haldusakti teatavakstegemine või kättetoimetamine omab akti kehtivuse seisukohast universaalset tähendust, sealhulgas ka akti andmise aegumise kohaldamisel. Kui aegumistähtaja jooksul ei ole isikut maksusumma määramisest teavitatud, tekib tal õiguspärane ootus eeldada, et maksusummat enam ei määratagi. Nendel juhtudel, kui haldusakt tuleb anda teatud tähtaja jooksul, tuleb haldusakt ka teatavaks teha selle tähtaja kestel. Pärast tähtaja möödumist teatavaks tehtud akt on õigusvastane ja tuleb tühistada.
kehtib järgmises sõnastuses: „Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval.“ Osundatud sättest nähtuvalt võib dokumenti „Ametlikes Teadaannetes“ avaldada ainult erandlikel asjaoludel, kui seda muul viisil pole võimalik kätte toimetada. Siinjuures tuleb silmas pidada, et „Ametlike Teadaannete“ kaudu kättetoimetamise puhul on üldjuhul tegemist fiktsiooniga, sest vaevalt keegi, kelle suhtes võidakse anda tema õigusi piirav haldusakt ja kes on teinud kõik endast oleneva selleks, et haldusorgan ei saaks teada tema tegelikku elu(asu)kohta, loeb reeglipäraselt „Ametlikke Teadaandeid“. Seega loob seadus olukorra, nagu oleks adressaadile haldusakt teatavaks tehtud ning see akt oleks kehtima hakkanud. Et säärane fiktsioon piirab oluliselt adressaadi põhiseaduslikke õigusi, saab sellisel viisil kättetoimetamine olla ainult äärmine abinõu ja seda tohib rakendada üksnes siis, kui muid võimalusi haldusakti teatavakstegemiseks ei leidu. Praegusel juhul sellised erandlikud asjaolud puudusid. Kaebaja aadress oli vastustajale teada. Vastustaja väide, et posti teel poleks kaebaja pruukinud maksuotsust kätte saada, on asjakohatu, sest
alusel võinuks vastustaja maksuotsuse ise toimetada kaebaja elukohta, kus kaebaja sõnul oli kodus tema 16-aastane tütar, kellele oleks saanud maksuotsuse kooskõlas
§-ga 53 lg 3 allkirja vastu kätte anda. Vastustaja isegi ei üritanud maksuotsust kaebajale koju kätte toimetada, vaid rahuldus enda jaoks kõige mugavama lahendusega, põhjendades sellist tegutsemist avaliku huviga. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Niisugune praktika, kus riigivõimu teostav maksuhaldur võib avaliku huvi ettekäändel teadlikult ja tahtlikult rikkuda seadust, pole kindlasti avalikes huvides, vaid on hoopis suureks ohuks demokraatiale, sest niimoodi võib riigivõim hakata avalike huvidega põhjendama riigivõimu teostajate igasuguseid seaduserikkumisi. Maksuotsuse kohta teate avaldamine „Ametlikes Teadaannetes“ on vastuolus
§-ga 55 ja seega õigusvastane. Kohus nõustub vastustajaga, et
järgi hakkaks „Ametlikes Teadaannetes“ avaldatud maksuotsuse resolutiivosa kehtima avaldamise päevale järgneval päeval. Kuid nagu kaebaja õigesti on märkinud, ei ole nimetatud väljaandes maksuotsuse resolutiivosa avaldatud. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt(näit. 3.03.2004.a. otsuses nr 3-3-1-10-04) märkinud, et haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Kõnealune teade teavitas kaebajat ainult sellest, et 30.03.2004.a. on tema kohta tehtud maksuotsus, andmata mingit informatsiooni selle sisu kohta. Kui
ei luba maksuteate resolutiivosa selles sisalduva maksusaladuse tõttu „Ametlikes Teadaannetes“ avaldada, siis polegi maksuotsust võimalik selle väljaande kaudu menetlusosalisele kätte toimetada, sest avaldatud kujul ei saa vaidlustatud teadet käsitada maksuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisena kaebajale, isegi kui teate avaldamine oleks olnud
Ka ei saa maksuotsuse kättetoimetamisena käsitada maksuhalduri töötaja poolt kaebajale telefonitsi edastatud teadet, et talle on üle anda mingi otsus. Käsitletaval juhul ei ole maksuotsust kaebajale aegumistähtaja jooksul teatavaks tehtud, mistõttu vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja sai maksuotsuse kätte alles 5.04.2004.a., s.o. peale aegumistähtaja möödumist. Kuna maksuotsus kuulub vastuolu tõttu
§-dega 52 - 55 igal juhul tühistamisele, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas vaidlusaluse maksusumma määramisel tulnuks kohaldada 3-aastast aegumistähtaega ning kas kaebuses toodud väited maksuotsuse sisulise õigusvastasuse kohta on põhjendatud. Kooskõlas HKS §-ga 93 lg 1 tuleb kohtukuludena kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista 5000 kr riigilõivu ning 9440 kr õigusabikulusid. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.